JKK - Artiklid - Miks on lehmade keskmine SPAV < 100 hea?

Jõudluskontrolli aastaraamatutes avaldatavad tabelid lehmade keskmiste aretusväärtuste kohta tekitavad ikka ja jälle küsimusi andmete õigsusest ning avaldamise korrektsusest. Eelkõige tekitab arusaamatust lehmadele SPAVi arvutamine pullide baasil ja sellest tulenevalt madal keskmine SPAV, sõltumata sünniaastast, eriti holsteini tõugu lehmadel. Siit ka pealkirjana esitatud mõnevõrra intrigeeriv küsimus, millele ammendava selgituse leiab lugeja loodetavasti alljärgnevas artiklis.

Geneetilise hindamise käigus saab iga hindamises osalev loom (lehmad, kelle toodangu alusel hindamine toimus, nende isa- ja emapoolsed eellased) igale aretustunnusele (piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodang) väärtuse. Konkreetse ja arusaadava võrdlusbaasi moodustamiseks korrigeeritakse metoodika kohaselt kõikide loomade aretusväärtused 2000. aastal sündinud lehmade aretusväärtuste keskmise võrra. Korrigeerimise tulemusel on 2000. a sündinud lehmade iga tunnuse keskmine väärtus võrdne nulliga ja iga konkreetse looma aretustunnuse väärtus väljendab tema paremust või halvemust 2000. a sündinud nn keskmise lehmaga võrreldes. See kehtib nii lehmade kui ka pullide kohta. Saadud aretustunnuste väärtuse põhjal arvutatakse igale loomale üldistav (ühe numbrina esitatav) suhteline piimajõudluse aretusväärtus SPAV.

Metoodika kohaselt väljendatakse suhteline piimajõudluse aretusväärtus SPAV punktides, kehtestades nn libiseva baasi pullide aretusväärtuse keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 12 punkti, milles sisalduvad piima-, rasva- ja valgutoodangu aretusväärtused EPKl kaaludega vastavalt 0:1:6 ja EHFl vastavalt 0:1:4. SPAV-i arvutamise aluseks on nn libisev baas - igal hindamisaastal on selleks 8-10 aastat tagasi sündinud KS pullide (kellel on vähemalt 20 hinnatud tütart vähemalt kolmes karjas) aretusväärtuste keskmine ja standardhälve. Nende pullide aretusväärtused on piisava usaldusväärsusega ja hinnatud enamiku tütarde kolme laktatsiooni andmetel. Võrdlusbaasina väljendavad need pullid populatsiooni nn aktiivsete pullide geneetilist taset. Viimasel(II 2006) EHF hindamisel kasutatud baaspullide keskmised näitajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. EHF baasbullide (sündinud aastatel 1996 kuni 1998) keskmised aretusväärtused

Pullide arv

AVpiim,
kg

AVrasv,
kg

AVvalk,
kg

SPAV

keskm

s

67

+507

+17.3

+15.9

100

12

SPAV-i arvutamiseks saadi järgmine valem:

SPAV = 88.1 + 0.147 x AVrasv + 0.589 x AVvalk

Kontrollime valemi õigsust nn keskmise baaspulli alusel:

SPAV = 88.1 + 0.147 x 17.3 + 0.589 x 15.9= 100.01 ehk ~100 punkti.

Miks on ka lehmadele SPAV pullide baasil arvutatud?  Sellepärast, et definitsiooni kohaselt toimub SPAVi arvutamine baaspullide ja mitte näiteks baasaasta lehmade aretusväärtuste alusel. Põhimõtteliselt on võimalik lehmadele SPAVi arvutamisest loobuda või võtta kasutusele mingi täiendav, ainult lehmadele arvutatav üldaretusväärtus. Põlvnemisindeksi arvutamisel (kirjeldatud JKK Sõnumite 2004.a 1. numbris) vajame aga samal võrdlusbaasil - ja piimavalgutoodangule ning siis arvutada vastavalt SPAVi valemile pullvasikale või vastavalt lehmade üldaretusväärtuse arvutamise valemile lehmvasikale põlvnemisindeksi. Veel sündimata vasikale peaksime aga sellisel juhul arvutama kaks põlvnemisindeksit. Kõik see on võimalik, kuid mida rohkem on erinevaid aretusväärtuse väljendamise vorme, seda keerukam on nendes orienteeruda.

