JKK - Artiklid - Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2005. aastal

2005. aasta oli edukas. Piimatoodang lehma kohta suurenes märgatavalt, saavutati uued tipptulemused karja kontrollaasta toodangus, läbi aegade laktatsioonitoodangus ning uuenes päevalüpsi rekord.

Eesti keskmine piimatoodang ületas 2005. aastal juba 6500 kg piiri: aastalehma kohta saadi 6509 kg piima.  Võrreldes 2004. aastaga on piimatoodang suurenenud 454 kg. Keskmine piimatoodang eesti punasel tõul oli 5962 kg, eesti holsteini tõul 6722 kg ning eesti maatõul 4524.

Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug	Aasta- lehmi	Piima kg	Rasva		Valku		R + V kg
			%	kg	%	kg
Eesti punane	26 607	5962	4,32	258	3,42	204	462
Eesti holstein	73 261	6722	4,17	280	3,31	223	503
Eesti maatõug	537	4524	4,59	207	3,44	156	363
Kokku	100 405	6509	4,21	274	3,34	217	491

Esimest korda tõusis piimatoodang maakonnas üle 7000 kg piiri: Põlvamaal saadi lehma kohta 7358 kg piima, järgnesid Tartu- ja Järvamaa, kus piimatoodang jäi veidi alla 7000 kg.

Piimatoodang suurenes kõigis maakondades. Suurim oli see Ida-Virumaal, kus toodang lehma kohta suurenes 827 kg võrra, järgnesid Võrumaa 626 kg ning Valgamaa 613 kg-ga. Kõige vähem tuli toodangulisa Hiiumaal – 141 kg.

Tabel 2. Aastalehmade piimajõudlus maakondades (järjestus rasva- ja valgutoodangu järgi)

Jrk nr	Maakond	Aasta- lehmi	Piima kg	Rasva		Valku		R + V kg
				%	kg	%	kg
1.	Põlva	6222	7358	4,23	312	3,34	246	557
2.	Tartu	6201	6980	4,22	295	3,38	236	531
3.	Järva	16 437	6935	4,17	289	3,35	232	522
4.	Jõgeva	10 470	6723	4,28	288	3,41	229	516
5.	L-Viru	11 793	6924	4,11	285	3,32	230	515
6.	Võru	3401	6350	4,26	271	3,29	209	479
7.	Rapla	6983	6399	4,11	263	3,30	211	474
8.	Pärnu	10 846	6247	4,27	267	3,33	208	474
9.	Ida-Viru	2742	6341	4,09	259	3,35	213	472
10.	Harju	5503	6017	4,27	257	3,28	197	454
11.	Valga	3173	5940	4,21	250	3,37	200	450
12.	Viljandi	7712	5775	4,26	246	3,34	193	439
13.	Saare	5627	5722	4,27	244	3,38	194	438
14.	Lääne	2641	5638	4,25	239	3,24	183	422
15.	Hiiu	655	5196	4,19	218	3,26	169	387

Lea Puuri Õunapuu talu püstitas taas piimatoodangu rekordi: 2005. aastal saavutati 32 aastalehma toodanguks 11 325 kg. Lea Puuri kari on oma grupis juba viiendat ja vabariigis neljandat aastat parimal kohal.

Üle 100 aastalehmaga karjadest on kolmandat aastat suurima toodanguga kari Põlva Agro OÜ-l: 1109 aastalehmalt saadi keskmiselt 10 633 kg piima.

Tabel 3. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi

Aasta- lehmi	Omanik	Maa- kond	Aasta- lehmi	Piima kg	Rasva		Valku		R+V kg
					%	kg	%	kg
3...7	Kalle Eier	Pärnu	3	8713	4,66	406	3,26	284	690
8...20	Ants Kuldma	Rapla	16	9612	4,18	402	3,31	318	720
21...50	Lea Puur	Viljandi	32	11 325	4,00	453	3,36	381	834
51...100	Aivar Alviste	Tartu	75	8354	4,34	362	3,51	293	656
Üle 100	Põlva Agro OÜ	Põlva	1109	10 633	4,06	432	3,34	356	788

9000 kg  või enam piima saadi 2005. aastal kokku 14 karjas. See on 4 võrra vähem kui 2004. aastal. 8001-9000 kg saadi 69 karjas, mis on 38 karja võrra rohkem kui eelmisel aastal. Udara tervis ja piima kvaliteet on kõrgetoodangulistes karjades suure tähelepanu all. See on loonud eeldused hea toodangu saamiseks. Keskmine somaatiliste rakkude arv 1 ml piimas (SRA) oli üle 9000 kg lüpsnud karjadel 329 000 ning 8001-9000 kg lüpsnud karjadel 325 000.

Nende karjade arv, kus piimatoodang oli väiksem kui 2000 kg, vähenes 5 võrra. 12 karjas, mis kõik on väiksemad kui 8 lehma, ei ületanud piimatoodang nimetatud piiri. Neis karjades oli ka SRA kõige suurem - 765 000.

Suurima eluajatoodangu läbi aegade rekordit ükski karjas olnud lehm ei ületanud. Reet Lilleoru lehm Palmi jõudis eluajatoodangu rekordile eesti punast tõugu lehmade hulgas väga lähedale – puudu jäi vaid 537 kg. Kahjuks läks lehm 2005. aastal karjast välja. Karjast läksid välja ka kahe ülejäänud tõu parimad esindajad Emi ja Õõda.

Läbi aegade edetabeli tipus on endiselt eesti punast tõugu lehm Noorik 93 787 kg eluajatoodanguga, eesti holsteini tõugu lehm Eta 129 707 kg-ga ning eesti maatõugu lehm Mirdi 65 119 kg-ga.

Tabel 4. Suurima eluea piimatoodanguga lehmad 2005. a

Tõug	Lehma nimi, nr	Omanik	Maakond	Sünniaeg	Piima kg	Rasva %	Valku %	R + V kg	Koht läbi aegade
Eesti punane	Palmi 246363	Reet Lilleorg	Jõgeva	03.04.92	93 250	3,58	3,04	6169	2.
Eesti holstein	Emi 732945	Estonia OÜ	Järva	18.10.85	122 750	3,87	3,19	8668	2.
Eesti maatõug	Õõda 635481	Enn Tomson	Pärnu	10.05.82	61 009	4,44	3,12	4615	2.

15 000 kg laktatsioonitoodangu piiri oli 2005. aasta lõpuks ületanud 11 lehma. Läbi aegade rekordtoodangu saavutas Põlva Agro OÜ lehm Rallu, kes lüpsis teises laktatsioonis 15 783 kg piima. Paranes ka eesti punast tõugu lehmade läbi aegade toodangurekord: Põlva Agro OÜ lehm Minna neljanda laktatsiooni piimatoodang oli 14 198 kg.

Tabel 5. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug	Nimi, nr	Omanik	Maa kond	Lakt nr	Piima kg	Rasva		Valku		R+V kg
						%	kg	%	kg
EPK	Kaari 3041086	OÜ Põlula Katsefarm	L-Viru	1.	10 963	3,71	407	3,46	380	786
	Minna 542707	Põlva Agro OÜ	Põlva	4.	14 198	3,79	538	3,16	448	986
EHF	3812952	Põlva Agro OÜ	Põlva	1.	13 730	3,24	444	3,21	440	885
	Rallu 1207309	Põlva Agro OÜ	Põlva	2.	15 783	4,06	640	3,13	495	1135
EK	Pille 3800645	Enn Ambos	L-Viru	1.	7297	4,02	293	3,20	234	527
	Mindi 665408	Jaan Kiider	Saare	4.	8509	3,52	299	3,29	280	579

2005. aastal ületati mitmel korral ka päevalüpsi rekordit. Kui 2004. aastal oli rekordkogus 67,9 kg, siis 2005. aastal sai sellest kõrgema toodangu koguni 7 lehma. Praeguseks on päevalüpsi rekord 76,8 kg, mille septembrikuus saavutas Põlva Agro OÜ lehm Hesa.

1. jaanuaril 2006 oli jõudluskontrollis 101 285 lehma. See moodustab 89,6% Eesti lehmadest. Lehmade arv on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 294 lehma võrra. Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 74 130 (73,2%) eesti punast tõugu lehmi oli 26 595 (26,3%) ning eesti maatõugu lehmi 560 (0,6%).

Karjade arv on aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Kui 1. jaanuaril 2005 oli jõudluskontrollis 2467 karja, siis 1. jaanuaril 2006 oli karjade arv 2036. Jõudluskontrolli oli aasta jooksul lõpetanud eelkõige väikesed karjad: 1-2 lehmaga karju oli 244 võrra vähem, 3-4 lehmaga karju aga 72 võrra vähem, 5-6 lehmaga karju 62 võrra vähem. Maakondades vähenes karjade arv kõige enam Pärnumaal (62) ning Jõgevamaal (59).

Seoses jõudluskontrolli lõpetamisega väikestes karjades oli keskmine lehmade arv karjas suurenenud 49,7-ni. Suurimad karjad on Järvamaal - 104,3 lehmaga ja väikseimad Hiiumaal 16,7 lehmaga.

Tähelepanu jõudlusandmete kvaliteedile.

2005. aasta jooksul täiendasime jätkuvalt Jõudluskontrolli Keskuse piimameetrite ja kaalude andmebaasi. Paljud karjad on soetanud kontroll-lüpsi tegemiseks nõutavad piimameetrid või kaalud, käiku on lastud uued lüpsiplatsid elektrooniliste piimamõõturitega. 2006. aasta alguses kasutati lubatud ja kontrollitud mõõtmisvahendit ligikaudu 90% lehmade kontroll-lüpsil. Alates 1. juunist 2006 peavad kõik karjad kasutama jõudluskontrolli läbiviimisel kontrollitud piimameetrit või kaalu. Täpsete ja töökorras mõõturite kasutamine paneb aluse õigete kontroll-lüpsi tulemuste saamisele.

Peamine roll tulemuste usaldusväärsuse saavutamisel on siiski inimesel, kes nimetatud tehnikat kasutab ning iga pave sündmusi registreerib. 2003. aasta sügisel andis JKK välja esimesed tunnistused jõudlusandmete kogujatele, kes pidid selleks läbi tegema ka teadmisi kontrolliva testi. Et aga tunnistust omavad jõudlusandmete kogujad ei tee mitte alati ise kontroll-lüpsi ning juhtus, et lüpsja, farmijuhataja või muu abiline segas piima või määras piimakogust omaenese tarkuse järgi, on alates käesolevast aastast jõudlusandmete kogujal kohustus välja õpetada kõik inimesed, kes karjas kontroll-lüpsi teevad, registreerivad või sündmusi edatavad. Väljaõpetamise kohta koostatakse dokument, mille nii jõudlusandmete koguja kui koolitatav allkirjastavad. Loodame, et nii jõuavad vajalikud teadmised kõigi inimesteni, kes mingil moel mõjutavad tulemuste täpsust.

Jõudluskontrolli süsteemi ning JKK, loomapidajate ning meie koostööpartnerite töö tulemuste kohta saame õige pea ka rahvusvahelise hinnangu. 10. ja 11. veebruaril külastasid Eestit ICAR-i (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee) juhatuse liikmed Andrea Rosati ja Frank Armitage. Külastus oli seotud JKK-le ICAR-i eritempli taotlemisega. ICAR-i eritempel on nn kvaliteedimärk, mis näitab jõudluskontrolli süsteemi vastavust rahvusvahelistele reeglitele. ICAR-i otsus eritempli andmise kohta teatatakse juunis Kuopios toimuval ICAR-i kongressil.

Aire Pentjärv

Artikkel on ilmunud ajakirjas ”Tõuloomakasvatus 1/2006”.