Lihaveiste jõudluskontrollist
Lihaveiste jõudluse näitajad on karjamajandamise juhtimise üks põhilisi vahendeid, nagu ka geneetilise hindamise andmed ning aretus tervikuna. Jõudluskontroll on vajalik toiming selleks, et:
- välja selgitada paremini kasvavad loomad oma karjas ja võrrelda neid teiste karjadega;
- vältida sugulusaretust, jälgides põlvnemist;
- selgitada välja paremad pullid, kelle järglased kasvavad paremini, annavad rohkem elusjärglasi, kelle tütred on kergema poegimisega, kelle järglased on suurema lihakeha massiga.
Selleks on hädavajalik maksimaalselt palju koguda andmeid, et tagada andmete võimalikult täpne kasutatavus looma jõudluse hindamisel. Vajalik on kõikide loomaomanike huvi ja koostöö.
Väljavõte lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimise metoodikast.
Lihaveiste jõudluskontroll on lihatõugu veiste jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks ning majandamisotsuste tegemiseks.
Lihaveiste jõudluskontrolli eesmärgiks on välja selgitada veiseliha tootmise eesmärgil kasvatatavate lihaveiste jõudlus, parandada veiseliha kvaliteeti ja suurendada tootmise rentaablust.
Jõudlusandmete kogujaks on loomaomanik või tema poolt volitatud isik, kellega loomaomanik on sõlminud sellekohase lepingu , kes kogub ja registreerib lihaveiste jõudlusandmed ja edastab need Jõudluskontrolli Keskusele.
Jõudlusandmete koguja võib jõudlusandmeid koguda, kui ta on läbinud jõudlusandmete kogumise koolituse ja talle on väljastatud jõudlusandmete koguja tunnistus (atesteerimine).
Jõudluskontrolli teostamine, sündmuse kogumine.
- Lihaveiste jõudluskontrolli võivad teha kõik loomapidajad, kes kasvatavad lihatõugu lehmi ja noorloomi aretusloomadeks ja/või veiseliha tootmiseks.
- Jõudluskontrolli all olevas karjas kogutakse andmeid kõikide karjasolevate loomade kohta.
- Jõudlus-ja põlvnemisandmete pidamise ja olemasolu tõestuseks peab jõudlusandmete koguja pidama algarvestust elektrooniliselt või paberkandjal(Lihaveiste jõudluskontrolli raamat), kus oleks registreeritud järgmised andmed: looma reg.number, tõug, tõulisus, sünniaeg, ema ja isa.
- Iga poegimise järel registreeritakse vasika isa ja ema, poegimisaeg, -kord,-raskus ning vasika sugu, reg.number ja sünnimass.
- Sündinud vasika isa määratakse sobiva seemenduse või paarituse järgi ning vasika tõuks loetakse isa tõug. Sobiva seemenuse või paarituse info puudumisel või mitte sobiva seemenduse olemasolu korral jääb loom andmebaasis isata ning isa määramine toimub geneetilise ekspertiisiga.
- Registreeritud peavad olema kõik seemendus-või paaritusajad ning kasutatud pullide nimed ja tõuraamatu numbrid.
- Lehmade ning lehmnoorkarja seemendamise andmed edastatakse Jõudluskontrolli Keskusele aretusühingu kaudu. Paaritused esitab jõudlusandmete koguja.
- Loomade ostu-müügi korral registreeritakse kuupäev, ostja-müüja andmed ja looma kehamass.
- Importloomade põlvnemine saadakse aretusühistu poolt edastatud põlvnemistunnistustelt.
- Põlvnemisandmetes tõu ja isa andmete muutmine on võimalik vaid aretusühistu spetsialisti poolt kinnitatud dokumendi alusel või looma geneetilise ekspertiisi tulemuste alusel.
- Veise karjast väljamineku korral registreeritakse kuupäev, põhjus ja kehamass või tapamajas hinnatud rümba mass, lihakusklass (SEUROP), rasvasusklass (1, 2, 3, 4, 5).
- Noorloomadel registreeritakse kehamassid:
- Vasikatel sünnimass nädala jooksul peale sündimist, 200 päeva mass kaalutuna või mõõdetuna vanusevahemikus 150-250 päeva ja 365 päeva mass kaalutuna või mõõdetuna vanusevahemikus 325-405 päeva.
Kaalutakse 1 kg täpsusega, mõõdetakse 1 cm täpsusega.
Kaalumised ja/või mõõtmised tehakse kõikidele jõudluskontrollis olevate lehmade järglastele.
Kogutud andmed edastatakse Jõudluskontrolli Keskusele kord kvartalis.
Et lihaveiste kogutavad andmed koonduksid operatiivselt Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasi, on Jõudluskontrolli Keskuses, koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga, valminud internetirakendus, mis võimaldab loomaomanikul kogutud andmeid igal ajal registreerida ja saada operatiivselt ülevaadet karja seisust. Süsteem on avalik kõigile jõudluskontrollialustele karjadele alates novembrikuust. Esialgse jõudluskontrolli andmete kogumise programmi edasiarenduse eesmärgiks on luua eelkõige lihaveisekarja majandamise süsteem, kasutades selle loomise juures võimalikult palju kasvatajate tagasisidet ning ettepanekuid. Programmi edukas areng sõltub kasvatajate ja arendajate heast kooskööst. Selleks on programmi avalehel olemas foorum, mille kaudu saab tõstatada probleeme ja arutleda süsteemi üle, samas on see integreeritud lihaveiste jõudluskontrolli süsteemiga. Foorumis on ühe rakendusena võimalik teha ettepanekuid ning seal saavad olema ka teated programmi muudatuste ja täienduste kohta. Teretulnud on kõik head ettepanekud ja ka diskusioonid.
Kuidas on võimalik programmi kasutada? Andmete sisestamise eelduseks on interneti olemasolu. Edasi tuleb taotleda Jõudluskontrolli Keskuselt kasutajakonto. Selleks tuleb täita avaldus elektroonilise teenuse kasutamise kohta. Blankett on saadaval Jõudluskontrolli Keskuse kodulehel www.jkkeskus.ee, klõpsates LIHAVEISED > VORMID. Kasutajanime ja salasõna olemasolul tuleb minna www.jkkeskus.ee/lihaveised. Kõigepealt tuleb läbi lugeda kasutusjuhend, seejärel sisesta paremal tüja kasti oma karja jõudluskontrolli kood (kui kasutatakse enam kui ühe karja andmeid). Edasi avaneb karja kohta info ja sorteerimise võimalused, mida on võimalik ka välja printida. Sündmuste sisestamiseks tuleb klõpsata SÜNDMUSED, SÜNDMUSTE SISESTAMINE ja sisestada oma karja kohta kõik vajaliku info. Ülevaade on kogu karja kohta, eraldi nimekirjad lehmade, lehmikute, pullikute ja sugupullide kohta. Looma numbril klõpsates avaneb looma põlvnemine ja andmed, mis on sisestatud.
Lisaks on plaanitud erinevate analüüside kättesaadavus, võrdlused pullide ja järglaste viisi jms. Loodame, et on loodud tööks vajalik vahend ja andmete liikumine andmebaasi paraneb ning kiireneb tunduvalt. Samas ei pea saatma enam pabervorme Jõudluskontrolli Keskusele.
Jõudu tutvumisel ja julget pealehakkamist sündmuste sisestamisel!
Reet Toi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Lihaveiste aretusspetsialist