Seega, iga konkreetse looma SPAV väljendab tema paremust või halvemust nn keskmise baaspulliga võrreldes. Sarnaselt saame baaspullidega võrrelda ka lehma- või pulligruppide taset nende sünniaasta alusel. Näitena analüüsime 2000. a sündinud lehmade ja pullide aretusväärtusi.

Tabel 2. EHF geneetilise baasi moodustavate lehmade (sündinud 2000. a) keskmised aretusväärtused

Lehmade arv

AVpiim,
kg

AVrasv,
kg

AVvalk,
kg

SPAV

keskm

s

17191

-4

0

0

88

9

Kontrolliks arvutame nn keskmise 2000.a sündinud lehma SPAVi uuesti:

SPAV= 88.1 + 0.147 x 0 + 0.589 x 0 = 88.1 ehk ~88 punkti.

Geneetilisel hindamisel aretusväärtuse saanud 2000. aastal sündinud lehmade ja pullide (ka paarituspullide) keskmine SPAV on vastavalt 88 ja 98 punkti ehk erinevus on 10 punkti. Avaldamistingimustele vastavate lehmade ja KS pullide keskmine SPAV on vastavalt 88 ja 106 punkti. Erinevus on juba 18 punkti ehk 1,5 standardhälvet (tabel 3). Siit saame järeldada, et paarituspullideks kasvatati keskmisest kõrgema põlvnemisindeksiga pullvasikad ja seemendusjaama testpullideks valiti eriti rangete kriteeriumide alusel. Lüpsikarja jõudnud lehmvasikate keskmine põlvnemisindeks jääb aga napilt alla kõikide sündinud lehmvasikate keskmisele põlvnemisindeksile. Võib oletada, et vasikate valimisel aretuseks ei võetud nende vanemate aretusväärtust sageli arvesse. Oluline on siinjuures asjaolu, et kõikide sündinud lehm- ja pullvasikate põlvnemisindeksid on ootuspäraselt praktiliselt võrdsed (tabel 3).  

Tabel 3. EHF 2000. a sündinud lehmade ja pullide keskmine PI (SPAV) ja hinnatud loomade keskmine SPAV

Looma
sugu

Põlvnemisindeksi saanud veised

Aretusväärtuse saanud veised

Tingimustele vastavad veised

Arv

PI

Arv

SPAV/PI

Arv

SPAV/PI

Lehmad

54347

91.5

18373

88/90

17191

88/90

Pullid

56225

91.9

353

98/100

36

106/108

Eelneva põhjal on oluline rõhutada järgmist:

  • pullide valik on toimunud väga rangete kriteeriumide alusel ja seetõttu on seemenduspullide PI 16 punkti võrra suurem kõikide sellel aastal sündinud pullvasikate keskmisest PIst.

  • lehmvasikate üleskasvatamisel karja täienduseks oli valikuvõimalus aretuskriteeriumi järgi sageli väga väike ja selle tulemusel on esialgne keskmine põlvnemisindeks ja toodanguandmete alusel usaldusväärse aretusväärtuse saanud lehmade keskmine SPAV peaaegu kokkulangevad.
  • Baaspullide seas on nii kõrge kui ka madala aretusväärtusega pulle, kuid nende keskmine kirjeldab taset, millest lähtuvalt me uusi vanemloomi valime. Mida suurem on baaspullide aretusväärtuse keskmine erinevus lehmade keskmisest aretusväärtusest, seda paremini on õnnestunud pullide valik testpullideks. Teame, et baaspullide keskmiseks SPAVi väärtuseks kehtestatakse alati 100 punkti. Järelikult, mida suurem on erinevus, seda madalam on lehmade keskmine SPAV. Siit kaudne vastus pealkirjana esitatud küsimusele: mida madalam on lehmade keskmine SPAV, seda parem on olnud baaspullide valik !

    Eelnevast ei tohi aga aru saada nii, et mida madalama SPAViga lehmad, seda parem. Loomulikult on kõrgema SPAViga lehm geneetiliselt võimekam ja vanemloomana eelistatum kui madalama SPAViga lehm. Samuti on kõrgema SPAViga karjal aretuslik potentsiaal suurem kui madalama SPAViga karjal. 

    Kogu populatsiooni korral on oluline jälgida lehmade SPAVi muutust sünniaastate järgi. Holsteini tõugu lehmadel on 10 aasta jooksul keskmine SPAV suurenenud 79 punktilt 98 punktile ehk 19 punkti võrra (tabel 4). Karjas olevate esimese laktatsiooni lehmade SPAV ületab kolmanda ja vanema laktatsiooni lehmade vastava näitaja 9 punkti võrra ja jääb ainult kolme punkti võrra alla baaspullide keskmisele (tabel 5).

