Teine sünnijärgne päev

Vasika söötmise ja pidamise võib põhimõtteliselt jagada kaheks erinevaks perioodiks - esimeseks sünnijärgseks päevaks ja kogu järgnevaks eluks. Ilmselt kõik veisekasvatajad teavad, et esimene elupäev on vastsündinud vasikale kõige olulisem periood, sest siis toimub immunoglobuliinide vereringesse imendumine ilma seedeprotsesside toetuseta. See on aeg, mil ternespiima või selle asendaja söötmine tagab vasikale vajaliku passiivse immuunsuse ja ellujäämiseks kriitilise tähtsusega toitained ning energia.

Pärast 24 tundi viivad paljud veisekasvatajad aga vasikad, kes on vaid 24–36 tundi vanad, ema juurest teiste vasikate juurde nn tavalistesse pidamistingimustesse. Loomulikult pööratakse “beebide” imemise ja pangest joomise õpetamisele ning vaktsineerimisele erilist tähelepanu, kuid üldiselt siiski eeldatakse, et nii noort vasikat saab sööta ja pidada sarnaselt tema vanematele eakaaslastele.

Seepärast kerkibki kaks küsimust: kas ühepäevase vasika organism on võimeline seedima ja omastama toitaineid ja kas tema immuunsüsteem on valmis võitlema haigustekitajatega nii, nagu temast mitu nädalat vanema vasika oma? Lühike vastus oleks “ei”. Seepärast tasuks arutleda, kas tuleks oma karjas midagi muuta kahepäevaste vasikate söötmise ja pidamise süsteemis. Kolm valdkonda, mille tundmine aitab otsuseid teha, on vasika seedekulgla mikrofloora, seedimine ja ainevahetus ning immuunsus.

Mikrofloora

Vastsündinud vasika seedetrakt on bakterivaba. Umbes esimese 24 tunni jooksul asustavad bakterid seedekulgla, sisenedes organismi vasika “mõlemast otsast” ja lõpuks leidub suures koguses bakterikolooniaid kogu seedekulgla ulatuses. Kuigi esimese ööpäeva lõpuks “pesitseb” vasika soolestikus arvestatav bakteripopulatsioon, jäävad paljud neist bakteritest, mis pärinevad söödast või keskkonnast, sinna vaid lühikeseks ajaks. Vanema vasika soolestikus neid tavaliselt ei leidu (vähemalt mitte mõõdetavas koguses).

Seedimine ja ainevahetus

Ei ensüümid ega seedenõred, mida vasikas kasutab sööda seedimiseks, ei hakka toimima imeväel vasika 24 tunni vanuseks saades. Enamus neist aktiveerub järk-järgult aja jooksul. Uuringud näitavad, et ensüümide tase tõuseb kiiresti kuni kaheksanda elupäevani, sealt edasi ensüümide aktiivsuses järske muutusi ei toimu. Ensüümide aktiivsuse tõus sõltub lisaks vasika vanusele ka ratsioonist ja tahke sööda osakaalust ratsioonis ning sellega seotud vatsa arengust. Kuna paljude ensüümide aktiivsus on kahepäevastel vasikatel veel madal, siis ei saa eeldada, et nad on võimelised seedima samasugust sööta kui kahe- või kolmenädalased vasikad.

Immuunsus

Immunoglobuliinide (Ig) vereringesse imendumine kestab vaid esimesed 24 tundi pärast vasika sündi. Kahepäevasel vasikal toimivad paljud immuunsüsteemi komponendid veel loiult ja nende täielik väljaarenemine võib võtta mitu nädalat. Selle ajani sõltub aga vasika immuunsüsteemi toimimine ternespiimaga saadud passiivsest immuunsusest.

Söötmine

Kuna kahepäevase vasika organism ei ole veel sama hästi välja arenenud kui vanematel vasikatel, siis kuidas sööta ja pidada vasikaid vastavalt nende ainevahetuse erinevustele? Kas karjas kasutatav ratsioon ja pidamistingimused sobivad nii noorte vasikate vajadustele? Sellealaseid uuringuid on tehtud vähe ja seepärast ühest vastust neile küsimustele ei ole. Eeldatakse, et kahe- kolmepäevaste vasikate organism ei erine oluliselt ühepäevaste vasikate omast.
Teine võimalus on vaadata, mis toimub nii noorte vasikatega looduses või lihaveise-karjas, kus vasikad jäävad ema juurde pikemaks ajaks kui vaid 24 tundi.

