Jalavann lehmadele

Lonkavad lehmad karjas on suhteliselt sageli esinev probleem, mis võib olla tingitud erinevatest põhjustest. Enamasti on põhjuste seas ka lehmade puudulik sõrahooldus ja sellest tingitud sõrahaigused. Sõrahoolduse peamine eesmärk on haiguste ennetamine. Paljude teaduslike uurimuste tulemused väidavad sama, mida kinnitab praktika farmis – sõrgade vannitamine koos regulaarse värkimisega on kindel viis hoida sõrahaigused kontrolli all.

Jalavannid on efektiivsed digitaalse ja interdigitaalse dermatiidi ning sõrgade roiskumise ennetamiseks ja raviks.

Kuigi erinevad jalavannide tegemiseks kasutatavad vahendid mõjuvad sõrahaigustele erinevalt, on rida põhimõtteid, millest jalavannide tegemisel tuleks kinni pidada.

  • Jalavann peaks paiknema kohas, kus lehmad regulaarselt liiguvad, näiteks lüpsiplatsilt lauta liikumise radadel või lõaspidamisega lautades välisuste juures.
  • Jalavann peaks olema 2,5-3,5 m pikk, 1 m lai ja vähemalt 15 cm sügav ning paiknema siledal horisontaalsel pinnal.
  • Sõnnik, pinnas ja allapanu vähendavad jalavannis kasutatavate kemikaalide toimet. Seepärast on oluline loomade jalad enne jalavanni puhastada. Selleks otstarbeks sobib hästi veega täidetud vann, mille loomad läbivad enne kemikaalidega jalavanni.
  • Et tagada sõrgade piisav kontakt lahusega, peab vedeliku sügavus vannitamise ajal püsima 10-15 cm.
  • Jalavanni töölahust tuleb vahetada iga 150-200 lehma järel. Lahuse vahetamise sagedus sõltub kasutatavast kemikaalist, õhutemperatuurist ja sellest, kas kasutatakse eelnevat veevanni. Jalavanni toime hakkab langema õhutemperatuuri langemisel alla +15oC.
  • Toimeaine lahustumist kiirendab sooja vee kasutamine.
  • Enne igat uue töölahuse valmistamist tuleb vann korralikult pesta ja loputada.
  • Pind, kuhu loomad pärast jalavanni astuvad, tuleb hoida puhta ja kuivana.
  • Rutiinselt tuleks loomadele teha jalavanni vähemalt 1-2 päeval nädalas 1-2 nädala jooksul 2 korda aastas. Probleemseid loomi tuleks vannitada 3-4 päeval sama perioodi jooksul.
  • Kasutatud jalavanni töölahust ei tohi kallata sõnnikukäiku ega virtsakanalisse, vaid see tuleb nõuetekohaselt utiliseerida.

Erinevad jalavannide võimalused

Jalgade hoolduseks mõeldud jalavanni töölahused
Vasksulfaat 5-10% lahus
Tsinksulfaat 5-10% lahus
Formaliin 3-5% lahus
Vedel seep 1 liiter/100 liitrit vett

Raviks mõeldud jalavanni töölahused
Tetratsükliin 0,1% lahus (1 gr/1 l vett)
Oksütetratsükliin 0,1% lahus (1 gr/1 l vett)
Linkomütsiin 0,01 lahus (0,1 gr/1 l vett)

Toimeaine ja vee koguse arvutamine
Jalavanni maht liitrites= pikkus (m) x laius (m) x kõrgus x (m) x 1000
Toimeaune kogus kilodes= vee kogus liitrites X soovitud töölahuse %

Näiteks jalavann on 3 m pikk, 1 m lai ja 0,15 m kõrge ja sellesse soovitakse segada 5% töölahus.
3 x 1 x 0,15 x 1000 = 450 liitrit vett
450 x 0,05 (5% lahus) =22,5 kg vasksulfaati.

Infolehe koostamisel on kasutatud USA ja Hollandi spetsialistide poolt internetis avaldatud materjale.


Viimati uuendatud 03.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)