Mart Uba

Jõudluskontrolli Keskus (JKK) teostab lihaveiste jõudluskontrolli alates 2000. aasta septembrist. Praeguseks on lihaveistena registreeritud ligikaudu 33 000 looma. Päevakorda on tõusnud lihaveiste geneetiline hindamine. Küsimusele, kas praeguse andmestikuga läbiviidav geneetiline hindamine on otstarbekas ja vastab aretaja soovidele, otsitakse vastust järgnevas lühiülevaates.
Rahvusvahelises lihaveiste jõudluskontrollis on põhiliseks geneetiliselt hinnatavaks tunnuseks looma võõrutusmass ehk looma mass 200. elupäeval. JKKs on praeguse seisuga võõrutusmass salvestatud 5835 loomal (tabel 1).

Tõugude järgi jaotades (tabel 2) näeme, et rohkem kui 100 kaalutud looma on 6 tõul. Hindamises kasutatavate loomade arv väheneb oluliselt, kui jätame andmestikust välja esimese põlvkonna ristandid (tabel 3).

Näidishindamises kasutati viie suurema tõu andmeid ja hindamine toimus järgneva BLUP loomamudeliga:
VM = tõug+sugu+hys+mitmik+pgkord+emaid+animal,
kus
VM – looma võõrutusmass
tõug – looma tõug (5 jaotust)
sugu – looma sugu (2 jaotust)
hys – kari*aasta*sesoon ühisefekt looma kaalumisel, kus sesoone on kaks: veebruar–august ja september–jaanuar
mitmik – 2 jaotust: üksikvasikas ja mitmik
pgkord ehk ema poegimiskord – 2 jaotust: esmaspoegimine, järgnev poegimine
emaid – looma ema kood emapoolse mõju arvestamiseks
animal – looma geneetiline efekt

Tulemuste kirjeldamiseks on hindamistulemused (tabel 4) näidatud nendele pullidele, kelle vähemalt 15 järglast on vähemalt kahes karjas. AV on võõrutusmassi aretusväärtus (kg), kus 2005. a sündinud loomade aretusväärtuse keskmine on võrdne nulliga ja iga looma AV näitab tema geneetilist erinevust sellest ning SAV on võõrutusmassi suhteline aretusväärtus, kus 2005. a sündinud loomade aretusväärtuse keskmine on 100 punkti ja standardhälve 12 punkti. Tunnuse päritavuskoefitsient h2 on 0.42 .

Erinevate tõugude ühise hindamise eeliseks on suurem võrdlusloomade arv karjades, kus kasvatatakse mitme tõu loomi. Puuduseks on hindamistulemuste võimalik moonutatus ebapiisavate seoste tõttu karjade ja tõugude vahel. Eelistada tuleks tõugude kaupa hindamist, jälgides, et tõu hinnatavate loomade arv ja jaotus karjade vahel oleks hindamiseks sobilik. Praegune andmestik usaldusväärset tõugude kaupa hindamist ei võimalda.

Kokkuvõtteks.
Lihaveiste igale tõule võõrutusmassi geneetilise hindamise korrektseks ja usaldusväärseks läbiviimiseks tuleb püüelda selle poole, et

• igas jõudluskontrollialuses karjas kaalutakse kõik sobivas vanuses loomad. Viimaste aastate kahanev kaalumiste koguarv viitab loomade valikulisele kaalumisele, mis sisuliselt ei võimalda aretusväärtuse korrektset hindamist.
• igas hinnatavas karjas on samaaegselt vähemalt kahe sama tõugu pulli järglased ja igal pullil on järglased vähemalt kahes karjas.

Lisaks vajaksid vastamist järgmised küsimused:

1. Kas hindame
1. tõugude viisi
2. kõik tõud koos
3. millised tõud
2. Kas hindamisel kasutame esimese põlvkonna ristandeid (tavaliselt ei kasutata)
3. Kas ja milliseid kaalumissesoone või nende asemel poegimissesoone kasutame
4. Kas ja kuidas kasutame ema poegimiskorda:
1. 1., 2., 3., jne poegimine
2. 1. ja >1. poegimine
5. Kas võõrutusmassi (kasvukiirust) hindame
1. ainult võõrutusmassi (200p kaal) alusel
2. või sünnimassi, võõrutusmassi ja aastamassi alusel
6. Millises vahemikus (200. päev +/- X päeva?) loeme kaalud sobivaks