Kokkuvõte lihaveisekasvatajate atesteerimistulemustest

Lõppenud sügisel möödus enamikul lihaveise jõudlusandmete kogujatel (JAK) kolm aastat viimasest atesteerimisest. Hetkel kehtivate reeglite järgi on just kolm aastat atesteerimistunnistuse kehtivuse aeg ning selle aja möödudes ei ole atesteeritul enam õigus töötada ega andmeid Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK) edastada. Etteruttavalt ütlen, et Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) jälgib JAK tunnistuste lõppema hakkamist küllaltki täpselt ja korraldab atesteerimist. Kõige eelneva üle peab väga täpset arvestust Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), kontrollides atesteerimistunnistusi nii farmikontrollide käigus kui ka eelnevalt nende väljaandmist ETKÜ poolt. Ja kuna enamiku JAK tunnistused lõppevad valdavalt üheaegselt, siis ETKÜ korraldab vastavaid õppepäevi. Nii oli ka sügisperioodil, kus viies piirkonnas (Saare-, Pärnu-, Tartu-, Lääne-Viru- ja Raplamaal) korraldati õppepäevad teemal kuidas lihaveiste jõudluskontrolli teha. Õppepäeval peetud ettekande sisu oli aktuaalsest jõudluskontrolli toimimisest ehk mida atesteeritud isikud teadma peavad. Pärast ettekannet kontrolliti teadmisi testi näol ning peale testi arutleti küsimused läbi ja iga koolitusel osaleja sai kaasa ettekande, et siis ise kodus vajadusel veelkord tähtsamad asjad üle kontrollida. Lihaveiste jõudluskontrolli suurim probleem on, et loomaomanikud või nende poolt volitatud isikud tegelevad andmete edastamisega JKKsse ebakorrapäraselt. Seepärast koostatigi testi küsimused just kõige probleemsematest teemadest, lisades sinna mõned üldharivad punktid. Etteruttavalt võib öelda, et enim valesid vastuseid ja eksimusi oligi just andmete edastamise punktides, umbes 80% vastanutest olid ebatäpsused just neis küsimustes. Eeltoodust lähtuvalt otsustasingi siin artiklis ära tuua veelkord testil küsitu koos õigete vastuste ja mõne kommentaariga.

1. Millisesse dokumenti on koondatud lihaveiste jõudluskontrolli reeglid?

Õige vastus: lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine.

Kommentaar: See on dokument, mis on kehtiva Põllumajandusloomade aretuse seaduse (PLAS) kohaselt kinnitatud VTAs. Paljud vastasidki lihtsalt PLAS või lihtsalt lihaveiste jõudluskontroll. Selles küsimuses eksis ~78% vastanutest.

2. Mis roll on lihaveiste jõudluskontrollis:

a) Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistul (ETKÜ)?

Õige vastus: ETKÜ on jõudluskontrolli läbiviija.

b) Jõudluskontrolli Keskusel (JKK)?

Õige vastus: JKK on jõudlusandmete töötleja.

Kommentaar: Küsimus on ajendatud sellest, et pidevalt aetakse meid segi, seda ka piimaveiste jõudluskontrolli puhul, mis on ainult JKK teema. Ka seekord vastati väga erinevalt ja eksis ~75% vastanutest.

3. Nimeta lihaveiste kaalumisel aktsepteeritavad mõõtühikud?

Õige vastus: kg või cm.

Kommentaar: Kindlasti “või”, kuna edastama peab vaid ühe neist, mitte mõlemaid. Eksis ~25% vastanutest.

4. Kelle kohustus on edastada jõudlusandmed JKK andmebaasi?

Õige vastus: Loomapidaja või tema poolt volitatud isik (soovitav sõlmida vastav leping).

Kommentaar: Loomapidaja on vastutav andmete edastamise eest, kuid ta võib delegeerida selle vastutuse isikule, keda ta usaldab (volitatud isik) ja see, kes andmed edastab, peab olema atesteeritud, läbides selleks koolituse. Selles küsimuses eksis ~37% vastanutest. Vastusena pakuti ka näiteks ETKÜd (see on vale).

5. Kui kaua kehtib jõudluskontrolli andmekoguja tunnistus?

Õige vastus: 3 aastat.

Kommentaar: Seda vastust teati, vaid 2% eksis.

6. Kelle kohta kogutakse jõudlusandmed:

□ ammlehm □ lehmik □ pull □ pullik □ kõik eelnimetatud

Õige vastus: kõik eelnimetatud.

Kommentaar: jõudluskontrolli teostatakse kõikide karjasolevate loomade kohta, kedagi välja jätmata. Seda vastust teati hästi, eksisid ~2,5% vastanutest.

7. Kuidas määratakse järglase tõug?

Õige vastus: Isa järgi; kui isa teada ei ole, siis määratakse tõug ema järgi.

Kommentaar: Siin eksivad paljud loomapidajad juba tõu andmisel PRIAsse. Paljud ei tea oma loomade tõugu, enamasti juhtub see ristandloomade puhul. JKKsse ei edastata paaritusandmeid ehk oma pulli paaritused jäetakse andmebaasi andmata. Seepärast lähevad lahku andmed PRIAs ja JKKs. Testis eksis selle küsimuse vastu küll vaid 5% vastanutest, järelikult jälgiti täpselt ettekandjat. Reaalses elus see paraku nii ei ole.

