7 söötmissoovitust jala- ja sõrahädade ohjeldamiseks

Veiste sõrahaigused on üks peamistest endeemilistest haigustest piimakarjas, mis põhjustab tervise- ja heaoluprobleeme ning toodangu langust.

Umbes 85% jalgadega seotud probleemidest on tingitud sõrahaigustest nagu digitaaldermatiit, tallahaavandid ja laminiit ning vaid 15% põhjuseks on kahjustused, mis paiknevad jäseme muudel osadel. Jala- ja sõrahaiguste põhjustatud majanduslik kahju on eri riikide piimakarjades väga sarnane, jäädes vahemikku 40–50 eurot lehma kohta. Kulusid saab seostada jalahädadest tingitud piimatoodangu languse, enneaegse karjast väljaviimise, pikenenud poegimisvahemiku, langenud juurdekasvu ning ravi- ja tööjõukulude suurenemisega.

Söötmine ja jalahädad

Erinevad jalahädade ennetamise praktikad (sõrgade värkimine ja jalavannid) ning tegurid, mis mõjutavad sõrgade tervist (asustustihedus, loomade liikumisteede ja puhkeala põrandate ehitus ning sanitaarne olukord farmis) on piimakarjakasvatajate poolt üldiselt aktsepteeritud. Oluliselt vähem on aga teada, kuidas söötmine mõjutab jalgade-sõrgade tervist. Järgnevalt on kirja pandud mõned söötmissoovitused, millest võiks jalahädadest hoidumiseks abi olla.

1. Proteiin

Lisaks muule on kvaliteetsel proteiinil ratsioonis oluline koht ka seetõttu, et valgud moodustavad sõra kudedes üsna suure osa. Ratsiooni proteiinisisaldus ei tohiks siiski ületada 16% (sööda kuivainest) ja seda eriti juhul, kui suurem osa proteiinist on vatsas lõhustuv. Põhjuseks on asjaolu, et vatsas lõhustuvad proteiinid tõstavad jalahädade tekkimise riski, sest nende lõhustumisel tekib suures koguses ammoniaaki, mis on toksiline ning mille kõrge kontsentratsioon veres võib kahjustada sõra kudet ning viia sõrahaiguse tekkimiseni.

2. Rasvad

Sõrgade kudedes on ka rasvu ning jalaprobleemidest hoidumise seisukohast on rasvadel ratsioonis oluline roll. Jalahädade tekkimine on seotud ka lehma kehakonditsiooniga. Kui ratsioon ei sisalda piisavas koguses rasvu, võib loom kõhnuda. Sellisel loomal on rasvakiht sõra luude ja sõraseina vahel õhem. Kuna see rasvapadi toimib amordina, on jalgade tervise seisukohast oluline, et rasvakiht oleks piisava paksusega.

3. Süsivesikud

Liiga suures koguses seeduvate süsivesikute söötmisest tuleks hoiduda. Ekspertide hinnangul võivad need suurendada jalaprobleemide tekkimise riski, sest vatsamikroobide toimel tekib suures koguses piimhapet. Keskkond vatsas muutub happelisemaks, see soodustab endotoksiinide produktsiooni ning protsessi käigus hakkab vabanema histamiini. See aga põhjustab veresoonte ahenemist, sõras kudede verevarustus halveneb ja probleemide tekkimise oht kasvab.

4. Mineraalelemendid

Mineraalained on sõrgade tervise seisukohast olulised. Kaltsium on vajalik keratiini tootva ensüümi aktiveerimiseks ja keratiinikiudude vaheliste sidemete loomise protsessis. Immuunsüsteemi normaalse toimimise ja seisukohast on oluline, et ratsioon sisaldaks ka piisavas koguses vaske ja tsinki. Need mikroelemendid aitavad suurendada organismi vastupanuvõimet sõrgade bakteriaalsetele infektsioonidele. Eriti oluline on see just karjatatavate loomade puhul kevadperioodil, kui rohttaimede kasv on väga kiire. Seepärast on soovitatav sel perioodil karjamaal käivate loomade mineraalelementide norme korrigeerida.

5. Vitamiinid

A-vitamiin on vajalik skeleti ja epiteelkoe ning sõra epidermise kasvuks, arenguks ja toimimiseks. Ka on see vajalik kvaliteetse sarvkoe struktuuri arenguks. D-vitamiin (koos A-vitamiiniga) omab tähtsust sõra arengu seisukohast ja aitab säilitada sõra väliskihi veekindlat barjääri. Ka B-vitamiinide gruppi kuuluval biotiinil on sõratervise seisukohast tähtis roll. Uuringud on näidanud, et biotiini täiendav söötmine 20 mg lehma kohta päevas kiirendab tallahaavandite paranemist ja vähendab digitaaldermatiidi juhtude arvu. Vitamiinid aitavad kontrollida ka ühendusteid, mis kaitsevad rasvkude oksüdatiivse stressi eest.

6. Ratsiooni muutused

Ühe uurimistöö tulemuste põhjal kasvas karjas 8 kuni 12 nädalat pärast poegimist märgatavalt tallakahjustuste arv ratsiooni järsu muutuse tulemusena, kui kiudainerikas ratsioon oli vahetatud kiudainevaese ratsiooni vastu. Sarnast negatiivset mõju ei täheldatud aga karjas, kus ratsiooni ei muudetud. Järsk ratsiooni muutmine võib muuta ka vatsamikroobide liigilist tasakaalu, mis võib luua eelised liikidele, mida seostatakse digitaaldermatiidi ja muude sõrahädade riski suurenemisega.

7. Karjatamine

Karjamaarohu kuivainesisaldus on sageli madal. Madala kuivainesisaldusega söötade tarbimist seostatakse väiksema süljekoguse produtseerimisega söödud kuivainekilo kohta. Tulemuseks on vatsa pH langus. Sülje puhverdusvõime languse tagajärjel võib loomal tekkida atsidoos, mida peetakse sageli üheks jalaprobleemide tekkimise põhjuseks.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.dairyglobal.net avaldatud materjale


Viimati uuendatud 05.05.2022

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)