Aretusväärtuse üldindeksi abil piimatootmine tulusamaks!

Aretuseesmärgist ja majanduslikust efektiivsusest lähtuvalt on paljudes riikides erinevate aretustunnuste hinnangu alusel moodustatud üldaretusväärtus ehk üldindeks. See püütakse kujundada nii, et  kõrge üldindeksiga aretuslooma kasutamine teenib aretuseesmärki ja on ka  aretajale tulus. Püütakse saavutada, et ühe või teise aretustunnuse ebasoovitav mõju üldindeksis on kompenseeritud teiste aretustunnuste positiivse mõjuga aretajate poolt aktsepteeritud ulatuses.

Üldindeks peaks sisaldama eelkõige neid aretustunnuseid, mille parandamist tingimata soovitakse ja mille paranemist ei toimu teiste aretustunnuste paranemisel. Samuti need tunnused, mille abil mittesoovitavaid suundumusi või sündmusi (näiteks sunnitud väljaminek) saab vältida kõige tulemuslikumalt.

Iga lisanduva aretustunnuse geneetilise hindamise juurutamine ja järgnev regulaarne läbiviimine nõuab täiendavaid ressursse. Samuti tuleks silmas pidada, et iga täiendava aretustunnuse lisamine üldindeksisse muudab selle komplekssemaks ja nihutab ajas kaugemale püstitatud aretuseesmärkide saavutamise.

Eestis on praegusel ajal aretajatele kättesaadavad piimajõudluse, välimiku ja udara tervise, kokku rohkem kui 30 aretustunnuse väärtused. Nende seast kõige olulisemaid valides saab kujundada ühele või teisele tõule sobiva üldindeksi. Samas ei ole eesrindlike aretusmaade üldindeksites sisalduvate aretustunnuste aretusväärtusi, nagu kasutusiga ja taastootmistunnused (poegimis- ja sigivustunnused).

Käesoleva uuringu eesmärkideks oli

välja selgitada, kas ja kuidas on võimalik kompenseerida kasutusea ja taastootmistunnuste aretusväärtuste puudumine selektsioonis;

kujundada selline üldindeks olemasolevate aretusväärtuste alusel, mis  toob esile aretajale tulusad loomad.

Aretustunnus kasutusiga väljendab looma sunnitud karjast väljamineku riski suurust. Sunnitud väljamineku all mõistetakse olukorda, kus lehma karjast väljaviimine ei ole aretaja soov, vaid mingist põhjusest (haigus, trauma jne) tingitud hädavajadus.

Eeldades, et lüpsikarja uuenduseks valitud lehmadelt loodetakse kõrget toodangut mitmete laktatsioonide vältel, on enne teise laktatsiooni algust karjast väljaviidud lehmade puhul tegemist sunnitud väljaminekuga (v.a müük tõuloomaks). Analüüsis kasutati kunstliku seemenduse pullide neid tütreid, kes alustasid esimest laktatsiooni 2000. aastal või hiljem ja kes ei alustanud teist laktatsiooni (tabel 1).

Tabel 1. Andmestik lehmade väljalangemise põhjuste analüüsimiseks

Tõug	Isade arv	Tütardede arv
EPK	184	4289
EHF	315	14 052

Põhilisteks karjast väljalangemise põhjusteks oli EPK lehmadel udarahaigused, ahtrus ja madal toodang ning EHF lehmadel udarahaigused, ahtrus ja jäsemete haigused (tabel 2).

Tabel 2. Esmaspoeginute karjast väljalangemise põhjuste struktuur

Põhjus	EPK		EHF
	arv	%	arv	%
Vanus	5	0.1	4	0
Madal toodang	640	14.9	1189	8.5
Ahtrus	684	15.9	2290	16.3
Nakkushaigused	3	0.1	9	0.1
Leukoos	2	0	7	0
Udarahaigused	754	17.6	2669	19.0
Günekoloogilised haigused	396	9.2	960	6.8
Jäsemetehaigused	356	8.3	1690	12.0
Traumad	235	5.5	1026	7.3
Võrkmiku põletik	32	0.7	80	0.6
Ainevahetushaigused	148	3.5	886	6.3
Maksahaigused	108	2.5	501	3.6
Muud	562	13.1	1873	13.3
Tõumüük	359	8.4	858	6.1

Otsiti aretustunnuseid, mis võimaldaksid nimetatud põhjustel väljaminekute arvu vähendada. Uuriti, kas isade üks või teine  aretustunnus viitab mingile väljamineku põhjusele. Selgus, et näiteks udarahaiguste tõttu väljalangenud lehmade jaotused isade SPAV, SVAV või SSAV alusel on normaaljaotuse lähedased (joonis 1 ja 2). Isade udara üldhinde aretusväärtus udarahaiguste tõttu väljaläinud lehmadel osutus väga lähedaseks muudel põhjustel väljalangenud lehmade vastava näitajaga (tabel 3). Sarnased tulemused saadi kõikide põhiliste väljamineku põhjuste ja neid põhjustada võivate isade aretustunnuste analüüsimisel.

