Piimakarja geneetilise hindamise tulemused
Meiereiproovide analüüsitulemuste vaatamise õiguste seadistamine Vissukeses muutus
Siiani kasutusel olnud piimatööstustesse saadetud toorpiima analüüsitulemuste vaatamise süsteem ei vastanud enam andmete näitamise üldistele põhimõtetele, mistõttu oli vaja see ajakohastada. Seni seoti vaatamisõigused konkreetse kasutajaga ning kui inimesed vahetasid töökohti, siis andmete vaatamise õigused säilisid ja sageli puudus karja peakasutajal informatsioon, kes tema ettevõtte andmeid näeb.
Lihaveiste Interbeefi hindamise tulemused
EPJ kodulehe lihaveiste aretusväärtuste lehel on jõudluskontrolli klientidele avaldatud lihaveiste rahvusvahelise geneetilise hindamise ehk nn Interbeefi hindamise tulemused seisuga 20. oktoober 2023 aretustunnustele "võõrutusmass" ja "poegimiskergus".
Lihaveiste geneetilise hindamise tulemused
Vissukeses nüüd karjatervise protokoll
10. maist–15. juunini 2023. a saavad ettevõtted, kes peavad vähemalt 101 piimatõugu lehma, PRIAs taotleda loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetust.
Üks toetuse saamise nõue on igakuine karjatervise andmete kogumine ning vormikohase karjatervise protokolli koostamine.
Kuna paljud karjatervise protokollis kajastuvad andmed kogutakse jooksvalt piimaveiste jõudluskontrolli käigus, on EPJ vajaliku info kokku kogunud ja moodustanud Vissukesse andmetega karjatervise protokolli: Vissuke – Vet. andmed – Aruanded – Karjatervise aruanne.
Selleks, et protokollis kajastuksid lisaks jõudlus- ja sigimisandmetele ka loomade terviseandmed, on vaja Vissukese Vet. andmete moodulis registreerida ka loomade haigestumised. NB! Haiguste nimekirjast tuleb valida võimalikult täpne diagnoos, mitte üldnimetus! Hiljutise Vissukese arenduse käigus lisas EPJ võimaluse registreerida ka lonke hindamise, kannaliigese kahjustuste hindamise ning hooldusvärkimise tulemused.
Seega peavad need ettevõtted, kes terviseandmed Vissukeses registreerivad, karjatervise protokolli tegemisel lisama veel vaid noorloomade seemenduskaalu, turjakõrguse ning mõned üldandmed ja protokoll on valmis.
Uued võimalused Vissukese veterinaarandmete moodulis
EPJ piimaveiste rakenduse Vissuke Vet. andmete mooduli kaudu saavad loomade haigestumist ja raviandmeid sisestada nüüd ka need, kes ravimiarvestust Vissukeses ei soovi pidada.
Alates 2023. aastast peavad loomaarstid esitama aruanded kasutatud mikroobivastaste ravimite kohta. Registreerides Vissukese kaudu piimaveiste ravimise andmed, on võimalik aruandluseks vajalik info suurema vaevata kätte saada. Andmeid on Vissukeses võimalik registreerida üksiku looma kaupa või esitada failiga. Viimatimainitud lahendus on eriti mugav nendele, kes registreerivad raviandmed oma farmitarkvaras või peavad arvestust mingis muus andmebaasis.
Pikemalt saab lugeda siit.
Hobuslaste kiibid nüüd müügil
EPJ müüb lisaks veiste, sigade, lammaste ja kitsede kõrvamärkidele ka hobuste märgistamiseks vajalikke kiipe. Kiip on elektrooniline identifitseerimisvahend, mis paigaldatakse süstlaga looma lihasesse. Kuna kiipe võib paigaldada ainult loomaarst, siis kiipe müüakse ainult veterinaaridele, kes on kantud riiklikusse veterinaararstide registrisse. Kiipe saab osta EPJ peakontorist (Tuglase 12, Tartu) või tellida telefoni teel (738 7762) endale sobivasse Omniva postkontorisse või pakiautomaati. Samuti on võimalik hobuste kiipe osta EPJ e-poe rakendusest.
Rohkem infot hobuslase kiipide kohta leiab siit.
Muutused Vissukese kasutamisel
Tähelepanu! Alates 1. detsembrist saab piimaveiste rakendust Vissuke kasutada vaid ID-kaardiga, Mobiil-IDga või Smart-IDga sisse logides. See annab loomapidajale võimaluse ise reguleerida, kes ettevõtte andmeid kasutavad.
Peakasutaja õigustes Vissukese kasutaja saab Vissukeses nüüd ise ettevõtte töötajatele/nõustajatele kasutajaõigusi anda ja ära võtta. Samuti näeb peakasutaja, kes andmeid on vaadanud. Juhend seadistamiseks on siin.
Lähem info EPJ piirkonnaspetsialistidelt või klienditeenindusest, tel 738 7751.
![]() |
Sõratervise atlase lisad on ilmunud
EPJ on välja andnud ICARi sõratervise atlase lisa 1 ja atlase lisa 2.
ICARi (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee) sõratervise atlase lisad on veisekasvatajatele heaks töövahendiks sõrahaiguste kindlaksmääramisel tänu rikkalikule pildimaterjalile. Atlase lisa 1 kirjeldab digitaaldermatiidi staadiumeid ja lisa 2 digitaaldermatiidiga seonduvaid sõra sarvekahjustusi.
Atlase lisasid on võimalik saada EPJ peamajast Tartus (tel 738 7762, e-post myyk@epj.ee) ning jõudluskontrolli spetsialistidelt maakondades, samuti saab seda kliendi soovil lisada temale saadetavasse kõrvamärgipakki.
Sõratervise atlas on tasuta, raamatu saatmisel tuleb tasuda saatekulu vastavalt EPJ hinnakirjale (vt hinnakirjast Veiste kõrvamärkide transport, postitamine).
Raamatu väljaandmist on toetatud Maaelu arengukavast.
Uus teenus - somaatiliste rakkude eristamine (SRE)
Somaatiliste rakkude arv (SRA) on aastaid olnud üheks peamiseks udarapõletiku indikaatoriks. Regulaarne SRA monitooring annab ülevaate udarapõletiku olemasolust ja osakaalust karjas. Somaatiliste rakkude hulka kuuluvad immuunsüsteemi rakud, mille ülesandeks on vallandada udaras nii põletikreaktsioon kui kõrvaldada nisajuha kaudu udarasse sattunud mikroobid. Peamisteks somaatilisteks rakkudeks on lümfotsüüdid, makrofaagid ja polümorftuumalised neutrofiilid (PMN), kelle arvukus ja osakaal sõltub udarapõletiku olemasolust/staatusest. Terve lehma piimas on somaatiliste rakkude arv madal ning ülekaalus on makrofaagid ja lümfotsüüdid. Udaranakkuse korral suureneb piimas SRA kiiresti ning selle tõusu põhjuseks on PMN, kes liiguvad kiiresti verest piima.
Somaatiliste rakkude eristamine (SRE) näitab, kui suure osa kõigist rakkudest moodustavad PMN ja lümfotsüüdid. SRA ja SRE kombineeritud kasutamine aitab kindlaks määrata lehma udarapõletiku staatust ja annab parema ülevaate karja udaratervise olukorrast.
Rohkem infot uue teenuse kohta saab lugeda siit ja küsida EPJ jõudluskontrolli spetsialistidelt.