Külma ilma mõju vasika kasvule

Veised on külmalembesed loomad, sama kehtib ka vasikate kohta. Kui õhutemperatuur langeb alla 0 °C, paranevad vasikate kasvutingimused peamiselt seetõttu, et vasikatel ei esine kõrgest temperatuurist tingitud stressi ning haigustekitajate arenemine ja levik on madala temperatuuri tingimustes minimaalne.
Temperatuuri, mille juures vasikad ei kuluta energiat keha soojendamiseks ega jahutamiseks, nimetatakse termoneutraalseks. Vastsündinud vasikatel on termoneutraalseks temperatuuriks +15,5 °C. Ühe kuu vanusel vasikal on see punkt aga –1°C juures. See tähendab, et võõrutuseelsete nädalate jooksul kohaneb vasikas hästi madala temperatuuriga.

Vasikate energiatarve. Talveperioodil on põhilised vasikate kasvu ja arengut mõjutavad tegurid ratsiooni energiasisaldus ja puhta joogivee kättesaadavus. Kui vasikas hakkab lisaks piimale või piimaasendajale sööma startersööta, ei piisa talle enam sellega saadavast veekogusest ja vasika organismi normaalse arengu tagamiseks peab talle olema tagatud juurdepääs värskele ja puhtale joogiveele.
Vasikate eluks vajalik energiatarve suureneb pidevalt koos vasika kehakaalu suurenemise ja õhutemperatuuri langemisega.
35 kg kaaluval vasikal, kellele söödetakse 4 kg piima päevas, tekib kergelt negatiivne energiabilanss alles siis, kui õhutemperatuur langeb alla –12 °C. Samas 45 kg kaaluval sama palju piima saaval vasikal tekib sama olukord juba temperatuuri langemisel alla 0°C. See tähendab, et 45 kg kaaluvale vasikale ei piisa enam 4 kg piimast päevas ning ta hakkab kaotama kehakaalu juba väikeste külmakraadide juures. Selline loogika kehtib juhul, kui vasikaid peetakse kuivas ja ilma tuuletõmbuseta kohas. Kui vasikat peetakse märjal allapanul ja tuuletõmbuses, on tema elatuseks ja juurdekasvuks vajalik energiatarve ning sellest tulenevalt vajalik päevane söödakogus märgatavalt suurem.
Kui vasikad ei saa külmal ajal piisavalt energiat, langeb nende kehakaal ja nad haigestuvad sageli kopsupõletikku ja muudesse hingamisteede haigustesse. Haigus ei allu enam antibiootikumidele, sest vasika organismil ei ole piisavaid varusid, et võidelda haigustekitajatega. Kui aga vasikad saavad energiat piisavalt, kasvavad nad külmal perioodil paremini kui mistahes muul ajal.

Vasikate energiatarbe rahuldamise võimalused külmal ajal. Külmal ajal kasvavad vasikad väga hästi. Kuna vasika kehavarud on sündides väga piiratud, vajab ta esimesel võimalusel piisavas koguses kvaliteetset ternespiima. Eriti oluline on see külmal ajal, sest ternespiimaga saab vasikas lisaks antikehadele ka ellujäämiseks vajaliku energia.
Kui vasikaid sööta vabalt isu järgi, siis toituvad nad 6-8 korda päevas ja enamus on võimelised sööma piima või piimaasendajat umbes 25% oma kehakaalust päevas. Tööjõu kokkuhoidmise huvides söödetakse aga vasikaid vaid kaks korda päevas. Sellise söötmisrutiini korral kannatavad need vasikad, kes toituvad ainult piimast või –asendajast, alatoitmise tõttu.
10% rasvasisaldusega piimaasendaja vastab 2% rasvasisaldusega piimale. Külmal ajal tuleks vasikatele sööta kõrgema (20%) rasvasisaldusega piimaasendajat, mis vastab 4% rasvasisaldusega piimale. Kui vasikatele söödetakse piima, ei tohiks seda veega lahjendada.
Piimaasendaja kasutamisel on külmal ajal vasikate söötmisel võimaluseks ka sama vedelikukoguse kohta suurema pulbrikoguse kasutamine. Temperatuuri langemisel alla 0°C võiks pulbri kogust suurendada 10% iga 5 °C kohta. Temperatuuri langedes alla –15 °C tuleks vasikaid hakata söötma 3 korda päevas.
Külmastressi vähendamiseks tuleks vasikaid hakata varakult harjutama ka startersöödaga. Võõrutamisel peaksid vasikad olema võimelised sööma 1 kg startersööta päevas.
Kui vasikaid on kord juba hakatud söötma kõrgema energiasisaldusega ratsiooniga, tuleks sellest kinni pidada kuni vasikate piimasöödast võõrutamiseni. Sagedased muudatused ratsioonis võivad põhjustada vasikatele seedehäireid.
Ka talvel tuleks vasikatele pakkuda puhast värsket joogivett vähemalt üks kord päevas. Vesi on vasikatele vajalik nii suurema kontsentratsiooniga piimaasendajast ja startersöödast toitainete omastamiseks kui ka mao arenguks.
Et vasikad ei raiskaks söödaga saadavat lisaenergiat vaid kehatemperatuuri säilitamisele, tuleks nende asemed hoida kuivana, kasutades rohkesti allapanu.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.


Viimati uuendatud 04.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)