VEISTE SISEPARASIIDID


Toivo Järvis
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Edukate veisekasvatusmaade kogemused kinnitavad, et tulusat toodangut saab ainult parasiitidevabalt karjalt. Veiste olulisemaid parasitaarhaigusi, mida tekitavad siseparasiidid, esineb Eestis kümmekond.

Algloomtõved

Giardioos on peensooles parasiteeriva ainurakse viburlooma Giardia duodenalis’e tekitatud vasikate haigus, mis iseloomustub pikaldase mõõduka kõhulahtisuse ja juurdekasvu vähenemisega. Nakkus levib giardia tsüstidega saastunud sööda või joogiveega ja on suukaudne. Giardiatega nakatuvad ka inimesed, koerad ja veel mitmed kodu- ning ulukloomad.

Eimerioos

on seedekulgla limaskestas parasiteerivate Eimeriaprk. eosloomade tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis kulgeb kas jämesoole- või peensooletabandusena. Jämesooleeimerioos iseloomustub ägeda kulu, verise kõhulahtisuse, vaegveresuse, organismi veetustumise ja suure surevusega. Peensooleeimerioosi kulg on kergem. Täiskasvanud veised kliiniliselt ei haigestu, kuid on nakkuse levitajad. Loomad nakatuvad eimeeriate ootsüstidega saastunud sööda ja joogiveega.

Krüptosporidioos on peensooles parasiteerivate Cryptosporidium’i prk. eosloomade tekitatud vasikate haigus (sageli koosmõjus teiste haigusetekitajatega), mis iseloomustub kõhulahtisuse, isutuse ja vähese juurdekasvuga. Nakkus levib krüptosporiidide ootsüstidega saastunud sööda ja veega. Krüptosporiididega nakatuvad paljud loomaliigid, sh inimene.

Neosporoos on eoslooma Neospora caninum’i tekitatud peamiselt koerte ja veiste haigus, mis veistel iseloomustub abortide, sündinud vasikatel aga neuromuskulaarkahjustustega (koordinatsioonihäired, jäsemete jäikus, punnsilmsus). Veised nakatuvad suu kaudu koerte eritatud neospooride ootsüstidega, nende kudedes moodustuvad tsüstid.

Babesioos on vere punalibledes parasiteeriva eoslooma Babesia divergensi tekitatud pms. täiskasvanud veiste haigus, mis iseloomustub palaviku, piimaanni järsu vähenemise, verevärvnikkusesuse, kõhulahtisuse, vaegveresuse, kollatõve ja lõpmisjuhtudega. Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel.

Usstõved

Fastsioloos ehk maksakaantõbi on sapikäikudes parasiteeriva imiussi Fasciola hepaticatekitatud mäletsejaliste haigus, mis esineb niiskete looduslike karjamaadega aladel ja iseloomustub veistel piimaanni vähenemise ja kõhnumisega. Veised nakatuvad niiskel karjamaal rohtu süües või looduslikest veekogudest juues parasiidi nakkusvastseid alla neelates.

Paramfistomoos ehk vatsakaantõbi on vastsetena peensoole ja libediku limaskestas rändavate ning täiskasvanutena vatsa seinale kinnituvate Paramphistomum’i prk. imiusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel suvel ägeda kõhulahtisusega, tursetega, kehvveresuse ja lõpmisega. Täiskasvanud veistel kulgeb haigus krooniliselt või subkliiniliselt. Veised nakatuvad niisketel karjamaadel parasiidi nakkusvastseid rohu või joogiveega alla neelates.

Moniesioos on peensooles parasiteerivate Monieziaprk. paelusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Monieesiate peamised levitajad on lambad.

Strongüloidoos ehk varbusstõbi on peensooles parasiteeriva ümarussi Strongyloides papillosus’e tekitatud vasikate ja tallede haigus, mis iseloomustub dermatiidi, hingamis- ja seedehäirete ning kõhnumisega. Vasikad nakatuvad strongüloidivastseid saastunud sööda ja joogiga alla neelates või tungivad need allapanust ja sõnnikust läbi naha vasika organismi või kanduvad nakatunud lehmadelt vasikatele piimaga. Strongüloidoos levib laudanakkusena.

Enterostrongülidoosidehk pihtussilistõved on mäletsejalistel kõige levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. Enterostrongüliidid on libediku, peensoole või jämesoole parasiidid, millega tabandumine iseloomustub vasikatel isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Veised nakatuvad karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastseid alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha.

Diktüokauloos on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus’e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolus ninast ja suust, hingeldus), kõhnumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues.

Stefanofilarioos ehk veiste suvehaavandtõbi on naha epidermisealustes tsüstides parasiteeriva ümarussi Stephanofilaria stilesi tekitatud peamiselt suvine haigus, mis iseloomustub punetavate kihelevate ja nõretavate nahahaavandite tekkega keha alumises, eriti udara ja nisabaasi, piirkonnas. Veised nakatuvad, kui pistekärbsed neilt verd imevad või kui kärbsed nahavigastuste nõrest toituvad.

Kokkuvõtteks

Ilmse kliinilise haiguspildiga kulgevad vaid vähesed veiste parasitoosid ja ainult pärast intensiivset nakatumist. Subkliiniliselt kulgevad parasitaarhaigused vähendavad aga veiste kõiki toodanguliike, ilma et loomadel ilmneks selgeid haigustunnuseid. Samal ajal põhjustavad nad ca 90% kogu majanduskahjust, mida tekitavad veisekasvatusele parasitoosid.


Viimati uuendatud 06.01.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)