Millist tõugu eelistada ristamisel?
Anne Lilleorg
ETSAÜ peaspetsialist-konsulent
Aarne Põldvere
ETSAÜ aretusspetsialist- lihatehnoloog
Vastuse saamiseks analüüsiti Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) seemendusjaama eesti suurt valget (Y) ja eesti maatõugu (L) kultide puhtatõuliste ja ristandjärglaste 2009. aasta karjatesti- ja 2009–2010. a rümbaandmeid. Karjatesti andmed on mõõdetud konsulentide poolt Piglog 105ga, rümbaandmed Aarne Põldvere poolt Scan Stariga.
Seemendusjaama kultide puhtatõuliste järglaste testiandmeid võrreldes on eesti maatõugu sigade seljapekk 1,7 mm õhem kui eesti suurt valget tõugu sigadel. Lihassilma läbimõõt on ühtlustunud 63 mm tasemele. Puhtatõuliste sigade aretustöö tulemuslikkust näitab hästi võrdlus 2004. aastaga, mil maatõugu sigade lihassilma läbimõõt oli 55,9 mm (+7,2), eesti suurel valgel tõul 57 mm (+5,7). Pekipaksuse vähendamine aretuse eesmärgina on peatatud, sest see on jõudnud optimaalsele tasemele (tabel 1 ja 2).
Heade lihaomadustega ristandsigade tootmise aluseks on puhtatõuliste sigade aretus. Andmeid vaadates tundub, et eesti suurt valget tõugu kuldi mõju järglaste pekipaksusele on suurem kui eesti maatõugu kultidel, kelle järglaste pekipaksus on ühtlikum. Aretusalaste otsuste langetamisel puhtatõuliste loomade valikul on oluline jälgida iga konkreetse kuldi andmeid eraldi, sest varieeruvust konkreetsete kultide lõikes siiski esineb.
Eesti suure valge ja eesti maatõu ristandemiseid valitakse lihasigade tootmiseks. Ristamiskombinatsiooni YL (Y – kuldi, L – emise tõug) kasutatavad tootjad rohkem kui LY (L – kuldi, Y – emise tõug) kombinatsiooni. Seda tingib ka asjaolu, et puhtatõulisi eesti maatõugu emiseid peetakse karjades rohkem. Eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade esimese põlvkonna ristandite (YL, LY) karjatesti andmeid võrreldes võib väita, et mõlema ristamiskombinatsiooni puhul on ühtlustunud nii keskmine pekipaksus kui ka lihassilma suurus.
Aretusprogrammi edukust hinnatakse 3 või 4 tõu ristandsigade lihakehade kvaliteedi alusel. ETSAÜ aretusprogramm “Marmorliha” näeb ette liha tootmiseks ristandemiste (YL, LY) seemendamist puhtatõuliste pieträäni (P), djuroki (D) või ristandkultide HP, PH ja DL spermaga. Tabelis 3 on Aarne Põldvere poolt 2009–2010. aastal kogutud erinevate tõukombinatsioonide ristandnuumasigade rümpade andmed. Eeltoodust selgub, et suurim erinevus esineb nuumsigade pekipaksuse ja ööpäevase juurdekasvu osas.
Vaadates lihasigu veresuse seisukohalt näeme, et õhema seljapekiga on nuumikud ristandemistelt YL, kes on seemendatud DL-ristandkultidega. Selles ristamiskombinatsioonis on suurem osakaal eesti maatõul, kes pärandab edasi õhukest seljapeki paksust. Seakasvatuse tulukust näitab kaudselt ka sigade ööpäevane juurdekasv. Selle suurendamisele aitab kaasa ristamine teise tõuga, kuid teadma peab, et heade tulemuste saamine ristamisega on tugevalt sõltuvuses sigade söötmisega. Tapaandmete tabelis 3 on suurimad ööpäevased juurdekasvud djuroki tõu veresusega nuumsigadel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et valides ja aretades valgeid tõuge on seakasvatajad nende baasil saanud nuumikute tootmiseks lihaandmete poolest ühtlased ristandemised. Lahknevused tapasigade liha- ja nuumaandmetes tulenevad erinevate tõugude kasutamisest ristamisel. Tundes oma toodangu ostjat valib seakasvataja liha tootmiseks rasvatundlikule kliendile P x LY(YL) või DL x LY(YL) kombinatsiooni, eriti just viimase. Seakasvatajad, kelle kliendid on rasva suhtes vähem kapriissed ja hindavad sealiha maitses mahlakust, võivad julgesti kasutada ristamist puhtatõulise djuroki tõuga, suurendades sellega ööpäevast juurdekasvu teiste ristamiskombinatsioonide ees.
