Lehmade arv on 2003. aasta jooksul suurenenud. 1. jaanuari 2004. a seisuga oli jõudluskontrollis 102788 lehma (+822 lehma), mis moodustab 90,6% Eesti lehmadest. Taas on suurenenud eesti holsteini tõugu lehmade osakaal. 2003. aastal oli eesti holsteini tõugu lehmi 73,8% (75831), eesti punast tõugu lehmi oli 25,7% (26418) ning eesti maatõugu lehmi 0,5% ( 539).

Karjade arv piimalehmade jõudluskontrollis on taas vähenenud. 1. jaanuaril 2004. a oli jõudluskontrollis 2712 karja, mis on 121 karja võrra vähem kui aasta tagasi. Viimastel aastatel on karjade arv suurenenud aasta alguses, mil jõudluskontrolli alustavad paljud väikesed karjad, kes piimalehmatoetust taotleda soovivad. Aasta jooksul karjade arv väheneb. Jõudluskontrolli lõpetavad need, kes lehmapidamisest loobuvad või spetsialiseeruvad ümber lihaveisekasvatusele, samuti ka need, kes jõudluskontrolli on alustanud vaid toetuse saamiseks.

Jõudluskontrolli Keskuses tehtud kokkuvõtete kohaselt oli jõudluskontrollialuste lehmade 2003. aasta keskmine piimatoodang 5693 kg. Võrreldes 2002. aastaga suurenes piimatoodang 51 kg võrra. Kuigi aasta algus andis lootust suuremale toodangulisale, jättis suvekuude (mai, juuli, august) väiksem päevatoodang eelmise aastaga võrreldes kontrollaasta toodangutõusu tagasihoidlikuks.

Piimatoodang suurenes eesti punasel tõul 53 kg võrra ja eesti holsteini tõul 42 kg võrra. Eesti maatõul jäi toodang samaks 2002. aastaga. Kui põhjanaabrite tasemeni on siiski veel väga pikk maa (Rootsis 2003. a 8794 kg lehma kohta, Soomes 2002. a 8077 kg lehma kohta), siis Lätit edestame piimatoodangus 902 kg võrra (2003. a 4791 kg).

Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Kui 2002. aastal ületati 9000 kg piir 9 karjas, siis lõppenud aastal oli selliseid karju juba 15. Siiski oli ka 2003. aastal 154 karja, kus piimatoodang jäi väiksemaks kui 3000 kg. Neist oli 126 karja (82 %), kus oli vähem kui 8 lehma, üle 100-pealisi piimakarju oli selles rühmas 3.

Üle 6000 kg piima lüpsti Põlva-, Järva-, Tartu- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaa karjades jäi sellest napilt puudu. Nendes maakondades paikneb pool Eesti piimalehmadest.

Märkimisväärne on, et kõigis suurusklassides on esimesel kohal samad karjad, kes aasta tagasi, muutunud on vaid toodangunumbrid. Suurim piimatoodang oli taas Lea Puuri Õunapuu talus, kus 28 aastalehma piimatoodang oli 10232 kg, mis on 32 kg rohkem kui 2002. aastal.

Eelmise aasta suurima elueatoodanguga lehmad lüpsid ka 2003. aastal. Kõigi kolme tõu auväärsed esindajad kuuluvad läbi aegade oma tõu arvestuses esikolmikusse.

2003. aastal ületas Põlva POÜ lehm Võrgu 2002. aastal Piistaoja Katsetalu lehma Seeli poolt saavutatud laktatsioonitoodangu rekordi 439 kg võrra. Uus rekordtoodang on 15545 kg piima.

10000 kg või suurema piimatoodangu lüpsid 1010 lehma, nende hulgas oli 956 eesti holsteini ja 54 eesti punast tõugu lehma.

Lõppenud aastal saavutati ka uus päevalüpsi rekord. Põlva POÜ lehm Minna lüpsis 67,1 kilogrammi.

Aire Pentjärv

Artikkel ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 1/2004"