Tabel 3. Udarahaiguste ja muude  põhjuste tõttu karjast väljalangenud lehmade isade udara üldhinde aretusväärtus

Põhjus	EPK		EHF
	lehmade arv	SAV udar	lehmade arv	SAV udar
Udarahaigused	572	104,1	2607	99,5
Muud	3508	102,9	10 917	100,9

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et lehmade kasutusea suurendamiseks või sigimisprobleemide vähendamiseks ei piisa olemasolevatest aretustunnustest, vaid sarnaselt teiste riikidega tuleks ka Eestis juurutada kasutusea ja sigivusnäitajate geneetiline hindamine.

   Joonis 1. Väljalangenud EHF lehmade jaotus

Joonis 2. Väljalangenud EPK lehmade jaotus

Teise  võimalusena otsiti seoseid lehmade väljalangevuse ja nende isade olemasolevate aretustunnuste vahel. Selleks selgitati välja iga pulli enne teise laktatsiooni algust väljalangenud tütarde osatähtsus protsentides. Andmestikus kasutati neid lehmi, kelle isal oli vähemalt 20 tütart esimese poegimise ajaga vahemikus 01.01.2000 ja 31.12. 2003 (tabel 4, 5).

Tabel 4. Andmestik väljalangenud lehmade osatähtsuse analüüsiks

Tõug	Isade arv	Välja- langenud tütreid	Lehmade üldarv	Välja- langevus, %
EPK	130	4001	23 784	16.8
EHF	265	13 184	71 167	18.5

Tabel 5. Pullide jaotus väljalangenud tütarde osatähtsuse (%) järgi

Praagitud tütreid, %	Pullid		Praagitud tütreid, %	Pullid
	EPK	EHF		EPK	EHF
0	9	56	25	8	26
5	10	15	30	6	7
10	32	45	35	1	2
15	38	65	50	1	1
20	24	48	55	1	0

Analüüsiti pulli erinevate aretusväärtuste (SPAV, SSAV, SVAV ja udara ning jalgade lineaarsete tunnuste aretusväärtused) ja tema  tütarde väljalangevuse vahelisi seoseid. Selgus, et usaldatav korrelatiivne seos on väheste aretustunnustega (tabel 6).

Tabel 6. Korrelatsioon tütarde väljalangevuse (%) ja mõnede udara tunnuste aretusväärtuste vahel

Tõug	SSAV	SAVkeskside	SAVeesudar	SAVudarasügavus
EHF	-0.22**	-0.06	-0.20**	-0.10
EPK	-0.24**	-0.28**	-0.18**	-0.19*

* - P<0,05; ** - P<0,01

Eeltoodu põhjal võib öelda, et praegusel ajal lehmade sunnitud väljamineku vähendamine selektsiooni kaudu saab toimuda kaudselt  pullide udara tervise  ja kahe-kolme välimiku lineaarse aretustunnuse alusel. Kasutusea ja taastootmistunnuste aretusväärtuste kasutuselevõtmine loob eeldused sellesuunalise aretustöö edukuse suurendamiseks.

Üldindeksi kujundamine

Üldindeksi SKAV (Suhteline KoguAretusVäärtus) moodustamiseks kasutati vastavalt jõudlustunnuste (SPAV), välimikutunnuste (SVAV) ja udara tervise tunnuste (SSAV) suhtelist üldaretusväärtust.

Üldindeksis kasutatavate komponentide mõju uurimiseks moodustati viis erinevate kaaludega (tabel 7) üldindeksi mudelit, kus suurendati järjest nii SVAV kui ka SSAV osatähtsust ja vastavalt vähendati SPAV osatähtsust.

Tabel 7. Üldindeksi variandid

Variant	SPAV	SVAV	SSAV
SKAV0	100%	0%	0%
SKAV1	70%	20%	10%
SKAV2	50%	25%	25%
SKAV3	50%	20%	30%
SKAV4	40%	30%	30%

Üldindeks eesti holsteini tõule

Korrelatsioonianalüüs üldindeksi mudelite ja väljalangevuse vahel (169 EHF pulli) näitas, et SSAVi vähemalt 25% osatähtsuse korral on nende vahel usutav seos (tabel 8).

Tabel 8. EHFi pullide üldindeksi ja tütarde väljalangevuse korrelatsioon

Üldindeks	Väljalangevus
SKAV0	-0,05
SKAV1	-0,09
SKAV2	-0,18*
SKAV3	-0,21**
SKAV4	-0,20**

Negatiivne korrelatsioon tähendab, et mida kõrgem on pulli üldindeks, seda madalam on temal esimese laktatsiooni jooksul väljalangenud tütarde osatähtsus.

