Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2024. aastal

1. jaanuaril 2024 oli jõudluskontrollis 80 419 lehma, mis moodustab 97% Eesti lehmadest. Võrreldes 2024. aasta algusega on lehmade arv vähenenud 260 võrra. Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 71 207 (88,5%), eesti punast tõugu lehmi 8248 (10,3%), eesti maatõugu lehmi 699 (0,9%) ning muud tõugu lehmi 265 (0,3%).

Maakondadest oli kõige enam lehmi Järvamaal (13 208), Lääne-Virumaal (10 792) ja Pärnumaal (9646). Kõige väiksem oli lehmade arv Hiiumaal (525), Ida-Virumaal (1079) ja Läänemaal (1090).

Piimakarjade arv väheneb endiselt

1. jaanuaril 2025 oli jõudluskontrollis 337 piimakarja. See on 14 võrra vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem on karju Lääne-Virumaal – 48, järgnevad Pärnumaa 39 ja Viljandimaa 33 karjaga. Kõige vähem jõudluskontrollikarju (4) on Hiiumaal. Läänemaal on piimajõudluskontrollis 6 ja Ida-Virumaal 7 karja.

Üle 100-pealiste karjade arv ei ole muutunud – nii 2023. kui 2024. aasta lõpus oli neid 170. 51-100-pealiste karjade arv vähenes kolme ja kuni 50 lehmaga karjade arv 11 võrra. Keskmine karja suurus oli 239 (+9) piimalehma. Suurimad karjad on Järvamaal keskmiselt 440 lehmaga ja Jõgevamaal 427 lehmaga, väikseimad Võrumaal 89 ning Hiiumaal 131 lehmaga.

Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta suureneb üha

Eesti jõudluskontrollikarjades saadi lehma kohta 11 647 kg piima. Võrreldes 2023. aastaga oli keskmine piimatoodang 533 kg võrra suurem. Esimest korda ületas Eesti lehmade keskmine toodang 10 000 kg piiri 2019. aastal, kui lehma kohta saadi 10 114 kg piima. Tänaseks on toonasele toodangule lisandunud rohkem kui 1500 kg. 2024. aastal oli neljas maakonnas keskmine piimatoodang suurem kui 12 000 kg: Põlvamaal 12 556 kg, Järvamaal 12 315 kg, Tartumaal 12 236 kg ja Lääne-Virumaal 12 053 kg  (vt graafik 1).

Graafik 1. Piimatoodang aastalehma kohta 2019, 2024

Võrreldes eelnenud aastaga suurenes toodang kõige enam Põlvamaal (+941 kg), järgnesid Raplamaa (+907) ja Viljandimaa (+685).

Eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodang oli 11 940 kg (+546 kg võrreldes 2023. aastaga). Eesti punast tõugu lehmad andsid 9856 kg (+327 kg) ja eesti maatõugu lehmad 4929 kg piima (+280 kg). Muud tõugu lehmade toodang oli 7316 kg (+459 kg).

Esmakordselt ületas karja keskmine toodang 15 000 kg piiri

Peri Põllumajanduslikus AS-s (Põlvamaa) saadi lehma kohta 15 156 kg piima (814 aastalehma). 14 000 kilogrammi piiri ületasid Osaühing Kaiu LT (Raplamaa), kus 846 lehma keskmine piimatoodang oli 14 805 kg, Osaühing Eikla Agro Saaremaalt (252 lehma, 14 396 kg), Aktsiaselts Adavere Agro Jõgevamaalt (524 lehma, 14 162 kg), Osaühing Põlva Agro Põlvamaalt (1170 lehma, 14 094 kg), Kärla Põllumajandusühistu Saaremaalt (434 lehma, 14 082 kg) ja Aktsiaselts Risti Agro Järvamaalt (496 lehma, 14 042 kg).

Kui reastame karjad EKM-piima järgi, järjestus muutub (EKM-piim näitab toodetud piima kogust, mis on korrigeeritud 4,0% rasva- ja 3,3% valgusisalduseni). Siin tõuseb esimeseks Osaühing Kaiu LT 14 413 kilogrammiga, järgnevad Ülejõe Piim OÜ Lääne-Virumaalt (14 239 kg) ja Peri Põllumajanduslik AS (14 231 kg).

Tabelis 1 reastame karjad traditsiooniliselt rasva- ja valgutoodangu järgi.