    Tabel 4. EHF lehmade geneetiline trend baasaasta lehmade keskmisega võrreldes (II 2006 hindamine)

    Lehmade sünniaasta

    Lehmade
    arv

    SPAV

    SPAVi muutus

    1993

    12768

    79

    -9

    1994

    13898

    81

    -7

    1995

    15493

    81

    -7

    1996

    16325

    82

    -6

    1997

    15844

    83

    -5

    1998

    15567

    86

    -2

    1999

    15612

    90

    +2

    2000

    17221

    88

    0

    2001

    17709

    90

    +2

    2002

    18261

    96

    +8

    2003

    12323

    98

    +10

    Tabel 5. Karjas olevate EHF lehmade keskmised aretusväärtused laktatsiooni järgi

    Lakt.
    nr.

    Lehmade arv

    AVpiim,
    kg

    AVrasv,
    kg

    AVvalk,
    kg

    SPAV

    1

    16852

    421

    +11

    +13

    97

    2

    16422

    309

    +9

    +9

    95

    >=3

    28471

    -7

    +2

    0

    88

    kokku

    61745

    194

    +6

    +6

    93

    Lehmade populatsioon on sadades kordades suurem baaspullide valimist. Kuigi lehmade keskmine SPAV < 100, on nende seas lehmi, kelle aretusväärtus on väga kõrge. Parimate tipplehmade SPAV ületab kolme-nelja standardhälbe võrra baaspullide taset ja selliste lehmade seast valitakse tulevasi pulliemasid (tabel 6).

    Tabel 6. Tipp-lehmade paremusjärjestuse algus SPAVi järgi (näide)

    Registri number

    Isanimi

    AVpiim,
    kg

    AVrasv,
    kg

    AVvalk,
    kg

    SPAV

    3387955

    KIEVEST

    2506

    81

    88

    152

    3816028

    HERSHEL

    3406

    78

    85

    150

    3388600

    KIEVEST

    2635

    68

    85

    148

    1184365

    APOLLO

    2390

    89

    79

    147

    2248783

    JUSTICE

    2218

    79

    76

    144

    3388365

    KIEVEST

    2367

    94

    71

    144

    3451472

    CASH

    2265

    74

    76

    144

    3385760

    CASH

    1786

    81

    75

    144

    Aretuseesmärgist lähtuvalt soovime, et iga järgmine põlvkond loomi oleks eelmisest geneetiliselt võimekam ja teostame seda selektsiooni kaudu, kasutades uue põlvkonna saamiseks neid vanemloomi, kes soovitud omadusi järglastele kõige paremini edasi annavad. Tõuloomakasvatuse 1/2006 artiklis “Põlula katselehmade piimajõudluse lõplikud tulemused” märgitakse, et piimalehma tegelik geneetiline võimekus ehk aretusväärtus määratakse munaraku viljastamise hetkel. Täiesti õige. Ainult keegi ei tea, milline see aretusväärtus on. Geneetiline hindamine on toiming loomade aretusväärtuse (aditiivse geneetilise väärtuse) prognoosimiseks (arvutuslikul teel hinnangu andmiseks, sest pole mõõdetav) hindamise hetkel olemasoleva informatsiooni (järglased, eellased, külgsugulased) alusel.

    Tulevastele või olemasolevatele vasikatele põlvnemisindeksi arvutamine nende vanemate/vanavanemate aretusväärtuse alusel annab meile esialgse hinnangu aretusväärtuse kohta. Omajõudluse või järglaste andmete lisandumisel toimub geneetilise hindamise käigus esialgse hinnangu regulaarne täpsustamine. Pullidele ja lehmadele ühesugusel võrdlusbaasil esitatud suhteliste aretusväärtuste kasutamine võimaldab arvutada ja lihtsalt tõlgendada põlvnemisindekseid ning pigem lihtsustab kui raskendab suhteliste aretusväärtuste kasutamist.

    Mart Uba

    Artikkel on ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 2/2006"


    Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
    Rg-kood 12760791
    F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
    Oleme avatud
    E-R 8.00-16.30
    EPJ Facebookis
    Tel 738 7700
     
    epj@epj.ee

    EPJ serverisse sisselogimine

    Kasutaja nimi
    Salasõna


    mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
    Isikukood:
    GSM number:

    Smart-ID
    • Isikukood (xxxxxxxxxxx)