Pullisperma kvaliteet

Efektiivne piimatootmine ei sõltu ainult väärtusliku geneetilise materjali olemasolust, vaid ka paljudest teistest faktoritest, mille hulgas on tähtsal kohal lehmade optimaalne poegimisvahemik. Lehmade edukat tiinestamist pärast poegimist mõjutab oluliselt sügavkülmutatud pullisperma kvaliteet.

Aastaid on spermide liikuvuse visuaalne hindamine spermide kontsentratsiooni määramise kõrval olnud Eesti seemendusjaamades ainsaks parameetriks, mida on kasutatud sperma kvaliteedi üle otsustamisel. Vaatamata spermide sarnastele liikuvusomadustele on aga seemendustulemused erinevate pullide spermaga seemendamisel varieeruvad. Tänapäeval, kus kõrge aretusväärtusega importtõumaterjali saamine on keeruline, tuleb olemasolevaid tipp-pulle kasutada efektiivselt selleks, et nende mõju piimatootmisele ja eksterjöörile lüpsikarjapopulatsioonis oleks maksimaalne. Seepärast on oluline rakendada ja täiendada sperma hindamise meetodeid, mis annaksid objektiivse ülevaate sperma kvaliteedist ning korreleeruksid hästi tiinestumisega, sobides sealjuures oma lihtsuse ja hinna poolest kasutamiseks ka seemendusjaamades.

Viimastel aastatel on maailmas intensiivselt uuritud pullide viljakust mõjutavaid tegureid ja pullisperma viljastamisvõime hindamist laboratoorsete meetoditega. Nende uuringute eesmärgiks on välja töötada praktikas rakendatavad sperma funktsionaaltestid, mis võimaldaksid valida noorpulle sperma kvaliteedi alusel ja prognoosida nende in vivo viljakust. On juba kindlaks tehtud spermide spetsiifiliste liikumiskarakteristikute, patoloogiliste spermide esinemissageduse, munaraku läbipaistva tsooniga seostumisvõime ja munarakkude in vitro viljastamistulemuste otsene seos pulli fertiilsusega in vivo.

Ejakulaadi maht

Seemnevedeliku hulka, mis väljutatakse isaslooma poolt ühe ejakulatsiooniga, nimetatakse ejakulaadiks. Ejakulaadi maht on pullidel keskmiselt 4…5 ml ning maksimaalselt 15 ml, kõikudes oluliselt tõuti. Nii oli eesti punast tõugu pullide ejakulaadi maht keskmiselt 4,24 ml ja eesti mustakirjul tõul 3,44 ml. Ejakulaadi mahu määramine annab hea ülevaate nii konkreetse spermakoguse kui ka pulli kohta, prognoosimaks kui ulatuslikult seda isendit aretustöös kasutada saab, kuid sperma viljastamisvõimet selle alusel täpselt hinnata pole võimalik.

Spermide kontsentratsioon pullispermas

Spermide kontsentratsiooni all mõistetakse spermide arvu miljardites ühes milliliitris värskes spermas ning see on peamine näitaja värske pullisperma lahjendusastme määramisel seemendusjaamades. Kui pulli ejakulaadi mahu järgi pole võimalik täpsemalt prognoosida sperma kvaliteeti, siis spermide kontsentratsiooni määrates saab juba esmase hinnangu, mille alusel võib teha prognoose sügavkülmutatud sperma kvaliteedi kohta. Pullisperma 1 ml-s on keskmiselt 1,10…1,30 mljr. spermi, kuid selle näitaja kõikumine on küllalt suur, ulatudes erinevatel andmetel 0,40…2,50 mljr.

Spermide liikumiskarakteristikud

Liikuvuse määramine on tänaseni kõige enam levinud spermide eluvõime hindamise meetod seemendusjaamades nii Eestis kui ka välismaal. See meetod on vähe töömahukas ning tagab sügavkülmutatud sperma vajaliku tasemega kvaliteedi.

Spermide morfoloogia

Pulli spermide morfoloogiline kvaliteet annab hea ülevaate muutuste kohta spermas, mis võivad olla tingitud sperma varumise aastaajast, pulli vanusest ja stressifaktoritest.

Spermimembraanide seisund

Funktsionaalselt tervikliku membraaniga spermide olemasolu pullispermas on tähtis munaraku viljastamise kindlustamiseks ja seega üks olulisemaid ejakulaadi kvaliteedinäitajaid. Spermimembraani funktsionaalset terviklikust nii värskes kui ka sügavkülmutatud pullispermas on võimalik kontrollida - spermi sabaosa pundumine annab tunnistust membraani funktsioonide säilimisest pärast külmutamist ja sulatamist

Eeltoodud pullisperma ja spermide kvaliteedi näitajad määratakse tänapäeval kõigis Kehtna seemendusjaamas varutud ejakulaatides ning informatsioon selle kohta on kättesaadav ka loomapidajatele, samuti on võimalik saada teavet pullide viljastamisvõime kohta - need näitajad on aga kindlasti vajalikud lüpsikarja taastootmisele tehtavate kulutuste prognoosimisel.

Peeter Padrik, ETKÜ kunstliku seemenduse labori juhataja


Viimati uuendatud 07.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)