Karjatervise protokolli andmed saab EPJst
23. detsembril 2022 võeti vastu maaeluministri määrus nr 77 “Perioodi 2023-2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus”. Toetuse eesmärgiks on parandada loomade tervist, vähendada antibiootikumide kasutamise vajadust, suurendada loomade tootlikkust ja parandada toodangu kvaliteeti.
Toetust antakse piimatõugu lehmade karjatervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete elluviimise eest viie järjestikuse aasta jooksul. See tähendab, et jälgitakse loomade tervist ja kogutakse regulaarselt erinevaid loomade tervist iseloomustavaid näitajaid.
Toetust saavad taotleda põllumajandustootjad, kes peavad aasta keskmisena vähemalt 101 piimaveisetõugu (eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või džörsi (JER)) lehma.
Selleks, et toetust saada, peab loomapidaja sõlmima lepingu Eesti Maaülikooli karjaterviseprogrammide alase täiendõppekava läbinud veterinaararstiga või sama õppekava alusel koolitava veterinaararstiga. Koostöös loomaarstiga analüüsitakse kogutud terviseandmeid, nähakse ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ja uute ennetamiseks.
Terviseandmete kohta täidetakse igal kuul iga tegevuskoha kohta karjatervise protokoll, mille täitmine on taotlejale kohustuslik. Protokollis tuleb täita kõik andmeväljad (nt kui haigust ei esine, pannakse konkreetsele väljale 0). Loomapidaja kogub tervisenäitajaid tegevuskoha kõigi piimakarja veiste kohta, s.t andmeid korjatakse nii lehmade, noorkarja kui vasikate kohta.
Karjatervise protokoll hõlmab väga palju erinevaid andmeid loomade tervise ja sigimisnäitajate kohta. Paljud andmed on jõudluskontrollikarjadel ka praegu kättesaadavad Vissukeses. Kuna need on erinevates aruannetes, on väga tülikas andmeid karjatervise protokolli jaoks siit-sealt kokku korjata. Samuti on enamus tulemusi kogu ettevõtte kohta, kuid kui ettevõtte osad loomad on teises ehitises, tuleb nende kohta esitada eraldi protokoll.
Selleks, et vähendada tülikat otsimist, paneb EPJ olemasolevate andmete põhjal iga tegevuskoha kohta karjatervise protokolli andmed ühte vaatesse kokku. Sealt on loomapidajal võimalik protokoll enda arvutisse laadida, lisada puuduvad andmed ja edastada PRIAsse. Kui ettevõte edastab EPJ-le ka loomade haigestumised, on suurem osa protokollist täidetud. Kui haigestumisi EPJs ei registreerita, tuleb need andmed karjas oleva arvepidamise alusel vajalikesse lahtritesse kanda. Karjatervise protokolli peavad toetuse taotlejad esitama PRIAle igakuiselt.
Regulaarsel andmete registreerimisel EPJ andmebaasi on karjatervise protokolli saamine tulevikus mugav ja kiire.
Tagasi EPJ Sõnumitesse.
