Milliseid andmeid täpsustatakse enne aastast kokkuvõtete tegemist?

Aasta esimesed kolm kuud on Jõudluskontrolli Keskuses (JKK ) kokkuvõtete tegemise aeg. Esimene etapp on andmete kvaliteedi kontroll, mis toob välja vigased või kahtlased andmed. Sisuliselt tähendab see andmete loogilisuse kontrolli ja enne kokkuvõtete tegemist on väga oluline kahtlasena tunduvad sündmused üle kontrollida. Vaatluse alla võetakse aasta jooksul kõik andmebaasi kantud andmed ja kontrollitakse neid mitme erineva analüüsi alusel. Avastatud probleemid edastatakse farmi spetsialistidele, kes kontrollivad andmed algdokumentidelt üle ja vajadusel parandavad Possu programmis. Kogemused näitavad, et täpsustamist vajavad järgmised sündmused:

• - Importspermaga seemendatud emised
• - Seemendused, kus päevade arv kahe seemenduse vahel on vähem kui viis päeva
• - Seemenduskirjed kuldi numbrita
• - Kultide rakendused ja seemendused, mis on tehtud teise omaniku kultidega
• - Sündmused, mis on sisestatud pärast looma väljaminekut karjast
• - Nooremiste ja -kultide müük teistesse farmidesse.

Importspermaga seemendatud emised
Sellised seemendused on aretuse seisukohalt väga olulised ja vajavad õigsuse osas erilist tähelepanu. Aasta jooksul farmides kasutatud importspermat täpsustab JKK Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) aretusspetsialistiga ja saadud usaldusväärne informatsioon on aluseks seemenduskirjete kontrollimisel. Kui ETSAÜ ei ole farmile importspermat müünud, Possus aga on importspermaga emiseid seemendatud, siis sellised vead edastatakse JKKst loomaomanikule ja farmi spetsialistid peavad valed kirjed Possus ära parandama ning saatma parandused JKKsse.

Seemendused, kus kahe järjestikuse seemenduse vahel vähem kui viis päeva
Sellised seemendused vajavad kontrollimist, sest nii lühikese aja möödudes emis tavaliselt ei indle uuesti, pigem võib olla tegemist sama innatsükliga. Vead võivad tekkida emise numbri lugemisel või andmete sisestamisel Possusse. Üsna tihti selgubki, et tegemist on eksitusega ja viga vajab parandamist. Kontrollimise käigus on selgunud, et mõnikord on emist ühel innaperioodil seemendatud kahe erineva kuldiga, aga ei teatud, kuidas sellist olukorda Possus kajastada. Selliste seemenduste sisestamiseks on Possus võimalus avada vorm “Seemenduse sisestamine kahe erineva kuldiga”. Miks see on probleem? Jättes Possusse mõlemad, kuni viie päevase vahega sisestatud seemendused, suurendab see ümberindlemise protsenti, sest kahest seemendusest saab emis ainult ühe pesakonna. Lisaks sellele jääb ka järglase põlvnemine kahtlaseks, mis vähendab põlvnemisinfo usaldusväärsust.

Seemenduskirjed kuldi numbrita
Selle analüüsi tulemusena selgus, et mõnes farmis kasutatakse paarituseks kulte, kes ei ole Possu programmi sisestatud. Põhjenduseks toodi see, et kuldil puuduvad testiandmed ja teda kasutatakse emiste paaritamiseks vooruvälisel ajal, kui spermat ei ole tellitud. Selliseid seemendusi oli päris palju. Teadmiseks, et ka testimata kuldi põlvnemine on võimalik Possusse sisestada, aga kuna Possu programm on väga tihedalt seotud aretusprogrammiga Marmorliha, siis ei ole seda varianti reklaamitud. Kui aga tekib vajadus, siis koos leiame lahenduse – tahame ka sellise kuldi viljakusnäitajaid teada.

