Registreeritud terviseandmed – võtmetegur otsuste ja plaanide tegemisel

Merle Lillik
EPJ

Vissukesest on kujunenud paljudele piimatootjatele asendamatu abimees – universaalne programm võimaldab teha põhjalikke analüüse nii üksiku looma tasandil kui kogu karja ulatuses. Vissukeses saab pidada alammenüü VET all piimaveiste ravi- ja ravimiarvestust. Võimalik on avada ka ainult haiguslood (lisamata ravi), et oleks ülevaade loomaga toimunust. Loomade raviandmed (haiguslood) integreeritakse teiste jõudluskontrolli andmetega ning neid näevad kõik, kellel on õigus karja andmeid vaadata.

Suures karjas ei ole võimalik kõiki asju meeles pidada. Loomade jõudlus- ja terviseandmete järjepideval registreerimisel keskses andmebaasis on suured eelised – erinevatest allikatest pärinevad looma andmed on võimalik siduda üheks tervikuks ning selle abil teha erinevaid üldistusi. Samuti on andmebaas oluline karja tervisest ülevaate saamiseks. Näiteks lisaks jõudluskontrolli andmetel põhinevatele aruannetele (lüpsvad lehmad, laktatsioonid jne) on Vissukeses teisi karja majandamist iseloomustavaid raporteid ja aruandeid alates udaratervisest, sigimisnäitajatest, söötmisest ning lõpetades kliiniliste udarapõletike, noorloomade haigestumise ja sigimisprobleemide analüüsiga kuude lõikes.

Andmete registreerimine ei saa olla eesmärk omaette, oluline on registreeritud andmete kasutamine. Mõned näited Vissukese võimalustest, mis aitavad parandada karja majandamist:

  • Järjekindel karja udaratervise andmete analüüs aitab probleemid kindlaks teha enne, kui nad muutuvad majanduslikult oluliseks (kulud ravile, langenud piima­toodang, mastiidist tingitud prakeerimine jne). Et lahendada konkreetses karjas udaratervise probleeme, on väga oluline jälgida nii individuaalse lehma SRA andmeid (udaratervise ja probleemsete lehmade aruanne, Mastiit 16), kui ka kogu karja olukorda (saamata piim, SRA graafikud, ravitud kliiniliste udara­põletike koondaruanne, mastiiditekitajad jahutipiimas). Süsteemne udaratervise kontroll aitab leida nakatunud loomad, kõrvaldada juba olemasolevad nakkused ning vältida uusi nakatumisi.
  • Karja sigimisanalüüsid aitavad avastada ja ennetada sigimisega seotud probleeme (madal tiinestumine, abordid, halb inna avastamine jne). Infot kokkuvõtete  koostamiseks saab nii koondaruandest, tiinuse kontrolli tulemuste registreerimisest, seemenduste aruandest, kui ka karja sigimise koondaruandest (rasked poegimised, surnultsündide arv, ravijuhud diagnooside järgi, praakimine sigimise/raskete poegimiste tõttu jne).
  • Noorkarja kasvatamise eesmärgiks on terve ja haigustevaba karja taastootmine. Põhirõhk peaks olema profülaktikal ning haiguste vähendamisel ja ennetamisel. Registreerides igapäevaselt noorkarja terviseandmeid, jälgides ööpäevast juurde­kasvu ning viimase 12 kuu noorloomade väljamineku statistikat saame kiiremini ülevaate nii üksiku looma kui kogu noorkarja tervislikust olukorrast (lehmikute/pullide haigestumise aruanded kuni 12 kuu ning üle 12 kuu vanustel noorloomadel, lehmikute kaalumise raport) ja vähendada ning ennetada haigusi.

Registreeritud terviseandmeid kasutatakse farmides igapäevatöös otsuste ja plaanide tegemisel, need on abiks nii praakimisotsuste tegemisel kui karja täienduse valikul. Elektrooniline andmebaas on infoallikas nii farmerile, loomaarstile kui nõustajale. 


Viimati uuendatud 04.05.2015

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)