Analüüsis kasutati pullide valikul kolme erinevat kriteeriumi:
pullid, kellel SKAV>110
pullid, kellel SKAV>115
pullid, kellel SKAV>120

Sõltumata pullide valiku ranguse astmest on välimiku ja udara tervise vähemalt 50% summaarse osatähtsuse korral (variandid SKAV2, SKAV3, SKAV4) nii valitud pullide arv kui ka keskmine tütarde väljalangemise protsent väiksem kui kahe esimese mudeli korral (tabel 9). Eeltoodud tulemuste alusel võib öelda, et lehmade karjast väljalangevuse  vähendamiseks peaksime üldindeksina kasutama varianti SKAV4.

Tabel 9. Väljalangenud lehmade keskmine osatähtsus isade erinevate valikukriteeriumide korral SKAVi erinevate variantide alusel

Üldindeksi variandid	SKAV >110		SKAV >115		SKAV>120
	pulle	%	pulle	%	pulle	%
SKAV0	42	17,9	23	18,0	10	21,5
SKAV1	36	18,1	18	18,0	8	11,4
SKAV2	28	17,3	14	14,7	5	11,2
SKAV3	30	16,2	14	14,7	5	11,2
SKAV4	27	16,3	12	14,4	5	11,2

Aretajale ei ole aga lehmade väljalangemise vähendamine eesmärk omaette, vaid tema põhieesmärgiks on tulutoov piimatootmine. Aretaja sooviks on omada kõrgetoodangulisi pika kasutuseaga terveid lehmi.

Millise üldindeksi mudeli alusel valitud pullide tütred on aretajale tulusamad? Selle väljaselgitamiseks võrdleme erineva SKAV alusel valikukriteeriumi täitnud pullide tütarde elupäeva ja eluaja piimatoodanguid.

Analüüsi aluseks on SKAVi alusel valitud pullide nende tütarde toodangud 2003. aasta lõpu seisuga, kelle esmaspoegimine oli enne 2001. aastat (tabel 10, 11). Kasutati pulle, kellel jõudlustunnuste geneetilises hindamises osales vähemalt 20 tütart vähemalt kolmes karjas ja aretustunnuste hinnangu usaldusväärsus oli vähemalt 70%.

Tabel 10. EHF lehmade toodangunäitajad sõltuvalt isade üldindeksi variantidest ja valikukriteeriumist

Variant	Lehmi	Isade arv	EPV päevi	Eluajal			Söötmis- päeva piim (kg)
				päevi	piima (kg)	päevas piima (kg)
Isade üldindeks >110
SKAV0	1045	11	814	1749	18 658	10,7	20.0
SKAV1	1045	11	814	1751	18 682	10,7	20.0
SKAV2	932	8	816	1764	18 903	10,7	20.0
SKAV3	3916	8	875	1929	17 741	9,2	16.8
SKAV4	4033	9	875	1930	17 815	9,2	16.9
Isade üldindeks  >115
SKAV0	540	4	812	1717	18015	10,5	19,9
SKAV1	538	3	812	1716	17983	10,5	19,9
SKAV2	540	4	812	1717	18015	10,5	19,9
SKAV3	540	4	812	1717	18015	10,5	19,9
SKAV4	540	4	812	1717	18015	10,5	19,9

Valides pulle SKAV2 alusel, saame lehmad, kelle elupäeva toodang pole väiksem kui SKAV0 ja SKAV1 puhul, kuid kelle eluajatoodang on mõnevõrra suurem seoses suurema elupäevade arvuga. SKAV3 ja SKAV4 korral suureneb märgatavalt keskmine elupäevade arv, kuid jõudlustunnuste suhteliselt madal osatähtsus mudelis avaldub kuni 1000 kg madalamas eluaja toodangus. Rangema valikukriteeriumi (SKAV>115) korral jääb pullide arv väga väikeseks ja enamuse mudelite korral on valikus samad pullid (tabel 10).

Eeltoodu põhjal võib järeldada, et SKAV2 (üldindeksis 50+25+25) alusel valitud pullide nn keskmisel tütrel on teistega võrreldes vähemalt samaväärne elupäeva toodang, kuid suurem eluajatoodang tänu suuremale elupäevade arvule.

Üldindeks eesti punasele tõule

Analoogiliselt EHFga arvutati viis erinevat üldindeksi väärtust ja teostati samasugused analüüsid.

