Valguse mõju lehmadele

Eestis kehtivates põllumajandusloomade pidamist ja heaolu käsitlevates seadustes on puudutatud küll sigade ja vähesel määral ka vasikate  pidamisruumide valgustusnõudeid, kuid veiselautade valgustamist reguleeritud ei ole.

Põllumajandusministri määruses nr 78 “Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumidele või ehitistele”, mis kehtib alates 23.10.2002, on § 6 kirjas:
” Vasikat ei tohi pidada alaliselt pimedas. Vasikate pidamise ruum või ehitis peab olema loomuliku valguse või kunstliku valgustusega piisavalt valgustatud. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00-17.00. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäevaringselt lisavalgusallikat, et vajadusel kontrollida vasikate tervist”.

10.05.2004 kehtima hakanud “Loomakaitseseaduse” järgi peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:

  • kohases koguses sööta ja joogivett
  • sobiva hoolduse
  • sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile vajalikku liikumisvajadust
  • muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

Vaatamata sellele, et lehmalautade valgustus ja lehmade valgusevajadus ei ole seadusandlusega reguleeritud, on nii loomulik kui kunstlik valgus oluline lehmade heaolu ja sellest tulenevalt ka tervise ja toodangu seisukohast.

Valguspäeva pikkus mõjutab mitmeid piimaveiste bioloogilisi protsesse. Üks nendest on piima tootmine. USA ja Soome teadlaste poolt läbi viidud katsed on näidanud, et piimalehmad, kellele võimaldatakse 16-18 tundi valgust ööpäevas, annavad 5-16% rohkem piima võrreldes lehmadega, kes saavad 13,5 või vähem tundi valgust ööpäevas.

Hilissügisel, talvel ning varakevadel, kui valguspäeva pikkus jääb soovitust märgatavalt lühemaks, on lisavalgustuse võimaldamine loomadele väga oluline. Valguspäeva pikendamisega ei tõuse lehmade piimatoodang mitte järsult silmaga mõõdetavas koguses vaid järk-järgult paari nädala jooksul.

Mõju toodangule

Uuringutes on enamasti kasutatud 16-18 tunnist valgusperioodi, millele järgnes 6-8 tunnine pime aeg. Põhjuseks on see, et loomadel kestab valgustundlik periood 14 -16 tundi peale valgusaja algust.  Sel ajal toodab looma organism hormoon prolaktiini, mis mõjutab piimatoodangut. Kui loomade valgustundliku perioodi ajal tuled laudas põlevad, käitub loom, nagu oleks tegemist pika loomuliku valguspäevaga. Järelikult peab maksimaalseks valgustundliku perioodi ärakasutamiseks olema loomadele võimaldatud 16-18 tunnine pidev valgusperiood. Kindlasti peab olema puhkamiseks tagatud ka 6-8 tunnine pime aeg.

Pikk valguspäev mitte ainult ei suurenda lehmade piimatoodangut, vaid suureneb ka loomade poolt tarbitav söödakogus ja paraneb sööda omastamine ning loomade rasvumine väheneb.
Piima rasvasisaldust ning valgu- ja laktoosisisaldust valguspäeva pikkus ei mõjuta.

Mõju noorloomade arengule

Ka mullikate ja vasikate juurdekasv sõltub valgusest. Keskmised juurdekasvud on 10-15 % suuremad neil mullikatel, kellel on talveajal valguspäeva pikkus olnud 16 tundi võrreldes nendega, kelle valguspäev kestab 9-12 tundi..

Vasikate kasvukiiruse paranemine on seletatav antikehade taseme tõusuga veres, mille kaudu nende vastupanuvõime suureneb ja tervis paraneb. Parem kasv võib olla seotud ka pika päeva poolt tingitud hormonaalsete muutustega, peamiselt prolaktiini suurema eritumisega. Prolaktiin osaleb piimanäärme arengu reguleerimises, piimaerituse käivitamisel ja kasvu reguleerimisel.

Mõju loomade aktiivsusele ja sigivusele

Uuringud näitasid, et lõaspidamisega lautades on pika valguspäeva tingimustes loomade aktiivsus väiksem, nad on rahulikumad ja lamavad rohkem. Lamamisaja lisandumine tuleneb sellest, et lehmad söövad rohkem ja sellega seoses kasvab mäletsemisaeg. Peamine mäletsemine toimub lamades. Vabapidamisega lautades selliseid erinevusi loomade käitumises ei täheldatud.

Pika valguspäeva puhul hakkavad mullikad varem näitama suguküpsuse märke, piimanäärmete areng kiireneb ja nende puberteediiga saabub varem kui lühikese päeva puhul.. Mullikad, keda on kasvatatud 16-tunnisevalguspäeva tingimustes, saavutavad suguküpsuse umbes 1 kuu varem kui mullikad, kelle valguspäev on olnud 8-tunnine.

Kuna lehmad ei ole sessoonselt indlevad, ei mõjuta valguspäeva pikkus nende sugulist aktiivsust ega innatsüklit.

Artikkel on lühendatult tõlgitud USA Illinoisi Põllumajandusülikooli täiendkoolituse osakonna materjalidest ja soome veisekasvatusajakirjast “Nauta”.

                                   


Viimati uuendatud 04.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)