Liisu - lihaveiste jõudluskontrolli programm

JKK Sõnumites nr 16 (jaanuar 2008) kirjeldasime, milliste moodustega on võimalik jõudluskontrollis olevate lihaveiste sündmusi edastada ja keskendusime üksikasjalikult sündmuste pabevormidel esitamisele. Seekord vaatleme täpsemalt programmi Liisu.

Mis on siis Liisu? See on programm, mis võimaldab Interneti kaudu juurdepääsu lihaveiste jõudluskontrolli andmetele ja on mõeldud kasutamiseks lihaveisekasvatajatele ning neid nõustavatele konsulentidele, aretusspetsialistidele ja JKK töötajatele praktilise töö lihtsustamiseks. Liisu on suunatud kasutajale, kes soovib kiiresti näha oma karja algandmeid. Liisu töötab kõikides operatsioonisüsteemides ning kõikide Internetilehitsejatega. Lisaks on Liisu abil võimalik ise sisestada oma karja andmeid ning teha nende andmete põhjal päringuid.

Kuidas programmi kasutada saab? Loomaomanik saab kasutaja olla siis, kui ta teeb lihaveiste jõudluskontrolli (10.03.2007 seisuga oli jõudluskontrollis 275 karja). Selleks on vaja kõigepealt JKK-st taotleda kasutajanimi ja salasõna, mille väljastab andmetöötlusosakonna juhataja Inno Maasikas (tel 738 7757, e-post inno.maasikas@jkkeskus.ee). Kui kasutajaõigused olemas on, saab programmi kasutama hakata. Lisaks annavad igakülgset infot ja abi programmi kasutamise kohta ka JKK peaspetsialist-vahendaja Eha Mäetaga (tel 738 7754; e-post eha.maetaga@jkkeskus.ee ) ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu lihaveiste spetsialist Reet Toi (tel 433 3713; 51 65 422; e-post reettoi@hot.ee ).

Mis on selle infosüsteemi eesmärk? Kõigepealt parandada lihaveisekasvataja võimalusi lihaveiste jõudluskontrolli andmete edastamiseks, samuti oma karjast parema ülevaate saamine, mis aitab kiiremini teha majanduslikult kasulikke otsuseid. Süsteemi kaudu on võimalik saata lihaveiste jõudluskontolli andmed elektrooniliselt ja süsteem kajastab värskeimat seisu lihaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmete ning tõuraamatu kohta. Infosüsteemi täiendatakse pidevalt seoses uuemate teenuste kasutuselevõtmisega. Tähtis on ka see, et loomaomanik, kes kasutab andmete sisestamiseks programmi, ei pea lisaks saatma JKK-sse andmeid pabervormidel. See omakorda tähendab, et andmete laekumine andmebaasi on kiire ja loomapidajal on pidev ja aktuaalne ülevaade oma karja loomadest ning nendega toimunud sündmustest.

Teen nüüd põgusa ülevaate selle kohta, mida programmis näha ja teha saab. Omaniku koodi sisestamisel avaneb kõigepealt esileht infoga omaniku karjast. Nähtavale ilmuvad järgmised aknad:

• “Üldine”, millel klõpsates on kaks alamenüüd: foorum ja karjade nimekiri. Foorumis saavad kõik kasutajad avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid programmi paremaks kasutamiseks ja vajadusel esitada küsimusi kas programmi kohta või teistele farmeritele. Akna avamisel on näha kõik teemad ja arutelud, mis on tõstatatud. 

Kõikide jõudluskontrollis olevate karjade nimekiri on nähtav ja vajalik ETKÜ-le, JKK-le, VTA-le jne ehk neile, kes tegelevad karjadega üle Eesti. See on üldnimekiri kõikidest jõudluskontrolli alustest karjadest koos omaniku aadressi ja telefoninumbriga ning loomade arvuga.

• “Avaleht” – on selleks, et hilisemate akende avamisel leida kiiremini tee programmi algusesse. Avalehel on kirjas konkreetses karjas olevate loomade üldarv staatuse (tõug, tõulisus, sugu) järgi. Lehe paremas servas saab jälgida foorumisse sisestatud viimaseid teemasid ning loomaomanik saab näha ülevaadet viimati sisestatud sündmustest, mis omakorda aitab sisestajal pidada sündmuste sisestamisega järge.

• “Sündmused” – tähtsaim leht ehk siitkaudu saab sisestada kõik karjas toimunud sündmused. Need on sündmused, mida peavad täitma pabervormidel jõudluskontrollialuste karjade omanikud, kes Liisut ei kasuta (kehtivad vormid L2, L3, L4). Sisestatud sündmusi saab jälgida kas aasta või kuu kaupa, seega on olemas arhiiv, mille kaudu saab end taas kurssi viia, millal ja mida viimati sisestati. Lisaks saab siitkaudu ülevaate kõikide andmebaasis olevate sündmuste kohta. Looma number on aktiivne ehk klikatav, mille järgi avaneb looma põlvnemise informatsioon.

