Lihaveiste sündmuste esitamisest

Lihaveiste jõudluskontrolli edukaks läbiviimiseks on vajalik Jõudluskontrolli Keskusele (JKK) esitada informatsioon karjas toimunud sündmuste kohta.
Sündmused on järgmised:

• poegimine (P),
• kaalumine/mõõtmine (K/M),
• käestpaaritus (S),
• vabapaaritus,
• adopteeritud vasikate lisandumine,
• väljaminek (V).

Sündmuste edastamiseks on kaks võimalust: loomapidaja sisestab elektrooniliselt programmi Liisu või täidab sündmuste edastamise pabervormid ning postitab need JKK aadressil. Elektroonilise vahendi kasutamiseks tuleb loomaomanikul küsida JKKst salasõna ja kasutajanimi ning seejärel on tal endal või tema volitatud isikul võimalus sisestada kõik sündmused ise Liisu kaudu andmebaasi ja enam kirjalikult midagi esitama ei pea.

Paberkandjal sündmuste esitamiseks on välja töötatud neli erinevat vormi, millest allpool täpsemalt juttu teeme:

• lihaveiste sündmused – vorm L 2,
• vabapaaritus – vorm L 3,
• lihaveiste jõudluskontrolli lisanduvate loomade loetelu – vorm L 4,
• adopteeritud vasikate registreerimine – vorm L 5.

Sündmused tuleks esitada vähemalt üks kord kvartalis (kui sündmusi on). Soovitav oleks sündmuste esitamine jooksvalt, et ei tekiks olukorda, kus toimunu unustatakse JKKsse esitamata.

Tähtsaim vorm on L 2 (lihaveiste sündmused), kuna sellega saab sisestada enamiku toimunud sündmustest ehk looma poegimise andmed, kaalumised/mõõtmised, käestpaaritused ja väljamineku. Need on kõik sündmused, millel on konkreetne kuupäev. Ühe lehega saab sisestada kuni 15 looma andmed.

Kuidas täita vormi nii, et kõik oleks korrektselt tehtud?
Esimesse veergu (registrinumber) kirjutatakse looma registreerimisnumber (number kollasel kõrvamärgil).
Järgmisena märgitakse sündmuse tähis:
S – käestpaaritus,
V – väljaminek,
P – poegimine,
K – kaalumine,
M – mõõtmine.
Järgmisesse veergu kirjutatakse konkreetse sündmuse toimumise kuupäev.
Edasi tuleb jälgida, mida sündmuse puhul nõutakse. Kõik vajaminevad andmed on kirjutatud tabeli päisesse sündmuse tähisest paremale liikudes.
S (käestpaaritus) – pulli, kellega tehti käestpaaritus, tõuraamatu- või selle puudumisel registrinumber.
V (väljaminek) – väljamineku puhul edastatakse looma väljamineku mass (selle olemasolul) ja väljamineku põhjus (leiate vormi alt olevast loetelust) ning looma müügi puhul uue ostja kood (peate ostja käest küsima), et saaks looma uue omaniku juurde registreerida.

Tähelepanu! Alates 1. veebruarist 2008 palume lihaveiste karjast väljamineku registreerimisel kasutada uusi põhjuseid ja koode. Kuna andmete töötlemisel on hea, kui nii piima- kui lihaveiste sündmuste registreerimisel kasutatakse sarnaseid põhjuseid ja koode, on väljamineku põhjuste nimekiri väheste eranditega sarnane nii piima- kui lihaveiste jõudluskontrollis.

Ammlehmad: 21 Elusmüük 22 Vanus 23 Piimatus 24 Udara vead 25 Udara ja nisade traumad 26 Mastiit 27 Sigimisprobleemid 28 Günekoloogilised haigused 29 Abort 30 Raske poegimine 31 Jäsemete vead 32 Jäsemete traumad 33 Jäsemete haigused 34 Ainevahetushaigused 35 Poegimishalvatus 36 Seedeelundite haigused 37 Hingamiselundite haigused 38 Nakkushaigused 39 Muud traumad 40 Kadumine 41 Õnnetusjuhtum 42 Halb iseloom 44 Muud põhjused

Noorloomad: 51 Elusmüük 52 Sigimisprobleemid 53 Abort 54 Jäsemete haigused 55 Ainevahetushaigused 56 Seedeelundite haigused 57 Hingamiselundite haigused 58 Nakkushaigused 59 Välimiku vead 60 Traumad 61 Kadumine 62 Õnnetusjuhtum 63 Muud põhjused 64 Nuumveise realiseerimine lihaks

Väljamineku põhjuste nimekiri on endisest pikem, et võimaldada andmed täpsemini registreerida. Väljamineku põhjuste koodid ja kirjeldused on ammlehmade ja noorloomade puhul erinevad.
Väljamineku esitamisel valige eelpooltoodud põhjustest sobivaima kood ning kirjutage see sündmuste esitamise lehele. Põhjust 64 palume kasutada sellisel juhul, kui veis realiseeritakse tapaküpseks saamisel.