Tabel 1 näitab toitainete ja immunoglobuliinide sisaldust ternespiimas (1. lüps pärast poegimist) ning teisel ja kolmandal päeval lüpstud "siirdepiimas". Neid on võrreldud normaalse piimaga.

Tabel 1. Lehmade piima koostis pärast poegimist.

Toitaine 1. päev (1. lüps) 2. päev (3. lüps) 3. päev (5. lüps) Piim
Kuivaine, % 23,9 14,1 13,6 12,9
Rasv, % 6,7 3,9 4,3 4,0
Proteiin, % 14,0 5,1 4,1 3,1
Laktoos, % 2,7 4,4 4,7 5,0
Kaltsium, % 0,26 0,15 0,15 0,13
Kaseiin, % 4,8 3,8 2,9 2,5
Ig, g/l 60 24 * 0,09


*Andmed puuduvad

"Siirdepiima" (3. lüps ja 5. lüps) koostis erineb märgatavalt nii ternespiima kui täispiima koostisest. Teise päeva piim sisaldab ternespiimaga võrreldes vähem kuivaineid (-41%), rasvu (-42%), proteiini (-74%), kaseiini (-21%) ja immunoglobuliine (-60%). Teise päeva piimaga söödetud vasikad saavad rohkem laktoosi (+63%) võrreldes ternespiimaga.

Vastsündinud vasikad peaksid saama 4 liitrit kvaliteetset ternest ja esimestel päevadel neile antav piimakogus oluliselt ei suurene. Kui võrrelda 4 liitri teise päeva piima toitainete sisaldust 4 liitri täispiimatoitainete sisaldusega, siis teise päeva piimaga saavad vasikad rohkem kuivaineid (+9%), proteiini (+65%), kaseiini (+52%) ning immunoglobuliini. Rasva söömus on sarnane ning laktoos on natuke madalam. Kuidas seda infot kasutada?

Teisel päeval "siirdepiima" söötmisel saavad vasikad üle 50 grammi organismi vastupanuvõimet tõstvaid antikehasid ja sellise piima jätkuv söötmine annab vasikatele eelise vaatamata sellele, et antikehad ei imendu enam otse vereringesse. Ka mitmetes avaldatud uuringutes soovitatakse vasikatele sööta ternespiima kolm päeva pärast sündi.

Seega on "siirdepiim" kahepäevastele vasikatele väga hea toitainete ja immuunsuse tagamise allikas. Kahjuks ei ole paljudel tootjatel "siirdepiima" käepärast. Mõned isegi müüvad oma "siirdepiima", teised aga paigutavad vasikad noorkarjalauta esimesel päeval ning annavad neile ainult piimaasendajaid.

Üks võimalik lahendus on segada esimese lüpsi ternespiim või ostetud ternespiima-asendaja kokku piimaasendajaga. Nii on võimalik saavutada teise päeva "siirdepiimaga" sarnane kuivainete, proteiini ja antikehade sisaldus.

Vedela ternespiima kasutamine maksab vähem kui ternespiimaasendaja kasutamine, kuid siiski ei ole see tasuta ega riskivaba. Säilitatud ternespiim võib olla bakteritega tugevalt saastunud ning vasikas võib nakatuda. Ternespiimaasendajatel on vaatamata kallimale hinnale eelis madala bakteririski ja lihtsa käitlemise näol.

Kokkuvõte

Sageli arvatakse, et kahe ja kolme päeva vanuste vasikate immuun- ja seedesüsteem on sama hästi arenenud kui palju vanematel vasikatel, kuid tegelikult see nii ei ole. Teise ja kolmanda päeva "siirdepiima" koostis on juhiseks, mis näitab vasika vajadusi tähtsal teisel ja kolmandal elupäeval. Ratsiooni rikastamine täiendavate antikehade ja proteiiniga toetab vasika seede- ja immuunsüsteemi arengut ja võimaldab tal normaalselt kasvada.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.calfnotes.com avaldatud materjale.


Viimati uuendatud 06.01.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)