Interbeefi aretusväärtused
Mis need on ja milleks neid vaja on?
Loomal ei ole vaid üks aretusväärtus. Aretusväärtuseid on palju: nii palju, kui on mõõdetud-registreeritud erinevaid näitajaid (piimatoodang, võõrutusmass, tiinestumine, haigestumine jne).
Eesti osaleb lihaveiste aretustunnuste “võõrutusmass” ja “poegimiskergus” Interbeefi rahvusvahelises geneetilises hindamises nelja tõu (aberdiin-angus, šarolee, hereford, limusiin) andmetega, olles edukalt läbinud 2021. a kevadsuvel toimunud testhindamise.
Interbeefi hindamistulemus on baseeritud ja suhteline aretusväärtus arvutatud Eestis geneetilisel hindamisel kasutatud baasloomade andmetel ehk looma Eestis hinnatud aretusväärtus ja Interbeefi aretusväärtus on esitatud samal baasil.
Interbeefi hindamistulemuse avaldamise reeglid:
- Kui looma hindamistulemuse (AV) staatus lähteriigis on ametlik, siis on selles riigis ametlik ka Interbeefi AV.
- Kui loomal on vähemalt 25 järglast ja usaldusväärsus (REL) vähemalt 50% ühe riigi skaalal ja looma staatus selles riigis on ametlik, siis on looma Interbeefi AV ametlik kõikidele hindamises olevatele riikidele.
- Kui loomal on vähemalt 25 järglast ja usaldusväärsus (REL) vähemalt 50% ühe riigi skaalal ja sellel loomal on hindamises järglased veel ühes või mitmes riigis, siis on looma Interbeefi AV ametlik kõikidele hindamises olevatele riikidele.
Kas number ütleb alati sama asja, mida sa arvad?
See, kas „hea“ on nullist suurem, nullist väiksem või hoopis nulliga võrduv aretusväärtus, sõltub mõõdetud tunnusest.
Positiivne aretusväärtus (mida suurem, seda parem): Piimatoodangu (kg), rasvaprotsendi (%), kasvukiiruse (kg) puhul on hea tulemus positiivne.
Negatiivne aretusväärtus (mida väiksem, seda parem): Surnultsünni või mõne haiguse riski puhul on hea tulemus negatiivne.
Nullilähedane aretusväärtus (optimaalne): Paljude välimikutunnuste puhul on parimaks keskmine ehk nulliline väärtus.
Õigete (st nihketa) hinnangute saamiseks on vajalik geneetilise materjali kasutamine erinevates keskkonnatingimustes ning nende keskkonnatingimuste registreerimine.
Aretusotsustes tuleb lähtuda terviklikust lähenemisest – oluline on lehmade funktsionaalne sobivus, hea tervis ja pikk kasutusiga. Üksiknäitajate eraldiseisev käsitlemine võib anda ebatäieliku pildi, mistõttu peame oluliseks andmete tasakaalustatud ja kontekstipõhist tõlgendamist.
