Piimaveiste jõudluskontroll

Jõudluskontroll on põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks ning majandamisotsuste tegemiseks. Eestis teostatakse jõudluskontrolli B-meetodil, mis tähendab, et jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema palgatud inimene (jõudlusandmete koguja).

Lehmade toodangud arvestatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASis (EPJ) määratakse piimaproovidest piima rasva- valgu-, karbamiidisisaldus ning somaatiliste rakkude arv. Analüüsitulemused ühendatakse kontroll-lüpsil mõõdetud piima kogusega. Lisaks tavapärastele analüüsidele teostab EPJ piimaproovist ka lisateenuste analüüse: BHB-sisaldus, SRE (somaatiliste rakkude eristamine), tiinuse test piimast, Mastiit 16. Andmebaasis registreeritakse lehmadega toimunud sündmused (kinnijätt, poegimine, karjast väljaminek jne). Kogutud andmete põhjal arvutatakse välja iga looma ja kogu karja jõudlus. Lisaks toodanguandmetele kogub ja salvestab EPJ kõigi jõudluskontrollialuste veiste põlvnemisandmed.

Pärast andmete töötlemist väljastatakse igale loomapidajale tema karja jõudlusandmed ja karja tervist ning majandamist iseloomustavad analüüsid paberil või programmi Vissuke kaudu.

Jõudlus- ja põlvnemisandmed on aluseks veiste geneetilisel hindamisel.

Veiste märgistamine ja piimaveiste jõudluskontroll tervikuna ning piimaveiste põlvnemisandmete töötlemine ja tõuraamatu pidamine on hinnatud Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) kvaliteedimärgiga.

Piimajõudluskontrolli informatsiooni- ja laboratooriumiteenuseid osutatakse ca 400 Eesti piimakarjakasvatajale.

Jõudluskontroll ja geneetiline hindamine

• Piimaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise kord
• Piimaveiste jõudlusandmete ja nende hindamistulemuste avaldamise kord
• Piimaveiste jõudlusandmete kogumise koolitusprogramm ning jõudlusandmete koguja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord
• Piimaveiste jõudluskontrolli käsiraamat

Loomade märgistamine

• Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded

Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta

Piimaveiste jõudluskontrolli ajalugu

Organiseeritud piimaveiste jõudluskontrolli alguseks Eestimaal peetakse 1909. aasta kevadet, kui otsustati Vändra Põllumeeste Seltsi juurde asutada karjakontrolli osakond. Eeskujuks toodangu arvestuseks aretustöös olid Skandinaaviamaad.

Jõudluskontrolli Keskus, EPJ eelkäija kirjastas 2009. a jõudluskontrolli 100. aastapäeva puhul raamatu "100 aastat jõudluskontrolli Eestis"