Puhtatõulist djurokit on ristandemiste seemendamiseks kasutatud alates 2009. aasta teisest poolaastast. 2010. aastal hinnatud searümpade arv on piisav, et teha esialgseid järeldusi djuroki tõu mõjust Eesti sigade aretusele. Teades, et puhtatõulise djuroki kasutamisel on nuumasigade pekipaksus natuke suurem, on võimalik neid lihatööstustesse müüa väiksema elusmassiga.
Tabel 1. Seemendusjaamast pärit eesti suurt valget tõugu kultide järglaste testiandmed 2009. a
| Kult | Puhtatõulised järglased | Ristandjärglased | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Testitud järglasi | Keskmine pekipaksus testil | Keskmine lihassilm testil | Testitud järglasi | Keskmine pekipaksus testil | Keskmine lihassilm testil | |
| Pussi 5355 | 1 | 15 | 56 | 53 | 8,8 | 61,3 |
| Jahka 631128 | 79 | 11,2 | 62,8 | 270 | 10,4 | 64 |
| Jakotai 700453 | 13 | 11 | 63,5 | 6 | 9,8 | 62,3 |
| Gradu 2483 | 32 | 10,6 | 62,1 | 106 | 11,3 | 64,3 |
| Beppe 6204 | 41 | 12,4 | 61,1 | 53 | 10,8 | 61,8 |
| Beppe 2561 | 6 | 13,1 | 65 | 5 | 8,8 | 64,2 |
| Beppe 2563 | 26 | 10,5 | 64,9 | 1 | 13,5 | 62 |
| Banco 5816 | 78 | 11,7 | 63,5 | 126 | 11,8 | 64,1 |
| Ostron 6206 | 89 | 11,2 | 59,5 | 151 | 11,1 | 63,3 |
| Zulo 6205 | 112 | 10,9 | 63,2 | 222 | 10,2 | 63,5 |
| Zmajl 8006 | 73 | 11,9 | 63,5 | 162 | 12,5 | 64,6 |
| Pussi 7038 | 20 | 11,3 | 61,8 | 66 | 11,4 | 64,7 |
| Pussi 7042 | 5 | 9,2 | 65 | 35 | 9,1 | 64,2 |
| Iron Lee 8061 | 65 | 12 | 63,8 | 170 | 11,4 | 64 |
| Mango 8060 | 60 | 11,2 | 63,5 | 135 | 10,7 | 64,8 |
| Rino 5641 | 8 | 13,6 | 59,9 | 16 | 9,9 | 64,9 |
| Borr 2526 | 17 | 12,9 | 59,6 | 17 | 12,8 | 62,8 |
| Zager 2356 | 35 | 11,4 | 64,8 | 62 | 10,2 | 65,9 |
| Saurus 2320 | 15 | 12,1 | 65,3 | 11 | 10 | 61,7 |
| Keskmine | 775 | 11,4 | 62,7 | 1667 | 10,9 | 63,9 |
Tabel 2. Seemendusjaamast pärit eesti maatõugu kultide järglaste testiandmed 2009. a
| Kult | Puhtatõulised järglased | Ristandjärglased | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Testitud järglasi | Keskmine pekipaksus testil | Keskmine lihassilm testil | Testitud järglasi | Keskmine pekipaksus testil | Keskmine lihassilm testil | |
| Miuku 631166 | 294 | 9,6 | 63,6 | 69 | 9,7 | 63 |
| Meemi 631157 | 208 | 10 | 62,5 | 85 | 11,2 | 64 |