Kultide rakendused Possus ja seemendused, mis on tehtud teise omaniku kultidega
Kuldile sisestatud rakendus Possus näitab kuldi kasutamist loomuliku paarituse kuldina või kunstliku seemenduse kuldina. Kunstliku seemenduse kultide rakenduse puhul on veel oluline vahet teha, kas kuldi spermat kasutatakse emiste seemendamiseks ainult ühes või mitmes samale omanikule kuuluvas farmis. Kui kuldi rakenduse määramisega eksitakse, võib see kaasa tuua probleeme ka teistes farmides. Seetõttu teeb JKK vastava analüüsi ka kultidele antud rakenduste osas. Teades, et on farme, kes võtavad kultidelt spermat õigusega kasutada seda ainult oma emiste seemendamiseks, toob selline analüüs välja teistes farmides ekslikult sisestatud seemendused. Andmete täpsustamisel selgub, et sisestusviga on tekkinud kuldile antud valest rakendusest. Sellised seemenduskirjed vajavad parandamist ja seda peab tegema koguni kahes farmis. Millised on võimalikud kultide rakendused ja millised on nende erinevused? Farmides on kuldi rakenduseks võimalik valida nelja variandi vahel:

• kunstlikuks seemenduseks samas farmis – valitakse juhul, kui kulti kasutatakse ainult spermakuldina
• loomulikuks paarituseks – kasutatakse juhul, kui kulti kasutatakse ainult loomulikuks paarituseks
• KS ja LP – valitakse juhul, kui kulti kasutatakse vahel paarituskuldina, vahel spermakuldina. Seemenduste sisestamisel tuleb tähele panna, et selle valiku puhul pakub Possu programm seemendusmeetodiks automaatselt kunstlikku seemendamist, kui aga on tegemist loomuliku paaritusega, siis tuleb see käsitsi valida
• KS kult farmi grupile – valitakse juhul, kui kuldi spermat kasutatakse emiste seemendamiseks mitmes, samale omanikule kuuluvas seafarmis

Ülejäänud pakutavad variandid Possus on mõeldud Tartu seemendusjaama kultidele.

Võõrutamise või poegimise sündmused, mis on sisestatud Possusse pärast looma väljaminekut karjast
Ka selliseid kirjeid esineb ja need vajavad algdokumentide järgi täpsustamist. Enamasti selgub, et tegemist on sisestusveaga. Sellised vead tekivad andmete parandamisel Possus, kui algdokumentidel ei ole kirjas korrektne informatsioon ja andmete sisestaja eksib. Parandamisel võib jääda märkamatuks asjaolu, et parandatud sündmuse kuupäev on hilisem kui emise väljamineku kuupäev. Kui need vead jäävad parandamata, siis võetakse emise söötmispäevade arvutamisel aluseks andmebaasi viimase sündmuse kuupäev. Näiteks, kui emise väljamineku kuupäev on 17.03.09, kuid võõrutuskuupäev 19.03.09, siis arvestatakse emise söötmispäevi võõrutuskuupäevani, sest see on viimane teadaolev sündmus. Kui selliseid ebatäpsusi esineb, on aastaemise näitajad Possus mõnevõrra suuremad kui andmebaasi andmetel arvutatud näitajad, sest Possu loeb emise söötmispäevi väljaminekuni, andmebaasis aga viimase reaalse sündmuseni, nt võõrutuseni. Meeldetuletuseks – aastaemis on arvutuslik näitaja, mis saadakse aasta jooksul karjas olnud nooremiste ja vanaemiste söötmispäevade jagamisel 365ga. Karjast väljamineku päeva ei loeta söötmispäevade hulka.

Nooremiste ja -kultide müük teistesse farmidesse
Selle analüüsiga otsitakse välja kõik müüdud või teise farmi üleviidud loomad, kelle põlvnemine saadetakse uue omaniku Possusse JKK andmebaasist elektroonilise failiga. Kontrollitakse, kas kõikidel omanikku vahetanud loomadel on rakendused olemas. Teadma peab, et ostetud loomadele, nii kultidele kui ka emistele, peab uus omanik rakenduse ise määrama, sest müüja ei tea ostja tootmissuunda. Kui rakendus jääb sisestamata, ei ole võimalik Possusse korrektselt andmeid sisestada, nt kuldi rakenduse puudumisel seemendusi, ning mitmed analüüsid on vigased, k.a käibearuanne.