Tabel 1. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi 2024. aastal:

2024. aasta laktatsioonitoodangute edetabelit juhivad Peri Põllumajandusliku ASi eesti holsteini tõugu lehmad

Esimesel kohal on lehm Neeli, kelle 4. laktatsiooni piimatoodang oli 22 782 kg, teisel kohal Nalle, kelle 4. laktatsiooni toodang oli 21 289 kg ja kolmandal kohal Haavi, kelle 2. laktatsiooni piimatoodang oli 21 209 kg.

Parim eesti punast tõugu lehm oli AS Tartu Agro (Tartumaa) lehm 20910266, kes 4. laktatsioonil andis 18 495 kg piima, teisel kohal on Osaühing Hekva (Saaremaa) lehm 22568939, kelle 3. laktatsiooni toodang oli 18 040 kg. Kolmas oli eesti punast tõugu lehmade rekordtoodangu (20 677 kg, 6. lakt.) omanik Messi Kõljala Põllumajanduslikust Osaühingust, kes 7. laktatsioonil andis 17 683 kg piima.

Eesti maatõugu lehmadest olid parimad Tammsaare OÜ (Järvamaa) lehm Pupsik P R (3. laktatsioon, 11 091 kg), Salme Põllumajanduse Osaühingu (Saaremaa) lehm Okka-Kari (4. laktatsioon, 9585 kg) ja Osaühing Pihla (Hiiumaa) lehm Naeris (2. laktatsioon, 9441 kg).  

2024. aastal karjas olnud lehmade eluajatoodangute edetabelis oli parim AS Tartu Agro (Tartumaa) eesti punast tõugu lehm Killi. Killilt saadi elu jooksul 168 293 kg piima. Killi on esimesel kohal ka oma tõu läbi aegade edetabelis. Nii 2024. aasta kui punase tõu läbi aegade teine tulemus on OÜ Kesa-Agro (Valgamaa) lehm Urme nimel, kes on andnud 147 416 kg piima. AS Tartu Agro lehm 13657345 eluaja piimatoodang on 138 746 kg, mis annab talle mõlemas edetabelis 3. koha.

Eesti holsteini tõugu lehmade edetabeli tipus oli Aktsiaselts Metsaküla Piim (Harjumaa) lehm Leenu eluajatoodanguga 151 565 kg. Selle tulemusega on ta holsteini tõu läbi aegade edetabelis teisel kohal. 2024. aasta edetabeli teine oli Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu lehm Mille 147 906 kilogrammiga ja kolmas Aktsiaselts Vändra (Pärnumaa) lehm 16320109, kes on andnud 139 744 kg piima. Läbi aegade edetabelis on Mille neljandal ja lehm 16320109 kuuendal kohal.

Parim eesti maatõugu lehm oli Muuluka Farm OÜ (Harjumaa) Tiku, kes on elu jooksul lüpsnud 75 140 kg piima. Eesti maatõu läbi aegade edetabelis on Tiku 5. kohal. 2024. aasta teisel kohal on Osaühing Karukämmal (Harjumaa) lehm Pihlakas (70 930 kg) ja kolmandal Muuluka Farm OÜ lehm Nupi (68 284 kg).

Keskmine somaatiliste rakkude arv piimas väheneb

Loomade tervist ja piima kvaliteeti iseloomustav somaatiliste rakkude arv piimas (SRA) oli taas veidi madalam kui eelnenud aastatel – keskmine SRA oli 216 000/ml (2023. a 221 000/ml). 2024. aasta suvekuudel tõusis SRA märgatavalt – juunis oli SRA 231 000/ml, juulis 246 000/ml ja augustis koguni 261 000/ml. Seevastu novembris ja detsembris langes SRA näitaja alla 200 000 – vastavalt 195 000/ml ja 194 000/ml.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine SRA oli 211 000/ml (2023. aastal 216 000), eesti punast tõugu lehmadel 252 000/ml (2023. a 262 000) ja muud tõugu lehmadel 385 000/ml (2023. a 331 000). Suurim SRA on endiselt eesti maatõugu lehmadel – 438 000/ml (2023. a 455 000).

Neljas maakonnas oli SRA madalam kui 200 000: parimad olid Põlvamaa karjad, kus keskmine SRA oli 166 000/ml, järgnesid Läänemaa (173 000), Lääne-Virumaa (189 000) ning Järvamaa (193 000). Ida-Virumaal ja Harjumaal oli SRA üle 300 000, vastavalt 370 000/ml ja 309 000/ml.  

