JKK - Artiklid - Jõudluskontrolli tulemustest 2004. aastal

Piimaveiste jõudluskontroll

1. jaanuaril 2005 oli jõudluskontrollis 100 991 lehma. See moodustab 87,9% Eesti lehmadest. Lehmade arv on aasta jooksul vähenenud 1797 võrra. Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 73,2% (73 981), eesti punast tõugu lehmi 26,2% (26 454) ning eesti maatõugu lehmi 0,6% (556).

Karjade arv on aasta jooksul vähenenud 245 võrra, millest 208 olid kuni 10 lehmaga karjad. 1. jaanuaril 2005 oli jõudluskontrollis 2467 karja.

Seoses väikeste karjade vähenemisega on keskmine lehmade arv karjas viimastel aastatel vähehaaval suurenenud. 2001. aasta alguses oli karjas keskmiselt 31,9 lehma, 2005. aasta alguseks on see arv tõusnud 40,9-ni. 

Esimest korda ületas Eesti keskmine piimatoodang 6000 kg piiri: aastalehma kohta saadi 2004. aastal 6055 kg piima (tabel 1).  Võrreldes 2003. aastaga on piimatoodang suurenenud 362 kg. Eesti punasel tõu keskmine piimatoodang on tõusnud 379 kg võrra (2004. aasta toodang oli 5498 kg), eesti holsteini tõul suurenes toodang 363 kg (6269 kg) ning eesti maatõul 262 kg (4239 kg). Viimase kümne aasta areng on olnud märgatav: 1994. aasta vabariigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli 3530 kg.

Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug

Aastalehmi

Piima
kg

Rasva

Valku

R + V
kg

kokku

%

kg

%

kg

%

Eesti holstein

73781

73,2

6269

4,24

266

3,29

206

472

Eesti punane

26571

26,2

5498

4,37

240

3,39

187

427

Eesti maatõug

538

 0,6

4239

4,70

199

3,41

144

344

Kokku

100 890

100

6055

4,27

259

3,31

201

459

Üle 6000 kg piima lehma kohta lüpsti Põlva-, Tartu-, Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Raplamaal (tabel 2). Kõige enam tõusis piimatoodang võrreldes 2003. aastaga Läänemaal (724 kg) ning Pärnumaal (596 kg), kõige vähem suurenes piimatoodang Järvamaal (126 kg).

Tabel 2. Aastalehmade piimajõudlus maakondades (rasva- ja valgutoodangu järgi)

Jrk
nr

Maakond

Aasta-
lehmi

Piima
kg

Rasva

Valku

R + V
kg

%

kg

%

kg

1.

Põlva

6204

6753

4,30

291

3,34

225

516

2.

Tartu

5479

6577

4,28

281

3,37

222

503

3.

Järva

17 171

6615

4,27

283

3,31

219

502

4.

Jõgeva

10 185

6293

4,30

271

3,39

214

484

5.

L-Viru

11 560

6423

4,16

267

3,28

211

478

6.

Rapla

7448

6102

4,21

257

3,30

201

458

7.

Pärnu

11042

5760

4,33

249

3,29

189

439

8.

Võru

3436

5724

4,25

243

3,23

185

429

9.

Harju

6010

5550

4,29

238

3,25

180

418

10.

Ida-Viru

2668

5514

4,23

233

3,30

182

415

11.

Viljandi

7395

5399

4,31

233

3,31

179

411

12.

Valga

3257

5327

4,29

228

3,32

177

405

13.

Saare

5624

5189

4,38

227

3,38

175

403

14.

Lääne

2722

5262

4,28

225

3,24

170

395

15.

Hiiu

687

5055

4,26

216

3,29

166

382

2004. aastal ületas kolm karja 10 000 kg piimatoodangu piiri. Läbi aegade suurim piimatoodang saadi Lea Puuri Õunapuu talus aastalehma kohta 10 736 kg, mis eelmise aastaga võrreldes suurenes 504 kg võrra. Peaaegu samaväärse tulemuse sai Põlva Agro OÜ kari, kus 1024 aastalehmalt saadi keskmiselt 10 177 kg piima. Kolmas oli Raplamaa Enno Kõrtsini väike kari (tabel 3).

