Ternespiima rasvasisaldus

Kui suur on teie lehmade piima rasvasisaldus? See on lihtne küsimus. Suure tõenäosusega on teil olemas sellekohane arvepidamine, mis ulatub paljude aastate taha ning ilma suurema vaevata oskate selgitada, kuidas teie karjas piimakomponentide sisaldus aastatega muutunud on.

Kuidas on aga lood teie lehmade ternespiima rasvasisaldusega? Kas suudate sellele küsimusele vähemalt ligikaudse vastuse anda? Pigem mõtlete, et see pole ju eriti oluline.

Ternespiima kvaliteeti hinnates keskendutakse üldjuhul peamiselt immunoglobuliinide sisaldusele, sest need on olulised passiivse immuunsuse tekkimiseks. Sel moel aga jäetakse kõrvale muud positiivsed aspektid, mida ternespiimal on pakkuda. Guelphi Ülikooli (Kanada) labor ja ka teised laborid on töötanud eesmärgi nimel hinnata kõiki ternespiima omadusi, mis on vasikale kasulikud.

Ternese toitainete-, täpsemalt just rasvasisaldus on vastsündinud vasikale oluline ja seetõttu tuleks seda ka piisava sagedusega mõõta.

Nii nagu piima energiasisaldust, saab ka ternespiima energiasisaldust arvutada piima rasva-, valgu- ja laktoosisisalduse põhjal. Siiski ei võrdu see seeduva energia sisaldusega ega energiaga, mida vasikas kasutab elatuseks ja kasvuks. Guelphi Ülikooli uurimisrühma esialgsete arvutuste kohaselt moodustavad valk, rasv ja laktoos vastavalt 58%, 36% ja 6% ternespiima kogu energiasisaldusest.

Tuleb aga arvestada, et kogu proteiini fraktsioonist moodustavad immunoglobuliinid 70–80% ning need ei seedu täielikult. Lisaks sellele pole vastsündinud vasika seedeelundid veel välja arenenud ega suuda proteiine kuigi efektiivselt seedida. Lähtudes neist faktoritest arvutas uurimisrühm umbkaudselt välja, et tegelik valgu, rasva ja laktoosi osakaal summaarse energiasisalduse arvestamisel on pigem 25%, 63% ja 12%. Seepärast ongi hoopis rasv, mitte aga valk vasikale esmaseks energiaallikaks. Laiemalt hõlmab termin “rasv” ka muid sarnaseid ühendeid ning neil on vastsündinud vasika elus väga oluline osa:

1. Kütus. Rasv kompenseerib ternespiima suhteliselt madalamat laktoosisisaldust võrreldes tavapiimaga ning toetab vasika seedeelundite tööd ja ainevahetust.
2. Termoregulatsioon. Põledes annab rasv energiat 1,6 korda rohkem kui proteiin ja 2,4 korda rohkem kui laktoos. See vabanev soojus aitab säilitada vasika optimaalset kehatemperatuuri ning on eriti oluline külmal ajal sündivatele vasikatele.
3. Hormonaalne signaalülekanne. Ternespiima rasvade fraktsioon sisaldab spetsiifilisi rasvu, mis toimivad kehas nagu hormoonid. Näiteks on uuringutes leitud, et ternespiima kolesteroolisisaldus on kõrgem kui tavapiimal. Kolesterool on eelühendiks (prekursoriks) steroidhormoonidele, millel on väga oluline osa näiteks soo-spetsiifiliste tunnuste avaldumisel ja keha stressile reageerimise kontrollimisel.
4. Põletikud ja reageerimine stressile. Guelphi Ülikooli teadlaste värske uuringu tulemuste kohaselt on ternespiimas kõrgem nii oomega-3- kui oomega-6-rasvhapete sisaldus. Need asendamatud rasvhapped on prekursoriteks ühenditele, mis reguleerivad põletiku- ja immuunreaktsioone ning aju arengut. Michigani Ülikooli teadlased on uurinud kala- ja linaseemneõli (kõrge oomega-3 sisaldusega) ternespiimale lisamise mõju ning nende hinnangul on segu ühekordne söötmine pikendanud positiivset toimet antioksüdantide staatusele ja immuunsüsteemile.

Need on vaid mõned näited põhjustest, miks ternespiima rasvasisaldust ei tohiks alahinnata.

Mitmed eri aegadel läbi viidud teadustööd on näidanud, et lehmade ternespiima rasvasisaldused võivad kõikuda väga suures ulatuses. Näiteks 2018. aastal tehtud uuringu tulemuste kohaselt (Hare jt 2018) oli lehmade ternespiima minimaalne rasvasisaldus 1,6% ja maksimaalne rasvasisaldus 13,2%. Varasemas, 2007. aastal tehtud uuringus (Kehoe jt 2007) olid vastavad näitajad 2,0% ja 26,5%.

Selline suur varieeruvus on aga vasikale kriitiline. Näiteks kui aluseks võtta 1950. aasta uuringu minimaalne (0,3%) ja 2007. aasta uuringu maksimaalne (26,5%) rasva kontsentratsioon, siis vasika esimese 4 liitri ternespiima rasvast saadav energia võib erineda kuni 100 korda ehk olla 0,1 kuni 9,8 Mcal (0,42–41,02 MJ).

Uuringud on näidanud, et mõned tegurid, nagu vanus, kinnisperioodi pikkus ja söötmine kinnisperioodil, vaktsineerimine ning poegimise aastaaeg võivad mõjutada ternespiima rasvasisaldust. Nii Cornelli kui Saskatchewani Ülikooli teadlased on leidnud, et toitainete söömus võib mõjutada ternespiima rasvasisaldust ilma ternespiima kogust mõjutamata.

Kuigi soovitatavat ternespiima rasvasisalduse taset veel kokku lepitud ei ole, pakuvad Guelphi Ülikooli spetsialistid, et karjas võiks ternespiima rasvasisaldus olla kõrgem, kui on tankipiima näitaja, turvaliseks tasemeks võiks pidada 5%.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairy avaldatud materjale.