Lihaveisekasvatus (oktoober 2003)

Tõlgitud soomekeelsest brošüürist PIHVILIHAN TUOTANTO ATRIA PIHVILIHATILOILLA (tõlkis Ly Jõras)

LIHAVEISEKASVATUS

Tootmisviisid

Lihaveisekasvatuses toodetakse veiseliha ammlehmadega, kes on lihatõugu või piima- ja lihatõu ristandid. Järglased on seega vähemalt 75% lihatõugu. Puhtatõulisi lihaveiseid kasvatatavad talud tegelevad puhasaretusega ja müüvad suguloomi.
Veiseliha tootev talu kasvatab sündinud vasikad üles, nuumab need ja realiseerib lihatööstusse või müüb võõrutatud vasikad teisele talule nuumamiseks. Selliselt on veiseliha tootmine kahe talu ühistegevus.
Loomade põlvnemine ja päritolu peab olema välja selgitatud sõltumata sellest, kas lihaloomad realiseeritakse talust, kus nad sündisid või kus neid nuumati.
Ammlehmataludes, kus kasutatakse ristandlehmi, on mõtekas kasutada ammlehmadena ka suuretoodangulisi lehmi. Selline lehm võib peale oma vasika imetada samaaegselt ka teist vasikat või peale oma vasika võõrutamist imetada veel üht vasikat.

Loomade kasvatustingimused

Loomade käitumine põhineb nende loomupärastel reeglitel. Loomadel peab kogu nende eluea jooksul olema liikumisvabadus, lihaveist ei tohi pidada lõas. Lihaveiseid peetakse rühmades ja ühtki looma ei tohiks eraldada rühmast, väljaarvatud tema haiguse ajal. Kõikide tootmisviiside puhul ja igal aastaajal peab loomadel olema varjualune tuulte ja sademete eest ning kuiv magamisase. Lihaveisekasvatuses on endastmõistetav lehmade karjatamine koos vasikatega kevadest sügiseni. Karjamaadeks sobivad kultuurkarjamaad, niidud ja ranna- ning metsakarjamaad.
Kui loomi karjatatakse kuni hilissügiseni, peaks karjamaal olema väike metsasalu, kuhu loomad võivad varjuda sõltuvalt ilmastikutingimustest. Paljudel juhtudel vajavad loomad karjamaal lisasööta.
Pulle ja lehmmullikaid peetakse alates võõrutamisest realiseerimiseni eraldi sugupoolte viisi tarandikes, karjaaedades või rühmasulgudes. Lehmmullikaid võib edukalt karjatada metsakarjamaadel kuni hilissügiseni.
Nuumloomade pidamisel peab nende kasutuses olev pind olema nii suur, et nad püsiksid puhtana. Allapanu puhul loomade puhtus oleneb kasutatava allapanu hulgast ja kvaliteedist.

Haigete loomade eraldamine

Lehma ja vasika puhul on neist ühe haigestumisel vajalik nad koos eraldada kui haiguse iseloom seda võimaldab. Lehma ja vasika koos olemine stimuleerib paranemist.

Loomade kasutuses olev pindala

Soovitatav loomade kasutusesolev pindala suurus aluspanuga karjataras on esitatud tabelis 1.

Vajalike tingimuste tagamine

Liiga madal temperatuur on üldjuhul loomade heaolu vähendav tegur. Niiskus ja külmetumine üheskoos põhjustavad probleeme. Loomadel peab olema võimalus kasutada kuiva magamisala, mis on kaitstud sademete ja tuulte eest. Vasikate kasutuses peab olema eri varjualune, kuna karjatamisperioodi algul varakevadel on väga erinevad ilmastikuolud.

Loomade heaolu kindlustamisel on esmajärguline tähtsus allapanu hulgal ja sobivusel ka tagasihoidlikemates tootmistingimustes. Tabelis 2 on esitatud normatiivid põhu kulu osas. Kui loomi peetakse aastaläbi välitingimustes, on neile tarvis anda küllaldaselt sööta külmal perioodil. Lehmadele tuleb eraldada rahulik ja eriti kuiv poegimisruum, kus poegimisel võib vajalikul juhul abi anda. Olles karjamaal, otsib poegiv lehm endale sobiva koha, mis on eraldatud muust karjast.

Kasutades vanu ehitisi tootmisruumidena, on tähtis nende planeerimisel osutada tähelepanu allapanu, õhuvahetuse ja loomade talitamisega seotud tööde suhtes. Tihti on otstarbekas organiseerida loomade jalutamist ja söötmisplatsi kasutamist välitingimustes, kuigi ka laudas on see võimalus olemas. Tähtis on allapanu magamisasemetel, karjaaedades. Väljas ja väliaedades on vajalik tagada korrapärane sõnniku eemaldamine, samuti tara põranda ehitamisel osutada tähelepanu sellele, et sinna ei koguneks sademeteperioodil vett.

Valgustus

Väljas ja karjaaedades on looduslik valgus tihti küllaldane talveaega arvesse võtmata. Kui loomad magavad sisetingimustes, tuleks magamiskohta talvisel ajal valgustada.

Laudaehitus ja sisustus

Karjas ja loomarühmas valitseb loomade vahel alati tähtsusjärjekord ehk hierarhia. Juhil on kindlustatud karjas või rühmas alati küllaldane sööt ja eluruum nõrgemate loomade arvelt.
Tootmishooneid planeerides ja ehitades on vajalik osutada tähelepanu sellele, et loomade hooldamistingimused oleksid tagatud. Loomade hooldamine, kaalumised, ümberpaigutamised ja laadimised on korduvad tööd ja nõuavad korralikke tingimusi.