Tabel 3. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi

Aasta-
lehmi

Omanik

Maa-
kond

Aasta-
lehmi

Piima
kg

Rasva

Valku

R+V
kg

%

kg

%

kg

3...7

Enno Kõrtsini

Rapla

3

10126

4,01

406

3,31

335

741

8...20

Sirje Alt

L-Viru

9

8361

4,75

397

3,33

278

675

21...50

Lea Puur

Viljandi

29

10736

3,74

401

3,28

352

753

51...100

OÜ Põlula KF

L-Viru

86

8491

3,74

318

3,42

291

609

Üle 100

Põlva Agro OÜ

Põlva

1024

10177

4,03

411

3,39

345

756

Üle 9000 kg  piima saadi 2004. aastal kokku 18 karjas. Selline tulemus on saavutatud kindlasti järjepideva aretustöö, lehmade söötmis- ja pidamistingimuste parandamise ning lehmade tervise jälgimise tulemusel. Viimast näitab ilmekalt see, et nende karjade keskmine somaatiliste rakkude arv 1 ml piimas (SRA) oli 275 000.

Samas oli Eestis 19 karja, kus piimatoodang jäi alla 2000 kg, aga SRA oli 637 000/ml, lisaks veel 76 karja, kus piimatoodang jäi vahemikku 2001...3000 kg ja SRA koguni 816 000/ml. Selleks, et saada piisaval hulgal kvaliteetset turustamiskõlbulikku piima, tuleb nendes  karjades veel väga palju teha.

Suurima eluajatoodangu rekordit ükski karjas olnud lehm ei ületanud. Kõik 2004. aastal karjas olnud oma tõu suurima eluajatoodanguga lehmad on läbi aegade edetabelis teisel kohal. Selle edetabeli tipus on endiselt eesti holsteini tõugu lehm Emi 129 707 kg-ga, eesti punast tõugu lehm Noorik 93 787 kg ning eesti maatõugu lehm Mirdi 65 119 kg-ga.

Tabel 4. Suurima eluea piimatoodanguga lehmad 2004. a

Tõug

Nimi

Omanik

Maa-
kond

Sünniaeg

Piima
kg

Rasva

Valku

R + V
kg

%

%

EHF

Emi

Estonia OÜ

Järva

18.10.85

122750

3,87

3,19

8668

EPK

Palmi

R. Lilleorg

Jõgeva

03.04.92

88369

3,58

3,04

5845

EK

Õõda

K. Leesment

Pärnu

10.05.82

60 977

4,44

3,12

4612

15 000 kg laktatsioonitoodangu piiri ületanud lehmade nimekiri täienes 2004. aastal ühe lehma võrra. Põlva Agro OÜ lehm Minna 3. laktatsiooni piimatoodang oli 15 077 kg. Aga uue, 2005. kontrollaasta alguses saavutati uus läbi aegade rekordtoodang: Põlva Agro OÜ lehm Hindi 305 päeva piimatoodang oli 15 731 kg.

Tabel 5. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug

Nimi,
nr

Omanik

Maa-
kond

Lakt

Piima
kg

Rasva

Valku

R + V
kg

%

kg

%

kg

EHF

120 7316

Põlva Agro OÜ

Põlva

1.

12 379

3,58

443

3,27

404

847

Minna

Põlva Agro OÜ

Põlva

3.

15 077

3,87

584

3,21

485

1068

EPK

227 4218

Tartu Agro OÜ

Tartu

1.

10 123

4,38

443

3,17

320

763

Halju

Põlva Agro OÜ

Põlva

4

12 918

4,12

532

3,59

464

996

EK

Gribu

OÜ Põlula KF

L-Viru

1.

