Vasikate atsidoos

“Meie karjas on liiga paljudel vasikatel atsidoos”.

“Vatsa pH on liiga madal, ilmselt on tegemist atsidoosiga”.

“Vasikate atsidoosi põhjustab startersööt, see tuleb välja vahetada”.

Need mõtted on paljudele piimakarjakasvatajatele ilmselt tuttavad. Võib aga olla, et küsimata on jäänud oluline küsimus: ”Kas mu on ka vasikatel tegelikult atsidoos”?

Vasikatel esineb atsidoosi, kuid mitte nii sageli, kui võiks arvata. See, et vasika vatsa pH on madal, ei tähenda alati, et tal on atsidoos, vaid tegemist võib olla hoopis osaga vatsa normaalsest arengust.

Millised on faktid ja millised müüdid vasikate atsidoosi kohta? Allpool on toodud argumendid viie levinuma valearvamuse kummutamiseks.

1. Atsidoosis on kõik vasikad, kelle vatsa pH on alla 5,5

Tegelikult on nii, et sündides ei ole vasikate vats veel välja arenenud. Startersööt aitab vatsa arengule kaasa. Samas algab vatsas ka sööda fermenteerumine ja hapete tootmine, mis põhjustab pH langust. Tegemist ei pruugi olla terviseprobleemiga, madalal pH-l võib olla oluline osa starterit saavate vasikate vatsa normaalses arengus

Probleemid tekivad aga siis, kui pH ootamatu ja väga järsk langus kestab pikemat aega, sest sellisel seisundil on vatsa kahjustav mõju. Järsud muutused startersööda söömuses just suurenemise suunas (korraga suures koguses hapete produtseerimine) võivad olla põhjuseks, miks vasikatel tekib atsidoos.

Parim viis tegelikult atsidoosis vasikate tuvastamiseks on nende tähelepanelik jälgimine stressi ajal, vahetult enne võõrutuse algust või kohe selle stressirohke perioodi alguses. Otsige vasikaid, kes keelduvad söödast, kellel on kõhulahtisus või kes on loiud.

2. Atsidoosi esineb ainult võõrutuse ajal

Vasikatel võib atsidoos tekkida enam-vähem igal ajal ja eelkõige sõltub see piima kogusest, mida ta tarbib. Ka pärast võõrutust võivad vasikatel atsidoosi põhjustada stress ja ratsiooni muutmine.

Noorel vasikal vats alles areneb ja seetõttu pole ta võimeline hakkama saama suure tärklisekogusega. Noortel vasikatel, kes saavad vähem piima või piimaasendajat, võib starteri söömus olla kõrgem, milleks vasika seedesüsteem veel valmis ei ole ning tagajärjeks on atsidoos. Kui vasikad ei saa enne võõrutust piisavalt piima või selle asendajat, siis on neil juba võõrutusprotsessi alguses kõhud tühjad ning nad üritavad kiiresti taastada oma energiavarusid startersöödaga. Kuna aga järsk starteri koguse tõus tõstab hapete kogust ja viib pH alla, siis tekivadki probleemid. Piimasööda koguse tõstmine enne võõrutust tagab vasikatele vajaliku energia- ja toitainetekoguse, ilma et nad oleksid sunnitud tarbima liiga suures koguses startersööta.

3. Startersööda tüüp (koostis) võib põhjustada atsidoosi

Startersööda koostisel on atsidoosi tekkele mõningane mõju, kuid see on minimaalne võrreldes tarbitud startersööda kogusega. Pole oluline, millist startersööta kasutate, oluline on hoida selle söömus (s.t pH) kontrolli all.

Järsu söömuse tõusu põhjuseks võib olla:

  • Startersööda pakkumist on alustatud liiga hilja (juhul kui seda ei pakuta vabalt) või võetakse kasutusele uus (nt teise tootja) sööt.
  • Probleemid vee kvaliteedi ja/või kättesaadavusega. Näiteks vesi veeämbris külmub ja starteri tarbimine langeb, vee sulades söövad vasikad starterit korraga rohkem.
  • Ilmamuutused muudavad vasikate tavapärast söömismustrit. Näiteks kõrge temperatuuri perioodil söövad vasikad vähem, kuid ilmade jahenedes vasikatel tavapärane isu taastub ning starteri tarbimine “hüppab” üles. Või näiteks ilm jaheneb ootamatult ja kui vasikad ei saa piisavas koguses piima või asendajat, siis tarbitud startersööda kogused kasvavad taas kord järsult.
  • Vasikate tavapärase rutiini rikkumine ja stress. Transportimine, grupeerimine, vaktsineerimine või isegi värske allapanu lisamise ärajäämine tekitab vasikatel stressi ja häirib normaalset seedetegevust ning suurendab atsidoosi tekkimise ohtu.

4. Atsidoosis vasikad põevad 1–2 päeva, kuid pärast seda on nendega kõik hästi

Kui vatsa pH langeb liiga madalale või langus on liiga järsk, keeldub vasikas söödast ja tema kasvukiirus langeb märgatavalt, eriti kui see juhtub võõrutuse ajal.

Suurem problem on aga see, et atsidoosil on pikaajaline negatiivne mõju vatsa tervisele ja mikrobioomile. Nimelt võib atsidoos põhjustada vatsakudede armistumist, mis pärsib toitainete imendumist ja halvendab vatsa tervist. Atsidoosi põdenud vasikatel võib suurema tõenäosusega esineda seedseelundite haavandeid. Ka soolestiku mikrobioomi ärritusel võib vasika tervisele olla pikaajaline mõju. Atsidoosi negatiivne mõju avaldub hiljem vasika madalamas söödakasutuse efektiivsuses ja madalamas piimatoodangus lehmana.

5. Atsidoosi tuleb ravida

On tüüpiline, et atsidoosis vasikad keelduvad söödast. Kuna happe tootmiseks vajalik “tooraine” saab otsa, algab vatsas keskkonna stabiliseerumine.

Suureks väljakutseks on jääda startersööda koguste suhtes konservatiivseks siis, kui eeldatavalt atsidoosi põdenud vasikas uuesti sööma hakkab. Kui eelmisel päeval oli vasikal starteri tarbimine 0, siis ei tohiks talle isu taastudes pakkuda korraga kogu tavapärast söödakogust, vaid teha seda väiksemate osade kaupa mõne päeva jooksul.

Oluline küsimus, millele tuleks vastus leida, ei ole mitte kuidas atsidoosi ravida, vaid miks see üldse tekkis.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.progressivedairy.com avaldatud materjale


Viimati uuendatud 06.01.2021

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)