Lüpsikiirus kui oluline aretustunnus

Iga piimakarjakasvatusega tegeleva farmeri eesmärk on saada võimalikult suurt tulu piima, tõuloomade ja/või veiseliha müügist. Need on vaid üldeesmärgid ning nende täitmine sõltub paljudest asjaoludest, millele me igapäevatöös sageli erilist tähelepanu ei pööra. Üheks selliseks näitajaks on lüpsikiirus. Me saame küll aru, kui mõni lehm pikemaks platsile jääb või liiga palju aega robotis veedab, kuid kui palju me mõtleme asjaolule, et ka lüpsikiirust saab aretusega suunata? Saab küll, ning palju sõltub siin just piimakarjapidajast endast. Kaasaegsed lüpsisüsteemid võimaldavad registreerida erinevaid lüpsmisega seotud näitajaid, mida on võimalik kasutada lehmade hindamiseks.

Mis on lüpsikiirus ja miks see näitaja on oluline? Lüpsikiirus on lehma võime lühikese aja jooksul täielikult ära anda udara näärmekoes toodetud piim. Lehmade lüpsikiirus mõjutab lüpsiseadme kasutuse efektiivsust, lüpsmisele kuluvat energia-, amortisatsiooni- ja tööjõukulu (Sölkner ja Fuerst, 2002; Sewalem jt., 2010). Samuti on täheldatud, et kiiremini (või ka väga aeglaselt) lüpsvatel lehmadel on kõrge somaatiliste rakkude skoor (Rupp ja Boichard, 1999) ja suureneb mastiidi esinemise tõenäosus ning enneagne prakeerimine.

Üldiselt hinnatakse lehmade lüpsikiirust piimahulga alusel ühes minutis. Erinevates maades on ka muid võimalusi, näiteks farmeri hinnang skaalal 1–5, kuivaine koguse järgi hindamine või kaks nimetatut koos jne.

Selleks, et karja valida sobivad lehmad, kes on terved ja annavad palju piima optimaalse lüpsiaja jooksul, on vaja informatsiooni. Kogutud informatsiooni alusel saame arvutada erinevatele tunnustele aretusväärtused, mis nii seemenduspullide valikul kui karja täienduse valimisel abiks on.

Lüpsikiiruse aretusväärtus iseloomustab pulli tütarde geneetilist potentsiaali piimavoolu väljutamiseks. Mida kõrgem on aretusväärtus, seda kiiremini lehm lüpsab ja vastupidi. Nagu juba öeldud, on ohtlikud äärmused mõlemas suunas. Liiga kiiresti lüpsvatel lehmadel esineb rohkem nn lekkimist (piim jookseb nisast juba enne lüpsi). See on ohtlik, sest kuna kõrgetoodangulisel lehmal on magades surve udarale suur, siis "liiga kiire lüpsja" piima leke on vägagi tõenäoline. Asemele jooksnud piim on aga soodne keskkond mitmesugustele haigustekitajatele. Mida rohkem neid keskkonnas on, seda rohkem tungib neid udarasse ja seda suurema tõenäosusega suudavad nad tekitada mastiiti.

Liiga aeglaselt lüpsvad lehmad ehk nn visad hoiavad lüpsisüsteeme kaua kinni ja töötajal kulub taoliste lehmadega kauem aega.

Seega kirjeldab lüpsikiiruse info farmi eduka juhtimise võimekust ning liiga kiiresti või aeglaselt lüpsvad lehmad ei ole majanduslikult tasuvad ehk lihtsamini öeldes peaks piimakarjakasvataja vältima lehmi, kes lüpsavad liiga kiiresti või vastupidi, liiga aeglaselt.

Erinevate kirjandusallikate väidetel on lüpsikiirusel suhteliselt suur päritavus — kuni 35%, mis taoliste palju infot vajavate funktsionaalsete tunnuste puhul on kaalukas fakt. Samuti on erinevates uuringutes leitud, et isa mõju lüpsikiirusele on märkimisväärne.

Lüpsikiiruse aretusväärtuse arvutamiseks on oluline registreerida võimalikult palju sellekohaseid andmeid jõudluskontrolli süsteemis. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (BioCC) projekti 1.1 raames töötati mõned aastad tagasi välja lüpsikiiruse andmete kogumise ja geneetilise hindamise metoodika. Selle tulemusena on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i (EPJ) andmebaasi võimalik salvestada lüpsikiiruse andmeid ning pullidele arvutada lüpsikiiruse aretusväärtus.

Tänapäevased lüpsisüsteemid mõõdavad ja registreerivad andmeid, paljud loomapidajad edastavad kogutud andmed ka EPJ andmebaasi. Lüpsikiiruse andmeid on võimalik edastada juhul, kui kontroll-lüpsi andmeid esitatakse EPJ-le failiga. Kontroll-lüpsi andmefaili tuleb lisada veerg, kuhu farmiprogrammist võetakse lüpsikiiruse andmed. Juhend, kuidas andmeid esitada, on kättesaadav Vissukesest (Vissuke-Sündmused-Failivahet.-Juhend). Andmete leidmisel ja faili esmakordsel tegemisel saab nõu ja abi ka EPJ jõudluskontrolli spetsialistidelt piirkonnas.

Andmebaasis registreeritakse lüpsikiiruse andmed ainult 1. laktatsiooni 60.–90. päeval toimunud kontroll-lüpside kohta. Teiste lüpside lüpsikiiruse andmed võib failiga esitada, kuid neid ei kasutata.

Praeguseks on EPJ lüpsikiiruse andmeid saanud 105 karjast. Geneetilises hindamises kasutatakse lüpsikiiruse andmeid, mis on vahemikus 0,5 kuni 5,5 l/min. Hindamisest jäetakse välja lüpsikiirused, mille puhul on näha, et esitatud andmed ei ole õiged. Olemasolevate andmete põhjal on eesti punast tõugu (EPK) lehmade keskmine lüpsikiirus 1,99 liitrit minutis, eesti holsteini tõugu (EHF) lehmadel 2,19 l/min. 2020. aasta esimesel geneetilisel hindamisel kõrgeima lüpsikiiruse aretusväärtuse saanud EHF pulli tütarde keskmine lüpsikiirus on 2,67 l/min ning EPK pulli tütardel 2,53 l/min.

Selleks, et saaksime pullidele arvutada ka nn robotindeksi, mis annaks robotlüpsiga karjadele rohkem infot pullide järglaste robotlüpsiks sobivuse kohta, on vaja märksa rohkem lüpsikiiruse andmeid. Robotindeksi moodustamisel kasutatakse udara tervise, välimikutunnuste ja lüpsikiiruse aretusväärtust. Selleks et saaksime kõigile kasutatud pullidele lüpsikiiruse aretusväärtuse, peaks Eesti osalema lüpsikiiruse andmetega Interbulli rahvusvahelises hindamises. Selleks on meil aga praegu liiga vähe lüpsikiiruse andmeid.

Kõigist võimalikest lüpsisüsteemidest lüpsikiiruse info edastamine on väga oluline selleks, et pulli valikul oleks rohkem näitajaid, mida aluseks võtta ning et märgata majanduslikult olulisi tunnuseid.

 

 

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS


Viimati uuendatud 08.04.2020

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)