5610

5,31

298

3,98

224

522

Uuni

OÜ Põlula KF

L-Viru

3.

8691

4,25

369

3,28

285

654

Taas uuenes päevalüpsi rekord. Juunikuus oli Põlva Agro OÜ lehma Võlu kontroll-päevalüps 67,9 kg.

2004. aastal tehti Jõudluskontrolli Keskuses mitmeid uuendusi ja täiendusi, et lihtsustada jõudluskontrolli läbiviimist karjades ning tagada jõudlusandmete usaldusväärsus.

Toodangute arvutamine saab alguse korrektselt läbi viidud kontroll-lüpsist. Et vähem häirida igapäevast väljakujunenud lüpsirutiini, pakub JKK alates 2004. aasta aprillikuust  piimakarjadele, kus lüpstakse kaks korda,   võimalust teha nn vahelduv kontroll-lüps, vaid ühel lüpsikorral.Kontroll-lüpsi ning piimaanalüüside tulemuste põhjal arvutatakse välja päeva piimatoodang ning piima rasva- ja valgusisaldus Saksamaal väljatöötatud arvutusmeetodit (MRM - Multiple Regression Method) kasutades. 2004. aasta lõpuks oli vahelduvale kontroll-lüpsile üle läinud rohkem kui 300 karja.

Alates 2005. aasta algusest on ka kolm korda lüpsvates karjades kontroll-lüpsi võimalik läbi viia lihtsustatud meetodil, kus iga lehma piimakogus mõõdetakse kõigil kolmel lüpsikorral, piimaproov võetakse vaid lõunasel lüpsikorral (lüpsi algus 1000…1759). Piima valgu-, laktoosi- ja karbamiidisisaldus ning somaatiliste rakkude arv avaldatakse piimaproovi analüüsitulemuse põhjal. Piima rasvasisaldust korrigeeritakse JKKs, kasutades USA teadlase George Wiggansi poolt välja töötatud kordajaid. Kontroll-lüpsi meetodi muutmise soovi korral tuleb eelnevalt kindlasti JKKga ühendust võtta.

Et korrektsed kontroll-lüpsi tulemused saab vaid töökorras ning piisava mõõtmistäpsusega mõõtevahendeid kasutades, alustas JKK 2002. aastal kasutusel olevate piimameetrite ning nende testimistulemuste registreerimist andmebaasi. Tänu meeldivale koostööle lüpsiseadmeid tarnivate ja hooldavate firmadega saame jooksvalt informatsiooni ka lüpsiplatsidel kasutatavate seadmete testimise kohta.  Olemasolev informatsioon võimaldab olukorda jälgida ning vajadusel loomapidajale mõõturite testimise aega meelde tuletada. Käesoleva aasta alguses kasutati ICARi poolt lubatud ning testitud piimameetrit 72,8% lehmade kontroll-lüpsil.

Oktoobrist 2004 algas ka taadeldud kaalude registreerimine andmebaasi. Mõõtmisvahendite registreerimisel oleme ees põhjanaabritest Soomes, kes alustasid seda tööd 2004. aasta lõpus.

Vastavalt põllumajandusloomade aretuse seadusele võib jõudlusandmete kogumise ning edastamisega tegeleda loomapidaja või tema poolt volitatud isik, kellel on jõudlusandmete koguja tunnistust. Tunnistuse saamiseks tuleb läbida test, millega kontrollitakse jõudluskontrolli läbiviimist puudutavaid teadmisi ning andmete registreerimise oskust. 2004. aasta lõpuks oli JKK välja andnud 986 tunnistust piimaveiste jõudlusandmete kogujatele ning 56 tunnistust sigade jõudlusandmete kogujatele. Loodame, et testimiseks ettevalmistumisel värskendatud või omandatud teadmised kajastuvad ka jõudlusandmete esitamise kvaliteedi paranemises.

Aire Pentjärv

Artikkel on ilmunud ajakirjas ”Tõuloomakasvatus 1/2005”.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)