Sündmused on: paaritused ja KS (kunstlik seemendus – info ETKÜ kaudu seemendajatelt), poegimised, kaalumised, mõõtmised, karjatulekud, väljaminekud. Samuti on võimalus vaadelda kõiki sündmusi. Eraldi on aken kõikide sündmuste sisestamiseks. Seega saab sündmusi sisestada kas konkreetse sündmuse akna kaudu või kui kari on suur ja on palju erinevaid sündmusi, siis on nn koondaken ”sündmuste sisestamine”, milles saab sisestada kõik toimunud sündmused.

• “Karja analüüs” – siit näeme järgmisi ülevaateid:

- inventuur ja põlvnemine (info hetkel karjas olevatest loomadest),

- lehmade eluaja tulemused (viimane poegimine, järglaste keskmised massid jm info lehma kohta),

- lehmade toodanguaasta (ehk millised sündmused on ammlehmaga viimasel aastal toimunud),

- noorloomad (karjas olevad noorloomad vanemate ja looma massidega),

- sugupullid (karjas olevate sugupullide nimekiri) ja

- väljaminekute analüüs (informatsioon lihaks realiseeritud loomade kohta, kus on lisaks väljamineku kuupäevale näha ka tapamassid ja EUROP klassifikatsioon).

Samas on võimalik iga alaakent sorteerida vastavalt omaniku soovile kas näiteks numbrite järjekorras või poegimise kuupäeva järgi jne.

• “Varia” – üldandmed ja kontakt (loomaomaniku aadress ja telefoninumbrid) ning nimed ja numbrid (siitkaudu saab sisestada loomadele nimed, kui need andmebaasis ei kajastu). Siia lisaksin veel ka ühe soovituse – loomaomanikud peaksid aadresside ja telefoninumbrite muutustest teavitama JKK-d, et vajadusel saaks temaga ühendust võtta.

• “Looma kaart” – looma numbri sisestamisel saab omanik ette põlvnemiskaardi, kus on kõik andmed looma põlvnemise, järglaste ja sisestatud sündmuste kohta. Võimalik on kõik vajalik ka välja printida.

Liisu on loodud eelkõige loomaomanikele nende töö kergendamiseks. Kindlasti saate parema ülevaate, kui ise andmebaasi kasutama hakkate, sest programmi sisu ei ole lihtne paberil lahti kirjutada. Kogu andmebaasi lisatav ja seal kajastuv info on kooskõlas kehtiva Põllumajandusloomade aretusseadusega, mille üks alaosa on ka lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine. Viimati kinnitati uuendused Veterinaar- ja Toiduametis 15. märtsil 2008, mille järgi on noorloomade kaalumine kohustuslik loomade sünnil ja väljaminekul. Kui tapamajades on kasutusel SEUROP-hindamise süsteem, siis elusmassi edastamine kohustulik ei ole, vaid edastama peab SEUROP (lihakeha mass, lihakusklass ja rasvasus) klassifikatsiooni andmed. Kui noorloom realiseeritakse tapamajja Vianco OÜ kaudu, siis ei ole vaja SEUROP-klassifikatsiooni eraldi JKK-sse edastada, sest andmed laekuvad andmebaasi otse Viancost. Sel juhul on vaja fikseerida ja andmebaasi edastada vaid loomade sünnimass. Kahjuks taoline süsteem ei toimi veel teiste tapamajadega. Seega – kui noorloomad realiseeritakse tapamajja, kus loomi hinnatakse vastavalt SEUROP-ile ja loomade kokkuostja ei ole Vianco OÜ, siis tuleb loomaomanikul SEUROP-i andmed edastada JKK-sse. Kui noorloom realiseeritakse tapamajja, kus SEUROP-i hindamist ei kasutata, siis peab jõudluskontrollis olev loomapidaja edastama looma kehamassi väljaminekul ehk noorloom peab enne karjast väljaviimist olema kaalutud. Põhikarja lehmadele kaalumist ei nõuta. Samuti on kohustuslik edastada andmebaasi kõik loomade sündmused, millest eelpool juttu oli. Kuid loomaomanik võib lisaks koguda loomade masside andmed ja sisestada JKK andmebaasi mistahes ajahetkel oma karja seisu fikseerimiseks ja täiuslikuma ülevaate saamiseks. Siin on silmas peetud enne kehtinud korda, kus oli kohustuslik 200 p ja 365 p masside edastamine. Lihaveiste arengust parema ülevaate saamiseks soovitab ka ETKÜ noorloomi kaaluda rohkem kui vaid loomade sünnil, sest nii on võimalik anda paremat nõu loomade võõrutuste, pullide kasutuse vms kohta.

Soovin kõigile kasvatajatele edu lihaveistega tegelemisel ning innovaatilisust, sest niimoodi saame kiiremini soovitud tulemusteni ning sellest tõuseb tulu meile kõigile.

Tõnu Põlluäär
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Tõuraamatu ja aretusosakonna juhataja