Asendamatud rasvhapped võivad tugevdada üleminekuperioodi lehmade immuunsust

Õigel söötmisel on märkimisväärne mõju, mis abistab lehmi üleminekuperioodi läbimisel (3 nädalat enne ja 3 nädalat pärast poegimist) ja kindlustab hea alguse uuele laktatsioonile.

Õnnestunud üleminekuaja tuumaks on söötmise mõju lehma immuunsüsteemi talitlusele, mis omakorda on infektsioonide, ainevahetusprobleemide ja muude väljakutsetega eduka toimetuleku aluseks.

Näiteks on D-vitamiini ja kaltsiumi tasemel oluline mõju immuunrakkude funktsionaalsusele. Ka teised söödakomponendid, nagu E-vitamiin ja seleen ning mikroelemendid vask ja tsink võivad mõjutada organismi vastupanuvõimet.

Sagenenud terviseprobleeme on seostatud lehma immuunsüsteemi toimimise muutustega. Üleminekuperioodil toimub veise immuunsüsteemis rida muutusi, kuid mitmete suure majandusliku mõjuga terviseprobleemide (metriit ja mastiit) peamiseks põhjuseks peetakse tähelepanuta jäänud põletikke.

Kuigi kõiki spetsiifilisi bioloogilisi toimemehhanisme veel täielikult ei mõisteta, võib teadustööde tulemuste ja praktilise kogemuse põhjal väita, et lehmad, kelle immuunsüsteemi talitlus on pärsitud, kannatavad sagedamini erinevate “rikete” tõttu, olgu need siis kas konkreetsed haigused, kehvemad sigimisnäitajad või madalam piimatoodang.

Selge aga on, et teadlased ja piimakarja nõustajad peavad hakkama piimaveiste söötmisele ja immuunsusele mõtlema mitte kui eraldiseisvatele mõistetele, vaid kui integreeritud süsteemidelele, kus muutus ühes mõjutab otseselt ka teist. Õnneks saab pilt sellest, millist mõju avaldavad immuunsusele erinevad söödakomponendid, iga päevaga selgemaks.

Üheks immuunsüsteemi talitluse parandamise võimaluseks on asendamatute rasvhapete (ARH) kasutamine, mis on lehma tervise ja tootlikkuse seisukohast äärmiselt olulised. Veise organism asendamatuid rasvhappeid ei sünteesi ning ta peab saama need söödaga.

Täienenud teadmised asendamatute rasvhapete toimest on positiivselt mõjutanud piimaveiste üleminekuperioodi järgseid jõudlusnäitajaid ning parandanud ka nende kasumlikkust just seepärast, et ratsioonide koostamisel on hakatud asendamatuid rasvhappeid kasutama kindlates kombinatsioonides.

Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped

Võtmeküsimuseks on see, milliseid rasvhappeid valida. Asendamatud rasvhapped, eriti oomega-3 ehk linoolhape ja oomega-6 ehk alfa-linoleenhape, toetavad piimaveiste suguorganite tervist ja sigimisjõudlust, sealhulgas:

  • toetavad spetsiifiliste suguhormoonide, eriti progesterooni sünteesi, mis mõjutab tiinuse säilitamist;
  • aitavad kaasa prostaglandiini tootmisele, mis põhjustab/käivitab ovulatsiooni ja järgneva innatsükli.

Lisaks sellele võimendavad asendamatud rasvhapped nähtavaid innatunnuseid ja suurendavad verevoolu munasarjadesse, soodustades nii loote arengut.

Florida Ülikooli loomakasvatusprofessori dr Jose Santose sõnade kohaselt kinnitavad uuringu tulemused, et oomega-3 ja oomega-6 koguste manipuleerimisega saab mõjutada lehmade piimatoodangut ja sigivust. Nimetatud rasvhapete lisamine tõstis lehmade piimatoodangut ning piima sisaldusainete hulka. Lisaks sellele paranes tiinestumine seemenduse kohta. Sigivuse paranemise peamiseks põhjuseks oli vähem tiinuse katkemisi esimese 60 tiinuspäeva jooksul.

Siiski võib selliste paremate tulemuste saavutamine olla suur väljakutse, sest lehmad ei pruugi ratsiooni lisatud tavapärastest söötadest saada piisavas koguses asendamatuid rasvhappeid. Nii näiteks sisaldavad puuvillaseemned ja terved sojaoad küll teatavas koguses asendamatuid rasvhappeid, kuid vatsas kaotavad need oma toime ja muutuvad asendamatute rasvhapete kasuteguri seisukohast kasutuks.

Seepärast ongi kasulikud teaduslikult tõestatud toimega söödalisandid, milles oomega‑3 ja oomega-6 rasvhappeid on kaitstud nii, et nad vatsas oma toimet ei kaota.

Farmide kogemused

USA piimafarmides viimati tehtud viie uuringu tulemused kinnitavad, et oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete kontrollitud kasutamisega on võimalik parandada nii piimalehmade tervist kui ka toodangut ja et positiivsete muutuste aluseks on tugevam immuunsüsteem.

Huvitav on asjaolu, et uuringus osalenud farmid erinesid nii suuruse, pidamisviisi, söötmise kui klimaatiliste ja geograafiliste tingimuste poolest, mis tähendab, et asendamatute rasvhapete kasutuselevõtt ei eelda mingeid kindlaid tingimusi.

Enne poegimist söödeti ARH samas koguses (~100 gr lehma kohta päevas) sama perioodi jooksul (21 päeva enne poegimist), kuid pärast poegimist erinesid farmiti nii kogused kui ka perioodi pikkus.

Ka farmides läbi viidud katsete tulemused kinnitavad, et nii oomega-3 kui oomega-6 rasvhapped üleminekuperioodi ratsioonis enne ja pärast poegimist parandavad loomade tootmis- ja tervisenäitajaid, näiteks:

  • langeb vere BHB (beeta-hüdroksübutüraat) tase, mistõttu väheneb ainevahetusprobleemide sagedus;
  • kõigis karjades paranes udaratervis, langes somaatiliste rakkude arv;
  • vähenes embrüonaalsete surmade arv;
  • paranes tiinestuvus;
  • suurenes esimese poegimisjärgse lüpsi piimakogus.

Veel uuringute tulemusi

On oluline ära märkida veel mõned spetsiifilised tulemused, mis uuringutes ilmnesid:

  • karjas, kus mõõdeti BHB taset lehmade veres, langes see näitaja ratsiooni muutmisega kuni 44%. Karja tasandil on BHB kasulik indikaator, mis näitab, kui hästi saab loom hakkama üleminekuperioodi ainevahetusega seotud väljakutsetega. Lehma tasandil seostatakse poegimise ajal tõusnud vereseerumi BHB kontsentratsiooni madalama toodangu ja kehvema varajase tiinestuvusega;
  • kõigis karjades langes varaste embrüonaalsete surmade arv, mõnes isegi kuni kaks korda;
  • karjades paranes tiinestuvus 7–9%.

Kuigi saadud üksiktulemused on märkimisväärsed, on oluline mainida ka seda, et kõik muutused toimusid sarnaselt kõikides karjades ehk et kui mingi näitaja langes, siis seda kõigis karjades ja kui tõusis, siis samuti kõigis karjades.

Kokkuvõtteks võib öelda, et asendamatute rasvhapete kasutamine mõjub lehma tervisele positiivselt ning tervete loomade jõudlusnäitajad on paremad tegelikult kõigi mõõdetavate näitajate osas.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale.


Viimati uuendatud 06.10.2015

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)