Käte pesemine ja kinnaste kasutamine laudas

Sõltumata sellest, kas tegemist on viiruse leviku piiramiseks kehtestatud eriolukorraga või igapäevaste tööde tegemisega laudas, on käte pesemine lihtne ja odav enda kaitsmise abinõu igaühele.

Haiguspäevad või puhkus on paljude karjakasvatajate jaoks keeruline teema ja seetõttu on tervena püsimine neile hädavajalik.

Tõhusate hügieenireeglite kehtestamisest ja järgimisest on kasu nii inimeste kaitsmisel loomadelt pärinevate haiguste eest kui ka loomade kaitsmisel inimesega edasikantavate haigustekitajate eest.

Loomadelt inimesele ülekanduvate haigustega (zoonoosid) võivad kokku puutuda ka piimakarjakasvatuses töötavad inimesed. Hiljuti USA Colorado osariigi piimakarjafarmide töötajate seas läbi viidud uuringu autorid uurisid zoonooside leviku pidurdamise sotsiaal-ökoloogilisi faktoreid. Uuringus leiti, et haigustekitajate leviku tõkestamise olulisteks teguriteks on teadmised ja riskide õige hindamine. Uuringus leidis kinnitust ka tõsiasi, et zoonooside leviku risk farmitöötajate seas on reaalne. Huvitava faktina tõid uurimuse autorid välja, et vastanute seas oli rohkem neid, kes muretsesid lähedaste pärast (64%) kui neid, kes kartsid enda zoonoosiga nakatumist (49%).

Iirimaal eri tüüpi farmides tehtud küsitluses osalenutest enamus ei olnud teadlik, et loomadelt mõne haiguse saamine on võimalik. Veel vähem oli aga vastanutest neid, kes teadsid, et nakkusallikaks võib olla ka terve loom.

Põllumajanduses tuleb pidevalt valmis olla uute haigustekitajate või levikuteede ilmumiseks ning tööks, mis on vajalik toiduohutuse tagamiseks. Hügieeninõuete järgimine on peamine ning universaalne abinõu kõigile.

Mõned soovitused, mida tasuks aeg-ajalt meelde tuletada:

  • Hügieeni puudutavatest reeglitest (kätepesu, kinnaste ja tööriiete kasutamine, jalatsite puhastamine, söömine ja joomine laudas, haavade esmaabi, haigestumistest teatamine) peavad kõik töötajad aru saama ühtmoodi ja need kehtivad kõigile.
  • Soe vesi, seep, paber käte kuivatamiseks või elektriline kätekuivataja peavad olema kättesaadavad kõigile. Kui see pole tehniliselt võimalik, siis tuleks kasutada desinfitseerimisvahendit. Siiski ei asenda see käte pesemist sooja vee ja seebiga.
  • Meeles tasub pidada, et valesti kasutades võivad kindad olla saastusallikaks. Käte pesemine on vajalik ka siis kui kasutatakse kindaid.

Kuigi paljude piimakarjapidajate jaoks on kummikinnaste kasutamine juba ammu igapäevase rutiini osa, leidub siiski ka neid, kelle jaoks see nii pole. Kummikinnaste kasutamine on väga lihtne ja efektiivne praktika, mis võib aidata lahendada piima kvaliteediprobleeme ja piirata haigustekitajate levikut udaraveerandite ja loomade vahel, sest kindaid kasutades puudub haigustekitajatel võimalus kätel olevatesse nahalõhedesse ja küünte alla sattuda. Kuna kinnaste pind on sile, siis on neid lihtne desinfitseerida. Uuringud on näidanud, et isegi kasutatud kinnastel leidub 75% vähem baktereid kui paljastel kätel. Ka on uuringud näidanud, et kinnaste kandmine vähendab poole võrra nii keskkondlike kui nakkuslike bakterite levikut.

Nakkuslike haigustekitajate põhjustatud mastiite on raske ravida ja nende tekitatud majanduslik kahju võib olla suur. Nakkuslikus mastiidis lehmade piim on sageli tankipiima kõrge somaatiliste rakkude arvu põhjuseks. Seepärast on äärmiselt oluline, et laudapersonal teeks kõik vajaliku selleks, et ennetada haigustekitajate levikut haigetelt loomadelt tervetele ja/või nakatunud udaraveeranditelt tervetele udaraveeranditele. Bakterid kantakse ühelt udaraveerandilt teisele piimaste käte või lüpsiseadmega. Selleks, et piirata nakkuslike mastiiditekitajate levikut on oluline lüpsta haiged loomad viimasena, kasutada lüpsijärgset nisade desinfitseerimist, teha kinnislehmaravi ja kasutada kummikindaid.

Praeguseks on kummikinnaste kasutamine muutunud üheks kvaliteetse piima tootmise eelduseks ning see peaks olema iga piimakarjapidaja igapäevase laudarutiini osa ning sellest peaks lähtuma ka kõik lauda töötajad. Töötajatele kindaid valides tuleks veenduda, et need sobivad kandjale – lähevad hästi kätte ja tunduvad käes nagu "teine nahk". Turul pakutakse erinevates suurustes kummikindaid ning oma personalile sobivate leidmiseks võiks soetada valiku erinevaid mudeleid. Liiga suured kindad rebenevad töö käigus kergesti ja lotendava osa võib vaakum nisakannu imeda. Kindaid tuleks regulaarselt kas nisade desovahendi või muu desoainega puhastada. Ühekordsete kinnaste mitu korda kasutamist tuleks vältida, sest korduvalt kasutades muutuvad need hapraks ning rebenevad kergesti, suurendades nii haigustekitajate leviku riski.

Seoses üleilmse pandeemiaga võib ette tulla, et kindatagavara uuendamine võib osutuda keeruliseks. Seepärast:

  • Ärge oodake kuni teie varud lõpevad, vaid tellige/soetage uus kogus juba varakult.
  • Vaadake kinnaste kasutamise protseduur üle koos oma personaliga. Ära ei tohiks unustada ka pereliikmeid, kes loomadega kokku puutuvad.
  • Tuletage töötajatele meelde, et kinnaste kandmine ei asenda korralikku kätepesu.
  • Paigutage lauta sildid, mis tuletavad meelde kätepesu vajalikkust.
  • Hoidke laudas kinnaste tegavara selleks, et kasutada neid vajadusel kõrgendatud riskiga olukordades, nagu haigete loomade, töötajate vigastuste, haavade või nahaprobleemidega (loomakarvade või desoaine allergia) tegelemine ning udarapõletikuga lehmade lüpsmine.
  • Mastiidihaigeid lehmi lüpske viimasena ning peske ja desinfitseerige pärast seda käed.

Farmis hügieenireeglite kehtestamine ning nende järgimine on muutunud järjest olulisemaks. Tegevused ja abinõud, mida rakendate oma karja ja töötajate kaitsmiseks praegu, võivad ära hoida haiguspuhangu tulevikus.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud USA Pennsylvania Ülikooli kodulehel avaldatud materjale


Viimati uuendatud 04.05.2020

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)