Kuumastress ja söötmine

Kuumastress põhjustab piimatoodangu langust, sigimisnäitajate halvenemist ja immuunsüsteemi nõrgenemist nii lüpsvatel kui kinnislehmadel. Lehmadel tekib kuumastress, kui 22 °C juures on õhu suhteline niiskus 90%. Kui temperatuur tõuseb 28 kraadini, piisab kuumastressi tekkeks 30% suhtelisest niiskusest. Eestis, kus keskmine suhteline õhuniiskus on suvel umbes 50–60%, on kriitiliseks piiriks 25 °C.

Veel enne seda kui lehmade piimatoodang hakkab kuumastressi tagajärjel langema, muutuvad nõrgemaks lehmade innatunnused, langeb tiinestuvus ja suureneb varajaste embrüonaalsete surmade risk. Maksimaalset piimatoodangu langust täheldatakse üldjuhul 36–48 tundi pärast kuumastressi tekkimist ja vanemad loomad taluvad kuumastressi halvemini kui nooremad. Siiski mõjub kuumastress sama vanusegrupi loomadele erinevalt.

Ka kinnislehmadele avaldab kuumastress negatiivset mõju, nende järgmise laktatsiooni toodang võib jääda seetõttu 450–900 kg loodetust madalamaks. Lisaks sellele pidurdub loote areng, sest verevool emakasse väheneb ja vähem toitaineid jõuab kiiresti areneva looteni ning seetõttu on kinnisperioodi lõpus kuumastressis olnud lehmade vasikad väiksemad. Vähendamaks kuumastressi mõju loomadele, tuleks suveperioodi saabudes teha vajalikud muudatused nii loomade pidamisel kui söötmisel.

Selleks, et looma ainevahetus püsiks stabiilne, peab tema kehatemperatuur olema suhteliselt konstantne. Veelgi enam, normaalse soojusvahetuse tagamiseks peab keskkonna temperatuur olema mõnevõrra madalam kui looma kehatemperatuur.

Loomade käitumine kuumal ajal. Isegi kerges kuumastressis loomade käitumine muutub, nad eelistavad lamamisele seismist. Selline muutus on tõenäoliselt tingitud loomade soovist suurendada kehasoojusest vabanemiseks vajalikku pinda, et langetada kehatemperatuuri. Kuigi vastavad uurimused on puudulikud, näitab praktika, et kuumal ajal sagenevad karjades jalaprobleemid ja lonkavaid lehmi on rohkem.

Kuna kuumaga otsivad loomad jahedamat kohta, võib valesti paigutatud ventilaatoritega ja/või halva ventilatsiooniga laudas tekkida alasid, mida loomad ei kasuta ja alasid, mis on üleasustatud.

Loomade söömisharjumuste muutumine kuumal ajal. Kuumaga langeb lehmal nii kuivaine söömus kui ka piimatoodang. Siiski võib piimatoodangu langust seostada kuivaine söömuse langemisega vaid 50% ulatuses, teisteks põhjusteks on organismi ainevahetuses ja normaalse hormoonide taseme muutused. See aga ei tähenda, et loomade kuivaine söömuse soovitud tasemel hoidmine ei oleks enam oluline. Kuivaine söömus aitab tagada loomale kriitilisel ajal vajalikud toitained.

Hingamissageduse tõus ja hingeldamine tõstab loomade elatuse energiatarvet 7–25%. See on sama energiakogus, mis on vajalik umbes 2 kg 3,7% rasvasisaldusega piima tootmiseks.

Ratsiooni muutmine. Hästiseeduva ehk efektiivse kiu sisaldus ratsioonis on mäletsemise, vatsa sisu puhverdamise ja koresööda ning teravilja seedimise seisukohast äärmiselt oluline. Kuumastressis lehm mäletseb vähem ja ka sülje eritumine väheneb ning tulemuseks on happelisem keskkond vatsas ja veres. Vatsa atsidoosi vältimiseks ei tohiks mitte mingil juhul üritada veise energiatarbe rahuldamiseks vähendada kiusisaldust ja tõsta tärklise osakaalu ratsioonis. Samas tuleks hoiduda ka suures koguses neutraalkiudu (NDF) sisaldava koresööda söötmisest kuumaperioodil, sest selline koresööt on üldjuhul halvema kvaliteediga ning selle seedimisel tekib rohkem soojusenergiat. Kvaliteetne koresööt tõstab ratsiooni energiasisaldust, aitab sälitada normaalset vatsa tööd ja mäletsemist ning selle seedimisel vabaneb vähem soojust.

Rasva lisamisega ratsiooni loodetakse vähendada seedeprotsessis eralduva soojusenergia hulka ja tõsta ratsiooni energiasisaldust. Siiski lähevad tehtud uuringute tulemused selles osas lahku: osa uuringuid kinnitab, et nii on võimalik kuumastressis loomade piimatoodangut säilitada, teised aga leiavad, et rasva söötmisel mõtet ei ole.

Ratsiooni pärmi lisamine parandab kiu seedimist ja muudab vatsa keskkonna stabiilsemaks. Paljude, kuid mitte kõigi uuringute tulemused näitavad, et pärmi söötmine kuumastressis loomadele alandab nende kehatemperatuuri ja hingamissagedust ning parandab toodangut. Ka on täheldatud, et pärmi positiivne mõju ilmneb pigem laktatsiooni alustanud jõusöödarikkal ratsioonil lehmade puhul.

Kuumastressis loomad higistavad, higi sisaldab aga suures koguses kaaliumit ja naatriumit, mis tähendab, et suvistes ratsioonides peaks nende mineraalainetesisaldus olema suurem. Normaalse katiooni-aniooni suhte hoidmiseks võib ratsiooni lisada näiteks naatrium-dikarbonaati ja/või kaaliumkarbonaati. Samas kõrgem kaaliumisisaldus vähendab magneesiumi imendumist ja seega tuleks ratsioonis tõsta ka magneesiumi sisaldust.

Lehmadel kuumastressi mõju vähendamiseks tuleks ratsiooni koostamisel eelistada söötasid, mis sisaldavad rohkem antioksüdante.

Piimalehmade ratsioon tuleks koostada juba enne eeldatava kuumaperioodi saabumist ja see peaks sisaldama:

  • 1,4–1,6% kaaliumit;
  • 0,35–0,45% naatriumit;
  • 0,22–0,35% magneesiumit;
  • katiooni-aniooni suhe 25/30 või suurem.

Keskkonna parandamine ja söötmise muutmine aitavad loomadel kriitilisel ajal paremini hakkama saada, kuid seda vaid juhul, kui muudatused on tehtud enne loomadel kuumastressi tekkimist. Meeles tuleb pidada, et sarnaselt piimalehmadele vajavad kuumaperioodil täiendavat tähelepanu ka kinnislehmad ja noorloomad. Loomapidaja peamine eesmärk kuumaperioodil peab olema loomadele mugava keskkonna loomine, ja söötmine on vaid täiendav abinõu, mis aitab loomadel paremini kuumust taluda.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud USA Kentucky Ülikooli kodulehel avaldatud materjale.


Viimati uuendatud 07.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)