Lihaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2025. aastal

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2026 seisuga 407 karja 30 235 veisega, sealhulgas 12 811 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv kasvanud 539 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (4427), Saaremaal (4187) ja Lääne-Virumaal (3313); kõige väiksem lihaveiste arv on aga Jõgevamaal (597) ja Viljandimaal (954).

Jõudluskontrollis oli veiseid 16 lihaveisetõust. Kõige rohkem on aberdiin-anguse tõugu veiseid (9177), seejärel limusiini (6651) ja herefordi (4679) tõugu lihaveiseid. Puhtatõulisi veiseid oli 15 982 ja ristandeid 14 253.

Suurimad lihaveisekarjad jõudluskontrollis:

1. Osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 437 ammlehma;
2. OÜ Lümanda Lihaveis, Saaremaa – 294 ammlehma;
3. Osaühing Rivalte, Lääne-Virumaa – 202 ammlehma.

Lihaveiste jõudluskontrolli oluline osa on loomade kaalumine. Vastavalt aretusprogrammile on jõudluskontrolli läbiviimisel kohustus koguda järgmised kaalumisamdmed: vasika sünnimass 200 päeva mass, 365 päeva mass, elusmass väljaminekul või lihakeha mass. Teostatud peab olema vähemalt kolm kaalumist neljast. 2025. aastal registreeriti EPJ andmebaasis 12 206 sünnimassi, 5042 200 päeva massi ja 1861 365 päeva massi.

Suurima sünnimassiga olid šarolee tõugu vasikad – pullikud kaalusid keskmiselt 47 kg ja lehmikud 45 kg. Kõige väiksemad olid šoti mägiveise vasikad, kus pullikud kaalusid 31 kg ja lehmikud 30 kg ning wagyu vasikad, kus nii pullikud kui lehmikud kaalusid 31 kg.

200 päeva mass oli kõige suurem akviteeni heledat tõugu veistel. Need pullikud kaalusid 299 kg ja lehmikud 280 kg. Järgnesid simmentali tõugu loomad (pullikud 297 kg ja lehmikud 272 kg) ning šarolee tõugu veised (pullikud 297 kg ja lehmikud 268 kg).

Aastamass oli suurim Simmentali pullikutel – 573 kg, järgnesid šarolee tõugu pullikud 548 ja akviteeni heledat tõugu pullikud 475 kilogrammiga. Lehmikutest olid suurima aastamassiga akviteeni heledat tõugu veised, kes kaalusid 436 kg, simmentali tõugu lehmikute aastamass oli 427 kg ja šarolee tõugu lehmikutel 399 kg.

Suurim noorloomade 200 päeva mass (kokku lehmikud ja pullikud, 20 ja enam kaalutud looma) kolmes arvukamas tõus registreeriti Valgamaa karjades:

• aberdiin-angus – Helme Lihaveis OÜ, 314 kg;
• limusiin – Tasemix OÜ, 335 kg;
• hereford – Tsura Talu OÜ, 276 kg.

2025. aastal registreeriti 12 172 poegimist ja sündis 12 236 vasikat. Kuigi poegimisi oli 171 võrra vähem kui eelmisel aastal, saadi elus vasikaid 9 võrra rohkem.

Esimesel poegimisel olid lihaveised keskmiselt 32,4 kuu vanused. Vanimad esmaspoeginud olid šoti mägiveised, kes poegisid 44,1 kuu vanuselt, järgnesid galloveid, kes poegisid 39,7 kuu vanuselt. Noorimad esmaspoeginud olid piemonti tõugu veised (29 kuud) ja šarolee tõugu veised (30,7 kuud).

Karjasolevate ammede keskmine vanus aastavahetusel oli 6 aastat ja 7 kuud. Vanimad olid belgia sinist tõugu ammed, kelle keskmine vanus oli 9 aastat ja 9 kuud ning tirooli halli tõugu ammed, kes olid 9 aasta ja 6 kuu vanused. Noorimad olid wagyu tõugu ammed 4 aasta ja 3 kuuga ning saleri tõugu ammed 4 aasta ja 11 kuuga.

Tootlikumad ammed olid järgnevatel karjakasvatajatel (elusalt sündinud vasikaid amme kohta keskmiselt eluaja jooksul):

• Heiki Kruusma, Lääne-Virumaa – 9,7 vasikat;
• Kaselaane Talu OÜ, Valgamaa – 8,5 vasikat;
• Audru Polder MTÜ, Pärnumaa – 7,8 vasikat.
• OÜ Rajamõisa, Ida-Virumaa – 7,7 vasikat
• Mittetulundusühing Kaunid Luhad, Läänemaa – 7,5 vasikat
• Hanno Uppin Vabaduse Talu, Võrumaa – 7,1 vasikat

2025. aastal läks karjast välja 1303 ammlehma. Kuigi ammede väljaminekupõhjuste nimekirjas on lisaks elus- ja tõumüügile 25 põhjust, registreeriti 18,8% väljaminekutel põhjuseks “muud põhjused”. Vanus oli praakimispõhjuseks 12,2% ja sigimisprobleemid 11,9% karjast välja läinud ammedest.

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht