Jõudluskontrolli aastaraamatutes avaldatavad tabelid lehmade keskmiste aretusväärtuste kohta tekitavad ikka ja jälle küsimusi andmete õigsusest ning avaldamise korrektsusest. Eelkõige tekitab arusaamatust lehmadele SPAVi arvutamine pullide baasil ja sellest tulenevalt madal keskmine SPAV, sõltumata sünniaastast, eriti holsteini tõugu lehmadel. Siit ka pealkirjana esitatud mõnevõrra intrigeeriv küsimus, millele ammendava selgituse leiab lugeja loodetavasti alljärgnevas artiklis.
Geneetilise hindamise käigus saab iga hindamises osalev loom (lehmad, kelle toodangu alusel hindamine toimus, nende isa- ja emapoolsed eellased) igale aretustunnusele (piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodang) väärtuse. Konkreetse ja arusaadava võrdlusbaasi moodustamiseks korrigeeritakse metoodika kohaselt kõikide loomade aretusväärtused 2000. aastal sündinud lehmade aretusväärtuste keskmise võrra. Korrigeerimise tulemusel on 2000. a sündinud lehmade iga tunnuse keskmine väärtus võrdne nulliga ja iga konkreetse looma aretustunnuse väärtus väljendab tema paremust või halvemust 2000. a sündinud nn keskmise lehmaga võrreldes. See kehtib nii lehmade kui ka pullide kohta. Saadud aretustunnuste väärtuse põhjal arvutatakse igale loomale üldistav (ühe numbrina esitatav) suhteline piimajõudluse aretusväärtus SPAV.
Metoodika kohaselt väljendatakse suhteline piimajõudluse aretusväärtus SPAV punktides, kehtestades nn libiseva baasi pullide aretusväärtuse keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 12 punkti, milles sisalduvad piima-, rasva- ja valgutoodangu aretusväärtused EPKl kaaludega vastavalt 0:1:6 ja EHFl vastavalt 0:1:4. SPAV-i arvutamise aluseks on nn libisev baas - igal hindamisaastal on selleks 8-10 aastat tagasi sündinud KS pullide (kellel on vähemalt 20 hinnatud tütart vähemalt kolmes karjas) aretusväärtuste keskmine ja standardhälve. Nende pullide aretusväärtused on piisava usaldusväärsusega ja hinnatud enamiku tütarde kolme laktatsiooni andmetel. Võrdlusbaasina väljendavad need pullid populatsiooni nn aktiivsete pullide geneetilist taset. Viimasel(II 2006) EHF hindamisel kasutatud baaspullide keskmised näitajad on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. EHF baasbullide (sündinud aastatel 1996 kuni 1998) keskmised
aretusväärtused
Pullide arv |
AVpiim,
|
AVrasv,
|
AVvalk,
|
SPAV |
||
keskm |
s |
|||||
67 |
+507 |
+17.3 |
+15.9 |
100 |
12 |
SPAV-i arvutamiseks saadi järgmine valem:
SPAV = 88.1 + 0.147 x AVrasv + 0.589 x AVvalk
Kontrollime valemi õigsust nn keskmise baaspulli alusel:
SPAV = 88.1 + 0.147 x 17.3 + 0.589 x 15.9= 100.01 ehk ~100 punkti.
Miks on ka lehmadele SPAV pullide baasil arvutatud? Sellepärast, et definitsiooni kohaselt toimub SPAVi arvutamine baaspullide ja mitte näiteks baasaasta lehmade aretusväärtuste alusel. Põhimõtteliselt on võimalik lehmadele SPAVi arvutamisest loobuda või võtta kasutusele mingi täiendav, ainult lehmadele arvutatav üldaretusväärtus. Põlvnemisindeksi arvutamisel (kirjeldatud JKK Sõnumite 2004.a 1. numbris) vajame aga samal võrdlusbaasil - ja piimavalgutoodangule ning siis arvutada vastavalt SPAVi valemile pullvasikale või vastavalt lehmade üldaretusväärtuse arvutamise valemile lehmvasikale põlvnemisindeksi. Veel sündimata vasikale peaksime aga sellisel juhul arvutama kaks põlvnemisindeksit. Kõik see on võimalik, kuid mida rohkem on erinevaid aretusväärtuse väljendamise vorme, seda keerukam on nendes orienteeruda.
Seega, iga konkreetse looma SPAV väljendab tema paremust või halvemust nn keskmise baaspulliga võrreldes. Sarnaselt saame baaspullidega võrrelda ka lehma- või pulligruppide taset nende sünniaasta alusel. Näitena analüüsime 2000. a sündinud lehmade ja pullide aretusväärtusi.
Tabel 2. EHF geneetilise baasi moodustavate lehmade (sündinud 2000. a)
keskmised aretusväärtused
Lehmade arv |
AVpiim,
|
AVrasv,
|
AVvalk,
|
SPAV |
||
keskm |
s |
|||||
17191 |
-4 |
0 |
0 |
88 |
9 |
Kontrolliks arvutame nn keskmise 2000.a sündinud lehma SPAVi uuesti:
SPAV= 88.1 + 0.147 x 0 + 0.589 x 0 = 88.1 ehk ~88 punkti.
Geneetilisel hindamisel aretusväärtuse saanud 2000. aastal sündinud lehmade ja pullide (ka paarituspullide) keskmine SPAV on vastavalt 88 ja 98 punkti ehk erinevus on 10 punkti. Avaldamistingimustele vastavate lehmade ja KS pullide keskmine SPAV on vastavalt 88 ja 106 punkti. Erinevus on juba 18 punkti ehk 1,5 standardhälvet (tabel 3). Siit saame järeldada, et paarituspullideks kasvatati keskmisest kõrgema põlvnemisindeksiga pullvasikad ja seemendusjaama testpullideks valiti eriti rangete kriteeriumide alusel. Lüpsikarja jõudnud lehmvasikate keskmine põlvnemisindeks jääb aga napilt alla kõikide sündinud lehmvasikate keskmisele põlvnemisindeksile. Võib oletada, et vasikate valimisel aretuseks ei võetud nende vanemate aretusväärtust sageli arvesse. Oluline on siinjuures asjaolu, et kõikide sündinud lehm- ja pullvasikate põlvnemisindeksid on ootuspäraselt praktiliselt võrdsed (tabel 3).
Tabel 3. EHF 2000. a sündinud lehmade ja pullide keskmine PI (SPAV) ja
hinnatud loomade keskmine SPAV
Looma
|
Põlvnemisindeksi saanud veised |
Aretusväärtuse saanud veised |
Tingimustele vastavad veised |
||||
Arv |
PI |
Arv |
SPAV/PI |
Arv |
SPAV/PI |
||
Lehmad |
54347 |
91.5 |
18373 |
88/90 |
17191 |
88/90 |
|
Pullid |
56225 |
91.9 |
353 |
98/100 |
36 |
106/108 |
Eelneva põhjal on oluline rõhutada järgmist:
Baaspullide seas on nii kõrge kui ka madala aretusväärtusega pulle, kuid nende keskmine kirjeldab taset, millest lähtuvalt me uusi vanemloomi valime. Mida suurem on baaspullide aretusväärtuse keskmine erinevus lehmade keskmisest aretusväärtusest, seda paremini on õnnestunud pullide valik testpullideks. Teame, et baaspullide keskmiseks SPAVi väärtuseks kehtestatakse alati 100 punkti. Järelikult, mida suurem on erinevus, seda madalam on lehmade keskmine SPAV. Siit kaudne vastus pealkirjana esitatud küsimusele: mida madalam on lehmade keskmine SPAV, seda parem on olnud baaspullide valik !
Eelnevast ei tohi aga aru saada nii, et mida madalama SPAViga lehmad, seda parem. Loomulikult on kõrgema SPAViga lehm geneetiliselt võimekam ja vanemloomana eelistatum kui madalama SPAViga lehm. Samuti on kõrgema SPAViga karjal aretuslik potentsiaal suurem kui madalama SPAViga karjal.
Kogu populatsiooni korral on oluline jälgida lehmade SPAVi muutust sünniaastate järgi. Holsteini tõugu lehmadel on 10 aasta jooksul keskmine SPAV suurenenud 79 punktilt 98 punktile ehk 19 punkti võrra (tabel 4). Karjas olevate esimese laktatsiooni lehmade SPAV ületab kolmanda ja vanema laktatsiooni lehmade vastava näitaja 9 punkti võrra ja jääb ainult kolme punkti võrra alla baaspullide keskmisele (tabel 5).
Tabel
4. EHF lehmade geneetiline trend baasaasta lehmade keskmisega võrreldes (II
2006 hindamine)
Lehmade sünniaasta |
Lehmade
|
SPAV |
SPAVi muutus |
|
1993 |
12768 |
79 |
-9 |
|
1994 |
13898 |
81 |
-7 |
|
1995 |
15493 |
81 |
-7 |
|
1996 |
16325 |
82 |
-6 |
|
1997 |
15844 |
83 |
-5 |
|
1998 |
15567 |
86 |
-2 |
|
1999 |
15612 |
90 |
+2 |
|
2000 |
17221 |
88 |
0 |
|
2001 |
17709 |
90 |
+2 |
|
2002 |
18261 |
96 |
+8 |
|
2003 |
12323 |
98 |
+10 |
Tabel 5. Karjas olevate EHF lehmade
keskmised aretusväärtused laktatsiooni järgi
Lakt.
|
Lehmade arv |
AVpiim, |
AVrasv, |
AVvalk, |
SPAV |
|
1 |
16852 |
421 |
+11 |
+13 |
97 |
|
2 |
16422 |
309 |
+9 |
+9 |
95 |
|
>=3 |
28471 |
-7 |
+2 |
0 |
88 |
|
kokku |
61745 |
194 |
+6 |
+6 |
93 |
Lehmade populatsioon on sadades kordades suurem baaspullide valimist. Kuigi lehmade keskmine SPAV < 100, on nende seas lehmi, kelle aretusväärtus on väga kõrge. Parimate tipplehmade SPAV ületab kolme-nelja standardhälbe võrra baaspullide taset ja selliste lehmade seast valitakse tulevasi pulliemasid (tabel 6).
Tabel 6. Tipp-lehmade paremusjärjestuse algus SPAVi järgi (näide)
Registri number |
Isanimi |
AVpiim, |
AVrasv, |
AVvalk, |
SPAV |
|
3387955 |
KIEVEST |
2506 |
81 |
88 |
152 |
|
3816028 |
HERSHEL |
3406 |
78 |
85 |
150 |
|
3388600 |
KIEVEST |
2635 |
68 |
85 |
148 |
|
1184365 |
APOLLO |
2390 |
89 |
79 |
147 |
|
2248783 |
JUSTICE |
2218 |
79 |
76 |
144 |
|
3388365 |
KIEVEST |
2367 |
94 |
71 |
144 |
|
3451472 |
CASH |
2265 |
74 |
76 |
144 |
|
3385760 |
CASH |
1786 |
81 |
75 |
144 |
Aretuseesmärgist lähtuvalt soovime, et iga järgmine põlvkond loomi oleks eelmisest geneetiliselt võimekam ja teostame seda selektsiooni kaudu, kasutades uue põlvkonna saamiseks neid vanemloomi, kes soovitud omadusi järglastele kõige paremini edasi annavad. Tõuloomakasvatuse 1/2006 artiklis “Põlula katselehmade piimajõudluse lõplikud tulemused” märgitakse, et piimalehma tegelik geneetiline võimekus ehk aretusväärtus määratakse munaraku viljastamise hetkel. Täiesti õige. Ainult keegi ei tea, milline see aretusväärtus on. Geneetiline hindamine on toiming loomade aretusväärtuse (aditiivse geneetilise väärtuse) prognoosimiseks (arvutuslikul teel hinnangu andmiseks, sest pole mõõdetav) hindamise hetkel olemasoleva informatsiooni (järglased, eellased, külgsugulased) alusel.
Tulevastele või olemasolevatele vasikatele põlvnemisindeksi arvutamine nende vanemate/vanavanemate aretusväärtuse alusel annab meile esialgse hinnangu aretusväärtuse kohta. Omajõudluse või järglaste andmete lisandumisel toimub geneetilise hindamise käigus esialgse hinnangu regulaarne täpsustamine. Pullidele ja lehmadele ühesugusel võrdlusbaasil esitatud suhteliste aretusväärtuste kasutamine võimaldab arvutada ja lihtsalt tõlgendada põlvnemisindekseid ning pigem lihtsustab kui raskendab suhteliste aretusväärtuste kasutamist.
Mart Uba
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 2/2006"