Geneetilise hindamisega kaasnenud muutused 2005. a

Geneetilise hindamise tulemuseks on iga looma konkreetse aretustunnuse hinnanguline paremus või halvemus mingi eelnevalt kehtestatud  tasemega ehk baasiga võrreldes. Aretusväärtuse geneetiliseks baasiks on mingil konkreetsel aastal ehk baasaastal sündinud samasse tõugu kuuluvate lehmade keskmine aretusväärtus. Geneetilisel hindamisel korrigeeritakse kõikide pullide ja lehmade aretusväärtust baasaasta lehmade aretusväärtuse keskmise võrra, mille tulemusel baasaasta lehmade keskmine aretusväärtus on võrdne nulliga ja iga konkreetse looma aretusväärtus väljendab tema geneetilist paremust või halvemust nn baasaasta keskmisest lehmast.

Seni moodustasid geneetilise baasi 1995. aastal sündinud lehmad. Näiteks pulli Jaco piimatoodangu aretusväärtus 2004. a neljandal hindamisel +1549 kg tähendab, et ta pärandab oma järglastele selle võrra suurema toodanguvõime kui 1995. a sündinud nn keskmine lehm pärandab oma järglastele.

Enamik rahvusvahelises hindamises osalevatest riikidest muudab iga viie aasta järel geneetilist baasi, valides käesoleval juhul 1995. a sündinud lehmade asemel baasiks 2000. a sündinud lehmad. Muutmise tulemusel moodustub geneetiline baas aktiivsetest, st veel valdavalt karjasolevatest lehmadest (tabel 1).

Tabel 1. Baasaasta hindamisel ja karjas lehmi

Tõug	Baas- aasta	Lehmi hindamisel	Lehmi karjas
			arv	%
EHF	1995	17 230	2190	3.1
	2000	18 234	12768	18.0
EPK	1995	7430	870	3.4
	2000	5765	4213	16.7

Aretustöö tulemusena on uue baasaasta lehmad keskmiselt geneetiliselt paremad kui senise baasaasta lehmad (tabel 2). Erandiks on SRA eesti holsteinil, kus arvu suurenemine tähendab geneetilise taseme halvenemist.

Tabel 2. Aretustunnuste hinnanguline muutus seoses baasaasta muutusega

Aretustunnus	Eesti holstein	Eesti punane
Piim, kg	+345	+434
Rasv, kg	+10	+14
Valk, kg	+10	+12
SRA*	+0.03	-0.10

*somaatiliste rakkude arv

Korrigeerides eelmise (IV 2004) geneetilise hindamise tulemusi uuele geneetilisele baasile, saame täpselt samasuguse loomade järjestuse kui senise baasiga, kuid nende aretusväärtused on tabelis 2 esitatud muutuse võrra väiksemad. Tegelikud 2005. a esimese hindamistulemused erinevad arvutuslikust täiendava informatsiooni lisandumise tõttu (tabel 3).

Tabel 3. Pulli Jaco jõudlustunnuste aretusväärtused erineva baasaasta alusel

Baasaasta	Hindamis-kord	Tütreid	Piim, kg	Rasv, kg	Valk, kg
1995	IV 2004	2220	+1549	+38	+51
2000*	IV 2004	2220	+1204	+28	+41
2000	I 2005	2690	+1246	+28	+43

* Arvutuslik

Sarnaselt paljude teiste riikidega arvutatakse meil rasva- ja valgusisalduse aretusväärtus piima-, rasva- ja valgutoodangu aretusväärtuse ja baasaasta lehmade teise laktatsiooni keskmise piimatoodangu ning rasva- ja valgusisalduse alusel.

Tõugude areng viimase viie aasta jooksul on baasaasta lehmade keskmise toodangu alusel olnud sarnane: ühesugune valgusisalduse oluline suurenemine ja rasvasisalduse mõningane vähenemine, vaid piimatoodangu suurenemises on eesti holsteinil mõningane edu eesti punase karja ees (tabel 4).

Tabel 4. Baasaasta lehmade 2. laktatsiooni 305 p toodang

Tõug	Sünniaasta	Piim, kg	Rasva, %	Valgu, %
EHF	1995	5122	4.19	3.09
	2000	6597	4.16	3.26
	+/-	+1475	-0.03	+0.17
EPK	1995	4185	4.38	3.23
	2000	5572	4.35	3.40
	+/-	+1387	-0.03	+0.17

Piima rasva- ja valgusisalduse aretusväärtus arvutatakse alates 2005. a I hindamisest järgnevalt:

EHF  AVrasva% = (AVrasv x 100 – AVpiim x 4.16) : (AVpiim + 6597)
     AVvalgu% = (AVvalk x 100 – AVpiim x3.26) : (AVpiim + 6597)

EPK  AVrasva% = (AVrasv x 100 – AVpiim x 4.35) : (AVpiim + 5572)
     AVvalgu% = (AVvalk x 100 – AVpiim x 3.40) : (AVpiim + 5572)

Näitena esitatud  pulli Jaco piima rasvasisalduse aretusväärtuse suurenemine ja valgusisalduse aretusväärtuse vähenemine eelmise hindamisega võrreldes on osaliselt tingitud vastavalt tõugude piima rasvasisalduse vähenemisest ja valgusisalduse suurenemisest (tabel 5).

Tabel 5. Pulli Jaco rasva- ja valgusisalduse  aretusväärtus eri baasaastate alusel

Baasaasta	Hindamine	AV rasv, %	AV valk, %
1995	IV 2004	-0.40	+0.05
2000	I 2005	-0.30	+0.03

SPAV, SSAV ja SVAV ning kõik välimiku aretustunnused väljendatakse suhtelise aretusväärtusena, kus baasloomade keskmiseks kehtestatakse 100 punkti ning standardhälbeks 12 punkti. 2005. aastal on baasloomadeks 1995…1997. a sündinud pullid, kellel on hindamises vähemalt 20 tütart vähemalt kolmes karjas. Tuleb märkida, et baaspullide kõrge keskmise taseme tõttu eesti holsteini tõul (tabel 6) on tipp-pullide erinevus keskmisest väiksem ja seetõttu ka nende piimajõudluse suhteline aretusväärtus SPAV väiksem kui eelmisel hindamisel.

Tabel 6. Suhtelise aretusväärtuse baasi muutus seoses baaspullide muutusega

Tõug	Pullide		AV piim, kg	AV rasv, kg	AV valk, kg
	sünd	arv
EHF	1994…96	55	377	11	11
	1995…97	58	521	18	15
	Baaside erinevus		+144	+7	+4
EPK	1994…96	34	145	1	3
	1995…97	30	67	1	2
	Baaside erinevus		-78	0	-1

Välimikutunnuste geneetilisel hindamisel kasutati seni baasloomadena põlvnemiseta loomi ja suhteliste aretusväärtuste arvutamiseks kõiki avaldamistingimustele vastavaid pulle. Alates 2005. a esimesest hindamisest kehtivad ka välimikutunnuste hindamisel eelkirjeldatud baasloomade valimise tingimused. Erandiks jääb suhteliste aretusväärtuste arvutamine eesti punasel tõul, kus pullide vähese arvu tõttu kasutatakse baasiks endiselt kõiki avaldamistingimustele vastavaid pulle.

Mart Uba

Artikkel on ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 1/2005"