Vasikate kasvatamistingimused

Kevad-talvel kui poegimised toimuvad külmal ajal, peaks olema tagatud vasikate soojendamine soojenduslambiga. Pole vaja palju lisasoojust, aga nõrgematel vasikatel, eriti kui ema ei hoolitse piisavalt vasika eest, võib lisalamp päästa vasika elu. Vasikas kasvab vabalt emaga koos kuni võõrutamiseni. Tarades või aedikutes on vasikatel hea olla kaitstud magamisalal, kuhu täiskasvanud loomad ei pääse. Karjamaal peaks vasikate jaoks olema kuiv magamisase varikatuse all.

Hügieen, puhtus, üldilme

Puhtus ja heakord tootmistaludes on auasi. Teiselt poolt loomade puhtus ja rahulolu moodustab otsese sideme nende produktiivsusega. Lihaveisekasvatustalus on alati eri vanusega loomi. Sel põhjusel tuleb nakkushaiguste tõrjumisele pühendada suurt tähelepanu. Puhtus ja süsteemne tootmistehnoloogia vähendavad osaliselt taudide levimist.

Karjatamine

Karjatamine on loomade kasvuperioodil endastmõistetav tava kindlustada lehmade ja vasikate ning lehmmullikate põhisööt suveperioodil. Karjamaa saagikus määrab kindlaks seal karjatatavate loomade hulga. Tabelis 3 on normatiivid kasutatavast pindalast eri karjamaade puhul. Otstarbekohaselt karjatades on looduslikud karjamaad, niidud ja võsastikud suurepärased karjatamisalad.
Nuumpullide karjatamine ei ole majanduslikult õigustatud. Pullide pidamine karjamaal on tülikas, tarastamiskulud on kõrged ja pullide kasvukiirus langeb karjatamisel. Karjatamisel võib loomade arv olla normikohasest suurem suve algul ja väiksem suve lõpul karjamaarohu kasvuintensiivsust jälgides. Loomade hulka karjamaal mõjutab veel nende söödatarve ja kasvukiirus. Karja täienduseks jäetavate lehmmullikate kasvukiiruseks on arvestatud 600 g, lihaks realiseeritavatel 1000 g ööpäevas. Lehmad peavad karjamaaperioodil saama rohkelt sööta, kuna nad imetavad kiiresti kasvavat vasikat. Vasika kasvupotentsiaali tuleb kasutada tõhusalt sündimisest kuni võõrutamiseni. Teiselt poolt tuleks lehm viia heasse toitumusse enne talve tulekut. Korralikus toitumuses lehmad panevad hästi vastu pikale talvele.

Vasikatele võib anda lisasööta juba imemisperioodil. Jõusöödaga harjutamist kasvuperioodil tuleb teha järk-järgult.

Söötmise planeerimine

Söötmise planeerimisel arvestatakse olemasolevaid söötasid ja valitud söötmistüüpi ning järgitakse kore- ja jõusööda suhet. Söötmise planeerimise eesmärgiks arvestatakse lihatõugu veiste eeldust saavutada hea ööpäevane kaaluiive, kõrge rümbakaal ja lihaseline rümp. Rasv parandab liha maitseomadusi (marmorsus), rasvavaene rümp ei ole eesmärgiks liha tootmisel.
Tabelis 4 on esitatud minimaalsed soovitused lihatõugu veiste ja ristandite tapakaalu ja kasvukiiruse suhtes. Pullid peaksid selle minimaalkaalu saavutama 16-18 kuu vanuselt ja lehmmullikad 15-17 kuu vanuselt ehk pooleteise aastaga.
Kui lihatootvas talus on loomad kõrge aretusväärtusega ja nuumveiste pidamisel kasutatakse eeskujulikku tootmistehnoloogiat, peab söötmise planeerimisele seadma kõrgemad eesmärgid nii loomade tapakaalu kui ka kasvukiiruse osas. Seades eesmärgiks kõrgema tapakaalu, ei tohi kasvukiirus langeda ja tootmise efektiivsus peab samal tasemel püsima.

---

TABEL 1

Looma kohta aluspanuga pinda ruutmeetrit/looma kohta

	ammlehm	ammlehm koos vasikaga	pullid ja mullikad
Osalise allapanuga pidamine	4-5	5-6	3-4
Ainult sügavallapanul	7-8	8-10	5-7

---

TABEL 2

Põhu kulu allapanuks

Pidamisviis	Põhu kulu - kg/veise kohta /päevas
Ainult sügavallapanul	7-12
Osalise allapanuga pidamine	4-6
Kaldpinnal allapanuga pidamine	3-5
Väljaspidamine varjualusega	1-2

---

TABEL 3

Karjatatavat pinda looma kohta (looma/ha)

	Mullikas alla 1 aasta	Mullikas üle 1 aasta	Lihaveis alla 1 aasta	Lihaveis üle 1 aasta
Kultuurkarjamaa 3300 sü/ha	7,5	4,8	3,6	2,5
Puisniit 10% saagikus	0,8	0,5	0,4	0,3
Luht 20% saagikus	1,4	1,0	0,7	0,5
Koppel 25-30% saagikus	1,9-2,3	1,2-1,4	0,9-1,1	0,6-0,8
Kultuurniit 30-40% saagikus	2,3-3,0	1,4-1,9	1,1-1,4	0,8-1,0
Rannaniit 20-40% saagikus	1,5-3,0	1,4-1,9	1,1-1,4	0,8-1,0

---

TABEL 4

Lihaveiste tapakaalu ja kasvukiiruse suhe

	Lihakeha (kg)	Vanus kuudes	Juurdekasv (g/ööpäevas)
Pullid
Ch, Li ja Si	350	16-18	1400
Ab ja Hf	300	17	1100
Mullikad
Ch, Li ja Si	250	15-17	900-1000
Ab ja Hf	220	17	800