| Lim 193 | 12 | 8,2 | 62,9 | 1 | 12 | 59 |
| Europa 703 | 48 | 9,7 | 64,8 | 13 | 8 | 59,8 |
| Opus 709 | 52 | 8,8 | 64 | 4 | 9,3 | 65,3 |
| Opus 711 | 79 | 9,8 | 63,7 | 58 | 10,8 | 63 |
| Goldberg 201 | 5 | 8,5 | 61,8 | 7 | 12,9 | 58,4 |
| Andante 219 | 22 | 8,4 | 62,2 | 7 | 13,3 | 58,1 |
| Nero 466 | 49 | 9,6 | 63,8 | 48 | 10,7 | 62,6 |
| Nero 77 | 20 | 9,1 | 63,6 | 5 | 9,5 | 66,2 |
| Fabian 133 | 54 | 10,7 | 63,4 | 72 | 11,3 | 63,9 |
| Omsider 227 | 76 | 9 | 63,2 | 53 | 10,6 | 62,6 |
| Fejk 438 | 58 | 9,7 | 63,5 | 26 | 10,4 | 63,8 |
| Blom 441 | 237 | 10,3 | 64 | 100 | 10,8 | 63,8 |
| Frodig 570 | 107 | 9,2 | 61,6 | 54 | 10,4 | 63,1 |
| Hyssing 784 | 59 | 9,5 | 62,6 | 16 | 10 | 63,6 |
| Hyssing 798 | 37 | 10,2 | 60,4 | 7 | 9,4 | 66,1 |
| Hyssing 844 | 35 | 9,8 | 63,1 | 45 | 11,1 | 64,8 |
| Milli 7001 | 119 | 10,3 | 63,1 | 60 | 11,5 | 64 |
| Milli 7002 | 191 | 9,3 | 62,4 | 58 | 9,8 | 63,8 |
| Meemi 1030 | 8 | 13,1 | 65,3 | 2 | 14 | 60,5 |
| Keskmine | 1770 | 9,7 | 63,1 | 790 | 10,5 | 63,4 |
Erinevatest tõukombinatsioonidest rümpade andmed (2009–2010. a)
| Näitajad | Tõukombinatsioon | ||||||||||
| DLxLY | DLxYL | DLxLY/YL | DxLY | DxYL | DxLY/YL | PxLY | HPxLY | LxL | YxY | LxY | |
| Rümpade arv | 22 | 16 | 38 | 62 | 29 | 91 | 202 | 47 | 109 | 106 | 25 |
| Elusmass, kg | 112 | 108 | 110 | 114 | 118,8 | 115,6 | 110,2 | 113,5 | 109,1 | 112,1 | 111,5 |
| Rümba mass, kg | 76,6 | 74,2 | 75,7 | 78,2 | 81,5 | 79,2 | 75,6 | 77,8 | 76,3 | 76,5 | 76,4 |
| Rümba pikkus, cm | 98,3 | 98,4 | 98,4 | 97,7 | 99,6 | 98,3 | 96,4 | 97,5 | 102,1 | 97,2 | 97,4 |
| Pekipaksus 6.-7.roide kohalt, mm | 18,2 | 15,1 | 16,9 | 21 | 19,1 | 20,4 | 19,1 | 19,4 | 16,8 | 19 | 17,6 |
| Keskmine pekipaksus, mm* | 17 | 15,6 | 16,4 | 19,2 | 18,7 | 19 | 18,4 | 18,2 | 16 | 17,5 | 16,2 |
| Rümba tailiha sisaldus, % | 60,3 | 58,7 | 59,6 | 57,9 | 57,8 | 57,9 | 59,2 | 59,1 | 60,3 | 59,4 | 59,8 |
| Ööpäeva massi-iive, g | 664 | 635 | 652 | 712 | 693 | 706 | 612 | 618 | 639 | 651 | 614 |
| Rümba massi-iive, g | 456 | 436 | 447 | 489 | 476 | 484 | 420 | 424 | 438 | 447 | 421 |
| Tapavanus, päeva | 168,7 | 169,4 | 169 | 160,7 | 171,6 | 164,2 | 180,5 | 183,6 | 172 | 172,9 | 181,9 |
* nelja mõõtme keskmine
Kauba tellimine EPJ-st