8. Kuhu koondatatakse jõudlusandmed JKKs?

Õige vastus: JKK andmebaasi programmi Liisu kaudu.

Kommentaar: Seda üldiselt teati, kuid ei sõnastatud õigesti. Enamasti pakuti lihtsalt andmebaasi, aga ka ETKÜd ja tõuraamatut. Segaseid vastuseid oli ~31% vastanutel.

9. Märgi, millised andmed on jõudlusandmete kogujal kohustuslik edastada JKK andmebaasi.

S sünni kuupäev □ vasika isa S poegimise kulg □ 200 päeva mass □ seemendusandmed S vasika sugu □ 365 päeva mass S paaritusandmed S vasika registreerimise nr. S väljamineku mass S vasika sünnimass S SEUROP □ kõik nimetatud andmed

Õige vastus: märgitud ristikesega sündmuse ees.

Kommentaar: Siin oli eksinuid taas palju. Vigaseid vastuseid oli ~86%. Eksiti palju selles, et taheti edastada vasika isa ja seemendusandmeid, kuid see ei ole JAK kohustus. Isa tuleb JKK andmebaasist vastavalt esitatud infole ja seemendusandmeid edastab seemendaja. Oli vastanuid, kes edastaks kõik andmed ja neid, kes ei edastaks peale sünnimassi midagi. Ka neid oli, kes edastaks kõik massid. Oleks tore, kui seda tehtaks, kuid 200 ja 365 p masside edastamine on alates 2008. a soovituslik, mitte kohustuslik. Siinkohal on oluline veel meenutada, et Estonian ACB Vianco OÜ kaudu realiseeritud loomadel tuleb teatada ainult väljamineku kuupäev ning SEUROP andmed kantakse seejärel andmebaasi automaatselt.

10. Kui palju on aega jõudlusandmete edastamiseks JKK andmebaasi?

Õige vastus: hiljemalt 3 kuud pärast sündmuse toimumist peavad sündmused olema andmebaasis.

Kommentaar: ~20% vastanutest vastas siin valesti. Pakuti märgistamiseks kohustuslikke aegu jms.

11. Kuidas võib jõudlusandmete koguja andmed JKKsse edastada?

Õige vastus: Paberkandjal (kinnitatud vormid) või elektrooniliselt programmi Liisu.

Kommentaar: ~16% vastas ekslikult. Oluline on siin just sõna “või” nagu 3. küsimuses. Andmeid esitada kas paberil või sisestada Liisusse, mõlemat tegema ei pea.

12. Mis dokument on looma müügi puhul kohustuslik?

Õige vastus: põlvnemistunnistus.

Kommentaar: Sellele küsimusele ootasin vastust eelkõige aretusest lähtuvalt ja põlvnemistunnistust rõhutasin oma ettekandes. Põlvnemistunnistus on tavaliselt viimane, mis müügil kaasa antakse. Samas on see kohustuslik vastavalt kehtivale seadusele. Pakuti ikka passi, veterinaartõendit, ka JKK vorme, kuid mitte põlvnemistunnistust. Samas nimetatud dokumendid ei ole valed nimetada, tore kui teatakse. Umbes 30% vastanutest eksis selles küsimuses.

13. Nimeta tõuraamatu osad?

Õige vastus: A, B ja R

Kommentaar: See oli üldhariv küsimus, kuna lihaveised Eestis on valdavalt R osa loomad ehk ristandid. Umbes 16% ei teadnud tõuraamatu osadest ka pärast ettekannet midagi.

14. Nimeta lihaveise tõud koos lühenditega?

Õige vastus: Aberdiin-angus (Ab); akviteeni hele (Ba); belgia sinine (Bb); šarolee (Ch); šoti mägiveis (Hc); hereford (Hf); limusiin (Li); simmental (Si); piemont (Pi); gallovei (Ga).

Kommentaar: Samuti üldhariv. Oma karja tõuge võiks ikka teada, kuid alati ei teatud sedagi. Üks vastaja ei teadnud ühtegi tõugu, loodetavasti loeb ta neid siit. Rõhutan veelkord seda, et lihaveiste tõu lühendites on esimene täht suur ja teine väike.

15. Kellega võtate ühendust, kui ilmnevad lihaveiste jõudluskontrolli alased probleemid?

Õige vastus: Lihaveiste aretusspetsialist Reet Toi.

Kommentaar: Kuna lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimise eest vastutab ETKÜ, siis õige vastus oli muidugi Reet. Valeks ei loetud ka JKK andmesisestajat Eha Mäetaga. Kuid sellest hoolimata ei teadnud ~20%, kellega probleeme lahendada. Üks vastaja võtab probleemide puhul ühendust iseendaga.

Niisuguseks kujunes olukord pärast koolitust. Praegu käib töö individuaalselt nendega, kes õppepäevadele ei jõudnud. Reet Toi sõidab kõik atesteerimata JAK läbi ja koolitab individuaalselt. Paraku on see seotud ajakuluga, edaspidi võiksid inimesed leida aja väljakuulutatud kohta ise kohale tulla.

Loodan väga, et tehtud õppepäevad andsid infot igale jõudluskontrolli alusele karjale ja kasu lihaveiste jõudluskontrollist on tuntav ka edaspidi.

Tõnu Põlluäär
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
tõuraamatu- ja aretusosakonnajuhataja