Tabel 11. EPK pullide üldindeksi ja tütarde väljalangevuse korrelatsioon

Üldindeks	Väljalangevus
SKAV0	-0,20*
SKAV1	-0,18*
SKAV2	-0,19*
SKAV3	-0,24**
SKAV4	-0,22*

Tabel 12. Tütarde väljalangevus (%) EPK isade erinevate üldindeksimudelite ja valikukriteeriumide rakendamise korral

Üldindeksi variandid	SKAV >110		SKAV >115		SKAV>120
	pulle	%	pulle	%	pulle	%
SKAV0	25	14,3	17	13,6	8	15,0
SKAV1	26	14,3	21	15,0	16	14,3
SKAV2	28	14,8	20	15,1	14	14,4
SKAV3	29	14,8	20	15,2	14	14,4
SKAV4	30	14,8	20	15,3	14	14,4

Tabel 13. EPK lehmade toodangunäitajad (isade üldindeks >110)

Variant	Lehmi	Isade arv	EPV päevi	Eluajal			Söötmis- päeva piim (kg)
				päevi	piima (kg)	päevas piima (kg)
SKAV0	468	12	841	1891	16721	8,8	15,9
SKAV1	631	15	857	1943	16303	8,4	15,0
SKAV2	2468	21	909	2116	16868	8,0	14,0
SKAV3	2346	20	905	2115	17010	8,0	14,1
SKAV4	2703	23	912	2154	16959	7,9	13,7

Parima tulemuse võib saada valides SKAV0 järgi ehk ainult SPAV alusel. Põhjuseks võib olla asjaolu, et lisaks tugevale positiivsele seosele SPAV ja SVAV vahel on EPK pullidel erinevalt EHF pullidest positiivne korrelatsioon ka SPAV ja SSAV vahel (tabel 14).

Tabel 14. Korrelatsioonid SPAV, SVAV ja SSAV vahel

Aretusväärtused	EHF	EPK
SPAV - SVAV	0,36***	0,50***
SPAV - SSAV	-0,11*	0,27**
SVAV - SSAV	0,0	0,07

Püüdes säilitada võimalikult kõrget elupäevatoodangut, otsiti aretustunnuseid, mille abil vähendada lehmade väljalangevust ja selle kaudu suurendada eluajatoodangut.

Et EPK lehmade sunnitud väljalangevuse sagedase põhjusena on märgitud udarahaigused, siis järgnevalt otsiti  seoseid väljalangevuse ja udara lineaarsete tunnuste aretusväärtuste vahel. EPK pullide puhul esineb udara kesksideme aretusväärtuse ja tütarde väljalangevuse vahel negatiivne korrelatiivne seos (r= -0.28**). EPK ja EHF lehmade udara keskside keskmine lineaarne hinne on vastavalt 5,0 ja 5,6 punkti. Kasutades SVAVi asemel udara kesksideme aretusväärtust SAV_kesk, moodustati järgmised SKAVi mudelid:

SKAV5 = 70%SPAV + 20% SAV_kesk + 10%SSAV

SKAV6 = 60%SPAV + 20% SAV_kesk + 20%SSAV

Tabel 15. EPK pullide (n = 117) üldindeksi ja tütarde väljalangevuse korrelatsioon

Üldindeks	Väljalangevus
SKAV5	-0,27**
SKAV6	-0,28**

Eelnevate üldindeksi mudelitega võrreldes (tabel 11) on SKAV5 ja SKAV6 korral negatiivne korrelatsioon pulli üldindeksi ja tema tütarde väljalangevuse vahel tugevam (tabel 15).

Tabel 16. EPK lehmade toodangunäitajad (isade üldindeks >110)

Variant	Lehmi	Isade arv	EPV päevi	Eluajal			Söötmis- päeva piim (kg)
				päevi	piima (kg)	päevas piima (kg)
SKAV5	1822	16	888	2006	16848	8,4	15,1
SKAV6	1982	17	895	2091	17592	8,4	14,7

Valides pulle mudeli SKAV6 alusel, saame lehmad, kelle elupäeva toodang on peaaegu sama, mis  mudeli SKAV0  puhul (tabel 13), kuid kellel on suurem eluajatoodang  seoses suurema elupäevade arvuga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et eeltoodud otsingud lehmade sunnitud väljaminekule viitavate aretusväärtuste leidmiseks nende isadel ei olnud edukad. Kasutusea ja taastootmistunnuste aretusväärtuste kasutuselevõtmine loob eeldused sellesuunalise aretustöö edukuse suurendamiseks.

Sobivaks üldindeksi mudeliks kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoodangu suurendamiseks ja sunnitud väljamineku vähendamiseks osutus

eesti holsteini tõul 
SKAV_EHF = 0,5xSPAV + 0,25xSVAV + 0,25xSSAV

ja eesti punasel tõul
SKAV_EPK = 0,6xSPAV + 0,2xSAV_kesk + 0,2xSSAV.

Mart Uba

Artikkel on ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 4/2004"