P (poegimine) – poegimise esitamisel on lisaks poegimise kuupäevale vajalik erinevatesse lahtritesse märkida poegimise kulg, poegimisraskus ja vasika sugu ning vasika registreerimisnumber ning sünnimass.
NB! Ka poegimise registreerimisel on uued koodid ja põhimõtted!
Poegimise kulu registreerimisel palume alates veebruarist kasutada alljärgnevaid koode:
0 abita,
1 abiga,
2 vet abi,
3 keisrilõige.
Poegimisraskust enam ei registreerita.

Muutub ka vasika soo registreerimine! Vasika sugu registreeritakse tähega L või P. Vasika sugu registreeritakse ka surnultsünni puhul. Surnultsündinuks loetakse vasikas, kes sündis surnult või suri 24 tunni jooksul pärast sündi.
L lehmik,
P pullik,
SL surnultsündinud lehmik,
SP surnultsündinud pullik.

Eraldi lahtrisse on võimalik teha märge väärarenenud vasika kohta:
0 normaalne,
1 väärareng.

Järgmistesse veergudesse tuleb kindlasti märkida vasika registreerimisinumber ning sünnimass.

Mitmikute sünni puhul registreeritakse eraldi iga vasika sugu, number ning mass ning vajadusel märge väärarendi kohta.

K (kaalumine) – täidetakse, kui loom on kaalutud mitte mõõdetud. Looma mass edastatakse 1 kg täpsusega.

M (mõõtmine) - täidetakse, kui loom on mõõdetud veiste mõõtmise lindiga või selle puudumisel sentimeetririhmaga. Kirjutatakse sentimeetrid mitte kilogrammid.
Kohustuslik on loom mõõta/ kaaluda sündimisel ja looma karjast väljaminekul.Soovitav on loomad mõõta/kaaluda ka 200 päeva vanuselt (± 50 p) ja 365 päeva vanuselt (± 40 p), sest nii saame täpsemat lihaveisekasvatuses vaja minevat informatsiooni.

Kui emaslooma või loomade grupi juures peetakse tiinestamise eesmärgil ühte konkreetset isaslooma teatud perioodi vältel, siis nimetatakse seda vabapaarituseks. Nende loomade loetelu edastatakse paaritusperioodi lõppedes. vormiga L 3 (vabapaaritus). Lehe päisesse tuleb ära märkida pulli karjapaneku alguse- ja karjasoleku lõpu daatumid ning pulli number (tõuraamatunumber või selle puudumisel registreerimisnumber).

Kui olete soetanud oma karja loomi teistest karjadest, siis tuleb sellest JKKle teadaandmiseks täita vorm L 4 (lihaveiste jõudluskontrolli lisanduvate loomade loetelu). Sellele vormile kantakse kõik looma kohta teada olevad andmed. Loomulikult kõrvutatakse andmeid loomade registri ja jõudluskontrollis olevate (kui on) andmetega. Siinjuures oleks paslik meeldetuletada, et loomade ostmise puhul nõudke põlvnemistunnistust, mille alusel on teil pärast lihtne ka seda vormi täita.

Vorm L 5 (adopteeritud vasikate registreerimine) on vajalik täita siis, kui registreerite adopteeritud vasika, kelle teie ammlehm omaks on võtnud.

Niisugused on reeglid jõudluskontrolli andmete edastamiseks pabervormidel. Samad andmed tuleb esitada ka elektroonilise sisestamise korral.
Iga loomapidaja, kellel on loomad jõudluskontrollis, peab kindlasti karjas pidama algarvestust. Kõikidel karjadel on kohustuslik pidada noorkarjaregistrit. Kui loomapidaja on elektroonilise andmebaasi Liisu kasutaja, siis noorkarjaregistri pidamisest piisab. Kui aga ei ole, siis tuleb lisaks noorkarjaregistrile täita “Lihaveiste jõudluskontrolli raamatut”.

Selleks, et saada jõudluskontrollist igapäevaseks majandamiseks vajalikku informatsiooni, tuleb sündmused registreerida ja esitada regulaarselt ja täpselt ning teostada ka vajalikud kaalumised või mõõtmised.