2024. aasta parimad karjad SRAd (tuh./ml) arvestades olid:

3-10 aastalehma:

• Raja Agro OÜ Lääne-Virumaalt (4 lehma, SRA 63 000)
• Märten Mandel Põlvamaalt (5 lehma, SRA 88 000)
• Vahur Kuresson Lääne-Virumaalt (9 lehma, SRA 97 000)
• Herard Anto Saaremaalt (9 lehma, SRA 118 000)
• Enno Lohu Viljandimaalt (5 lehma, SRA 141 000)
• Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (4 lehma, SRA 184 000)

11-100 aastalehma:

• Atto talu Harjumaalt (35 lehma, SRA 101 000)
• Sooaluste Veis OÜ Raplamaalt (12 lehma, SRA 102 000)
• Tõnise-Baldespordi talu Raplamaalt (23 lehma, SRA 105 000)
• Millap OÜ Lääne-Virumaalt (72 lehma, SRA 106 000)
• Verioja talu Šamarin Boris Valgamaalt (42 lehma, SRA 109 000)
• OÜ Udumäe Viljandimaalt (52 lehma, SRA 117 000)

Üle 100 aastalehma:

• Osaühing Kaiu LT Raplamaalt (846 lehma, SRA 59 000)
• Miiaste Põllumajanduslik AS Põlvamaalt (217 lehma, 85 000)
• Simmo-Paavli talu Saaremaalt (212 lehma, SRA 86 000)
• Nopri talu Võrumaalt (262 lehma, SRA 86 000)
• Osaühing Metstaguse Agro Järvamaalt (785 lehma, SRA 96 000)
• Osaühing Heseka Lääne-Virumaalt (152 lehma, SRA 101 000)

Esmaspoeginud on üha nooremad

2024. aastal esimest korda poeginud lehmad olid keskmiselt 24,3 kuu vanused (2023. aastal 24,7). Kõige nooremad esmaspoeginud olid Valgamaal (23,3 kuud), vanimad Hiiumaal (30,4 kuud). 8% kõigist esmaspoeginutest olid nooremad kui 22 kuud ja 3,2% üle 32 kuu vanused.

Keskmine poegimisvahemik oli 394 päeva, mis on kahe päeva võrra lühem kui 2023. aastal. Uuslüpsiperiood oli 115 päeva ja kinnisperiood 59 päeva pikkune.

2024. aastal registreeriti 85 631 poegimist, mis on 296 võrra enam kui 2023. aastal. Esmaspoegimiste arv suurenes 161 võrra (28 405 poegimist). Sündis 83 919 vasikat, mis on 326 võrra rohkem kui eelnenud aastal. Eesti holsteini tõugu lehmadel sündis 774 vasikat, eesti maatõugu lehmadel 17 ja muud tõugu lehmadel 21 vasikat enam kui eelmisel aastal. Eesti punast tõugu lehmadel sündis vasikaid 486 võrra vähem.

52,2% sündinud vasikatest olid lehmikud ja 47,8% pullikud. Kaksikud lehmvasikad sündisid 729 poegimisel, kaksikud pullvasikad 740 poegimisel, ja erisoolised kaksikud 1116 poegimisel. Mitmikuid registreeriti 3 korral.

Surnultsünniga lõppes 5,8% ehk 4926 poegimist (2023. aastal oli surnultsünde 6,1 % poegimistest). Esmaspoegimistest lõppes surnultsünniga 7,7%.

Karjast praagiti 27 736 lehma, mis on 443 võrra rohkem kui 2023. aastal. Keskmine vanus karjast väljaminekul oli 4 aastat ja 10 kuud. Võrreldes eelmise aastaga on praagitud lehmad ühe kuu võrra nooremad.

Peamised väljamineku põhjused olid jätkuvalt udarahaigused ja -vead (21,8%) ja sigimisprobleemid (17,6%). Nendel põhjustel praagitute vanus oli vastavalt 5 aastat ja 1 kuu ning 4 aastat ja 11 kuud. Vanuse tõttu praagiti 0,9% (keskmine vanus 8 aastat ja 11 kuud) ning madala toodangu tõttu 6,7% kõigist väljaläinud lehmadest (keskmine vanus 4 aastat ja 2 kuud).

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus ning EPJ veebilehel www.epj.ee.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.