Sõravärkimise registreerimise rakendus on peagi valmis

Jäsemete haigused ja vead on Eesti veisekarjades olnud üheks peamiseks loomade väljamineku põhjuseks. Samas puudub meil endiselt detailne ülevaade meie karjade sõratervise kohta.

Suuremas osas karjades on regulaarne sõravärkimine toimunud juba aastaid. Rutiinne värkimine aitab hoida loomade sõrad korras, samas annab võimaluse leida, millised sõraprobleemid loomadel esinevad ja neid ravida. Praegu registreeritakse värkimise käigus leitud probleemid erinevaid töövahendeid kasutades – alates paberile kirjutamisest kuni välismaiste värkijatele mõeldud rakendusteni. Selleks, et värkimise tulemused looma andmete juurde salvestada, peab keegi ettevõtte töötajatest need hiljem käsitsi sisestama, mis on tülikas ja aeganõudev. Nii jääbki väga vajalik info tihti lihtsalt sahtlisse või on küll salvestatud, aga edasine töötlemine ei ole väga lihtne. Puudulik on olnud ka üldine ülevaade Eesti kohta, millised on peamised probleemid meie veisekarjades.

EPJ-l on koostöös Eesti Maaülikooliga valmimas Eesti oludele sobiv rakendus, mis võimaldab värkijal andmed kiiresti ja mugavalt registreerida ning hiljem EPJ andmebaasi üles laadida. Et sõrahaigused registreerida võimalikult vähese vaevaga, vähendati sõradiagnooside arvu ja rakenduses registreeritakse vaid Eestis enamlevinud sõrahaigused. Sõrahaiguste diagnoosimise ja andmete registreerimise ühtlustamine sõravärkimisega tegelevate ettevõtete vahel on ülioluline, et tagada korrektne ülevaade esinevatest sõrahaigustest.

Sõratervise rakenduse tööpõhimõtted

• EPJ andmebaasist laaditakse alla konkreetse ettevõtte loomade nimekiri;
• Värkija sisestab looma numbri või kasutab EID-märgi lugejat;
• Värkija valib kahe tegevuse vahel: hooldusvärkimine või järelkontroll;
• Kui värgitud sõral esineb sõrahaigus, registreerib värkija selle. Veiste sõrahaigused on seotud kindla sõratsooniga, mistõttu märgib värkija kahjustuse piirkonna etteantud skeemil (joonis 1);

• Vastavalt tsoonile avaneb võimalike haiguste illustreeriv fotomaterjal. Värkija valib sobiva diagnoosi ja kinnitab selle (pilt 2);

• Kui värkija tuvastab sõrahaiguse, saab ta registreerida ka sideme või klotsi kasutamise.
• Lõpetades töö konkreetse karjaga, on värkijal ülevaade ja kokkuvõte tehtud tööst ning ta saab andmed EPJ andmebaasi salvestada.

Praeguses etapis katsetavad värkijad rakendust farmis, et enne kõigile klientidele kättesaadavaks tegemist oleks rakendus võimalikult käepärane ja töökindel.

Rakendust võivad kasutada nii sõravärkijad kui farmis töötavad loomaarstid, kes igapäevatöös tegelevad sõrgade värkimisega.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht; Rannar Zirk, programmeerija

Tagasi EPJ Sõnumitesse.