Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2025. aastal

2025. aasta lõpu seisuga oli Eesti piimaveiste populatsioonist jõudluskontrollis 82 449 lehma, mis moodustab 97,2% riigi piimalehmadest. Aasta jooksul kasvas lehmade arv 2 030 looma võrra.

Vaatamata loomade koguarvu suurenemisele jätkub tootmise kontsentreerumine: piimakarjade arv vähenes 326 karjani, mis on 11 võrra vähem kui aasta tagasi. Kusjuures keskmine karja suurus tõusis 253 piimalehmani (+14 võrreldes 2024. aastaga). Kõige rohkem on karju Lääne-Virumaal – 46, järgnevad Pärnumaa 38 ja Viljandimaa 31 karjaga. Kõige vähem jõudluskontrollikarju (4) on Hiiumaal. Läänemaal on piimajõudluskontrollis 5 ja Ida-Virumaal 7 karja.

Karju, kus oli kuni 50 lehma, oli aastavahetusel 112, 51-100-pealisi karju 42 ja üle 100-pealisi karju 172. Keskmine karja suurus oli 253 (+14) piimalehma. Suurimad karjad on Jõgevamaal keskmiselt 474 lehmaga ja Järvamaal 460 lehmaga, väikseimad Võrumaal 90 ning Hiiumaal 128 lehmaga.

Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta suureneb jätkuvalt

Eesti jõudluskontrollikarjades saadi lehma kohta 11 896 kg piima. Võrreldes 2024. aastaga oli keskmine piimatoodang 249 kg võrra suurem. 2025. aastal oli vies maakonnas keskmine piimatoodang suurem kui 12 000 kg: Järvamaal 12 656 kg, Põlvamaal 12 523 kg, Tartumaal 12 429 kg, Lääne-Virumaal 12 281 kg ja Raplamaal 12 278 kg. (vt graafik 1).

Graafik 1. Piimatoodang aastalehma kohta 2020, 2025

Võrreldes eelnenud aastaga suurenes toodang kõige enam Hiiumaal (+833 kg), järgnesid Viljandimaa (+517) ja Raplamaa (+484).

Toodang tõugude lõikes:

• Eesti holstein (EHF): 12 190 kg (+250 kg)
• Eesti punane tõug (EPK): 9 991 kg (+135 kg)
• Eesti maatõug (EK): 4 988 kg (+59 kg)
• Muud tõud: 7 435 kg (+119 kg)

9 karja toodang oli suurem kui 14 000 kg. Parima keskmise toodanguga kari oli Osaühing Kaiu LT Raplamaal, kus 834 lehma lüpsid keskmiselt 14 818 kg. Järgnevad Kärla Põllumajandusühistu Saaremaalt (445 lehma, 14 556 kg), Peri Põllumajanduslik OÜ Põlvamaalt (817 lehma, 14 449 kg), Kõljala Põllumajanduslik Osaühing Saaremaalt (786 lehma, 14 417 kg), JK Otsa Talu Osaühing Lääne-Virumaalt (436 lehma, 14 308 kg), Osaühing Eikla Agro Saaremaalt (264 lehma, 14 189 kg), Valjala Põllumajanduslik Osaühing Saaremaalt (267 lehma, 14 136 kg), Aktsiaselts Väätsa Agro Järvamaalt (2637 lehma, 14 043 kg) ja Osaühing Põlva Agro Põlvamaalt (1236 lehma, 14 005 kg).

Korrigeeritud piima (EKM-piim, näitab toodetud piima kogust, mis on korrigeeritud 4,0% rasva- ja 3,3% valgusisalduseni) arvestuses oli Kaiu LT samuti esikohal 14 771 kilogrammiga. Järgnevad Peri Põllumajanduslik AS (14 182 kg) ja Ülejõe Piim OÜ Lääne-Virumaalt (14 018 kg). Tabelis 1 reastame karjad traditsiooniliselt rasva- ja valgutoodangu järgi.

Tabel 1. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi 2025. aastal

2025. aastal sündis uus Eesti lehmade laktatsioonirekord 

Laktatsioonitoodangute läbi aegade edetabeli esikohale tõusis Valjala Põllumajandusliku Osaühingu lehm Karamella, kelle 3. laktatsiooni piimatoodang oli 24 141 kg. Sama edetabeli teisele kohale jõudis Osaühing Kaiu LT lehm Elisabeth 2. laktatsioonil lüpstud 23 606 kilogrammiga. 2025. aasta 3. koht kuulub Peri Põllumajandusliku OÜ lehmale Terri, kelle 3. laktatsiooni toodang oli 22 225 kg. Selle tulemusega paigutub Terri läbi aegade parimate toodangute edetabelis 9. kohale. Kõik eespool nimetatud lehmad on eesti holsteini tõugu.

Parim eesti punast tõugu lehm oli AS Tartu Agro (Tartumaa) lehm nr 20910266, kes lüpsis 5. laktatsioonil 19 159 kg piima. Sama lehm hoidis esikohta ka 2024. aastal, mil tema 4. laktatsiooni piimatoodang oli 18 495 kg. 2025. aasta arvestuses järgnesid talle teisel ja kolmandal kohal Valjala Põllumajandusliku Osaühingu lehmad: Musu, kelle 2. laktatsiooni toodang oli 18 187 kg, ning Roosike, kes lüpsis 5. laktatsioonil 17 970 kg.

Eesti maatõugu lehmadest olid parimad Osaühing Pihla (Hiiumaa) lehmad Mandel ja Naeris, kes andsid 3. laktatsioonil vastavalt 10 605 ja 10 067 kilogrammi piima. 

Edetabeli kolmandale kohale platseerus Remmelgamaa OÜ (Harjumaa) lehm Primadonna, kes lüpsis 3. laktatsioonil 9569 kg.

2025. aastal karjas olnud lehmade eluajatoodangute edetabelis oli parim Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu eesti punast tõugu lehm Messi. Messi oli 2025. aasta lõpuks andnud kokku 150 936 kg piima, millega ta hoiab eesti punast tõugu lehmade läbi aegade edetabelis praegu teist kohta. 2025. aasta teine ning punase tõu läbi aegade kolmas tulemus kuulub OÜ Kesa-Agro (Valgamaa) lehmale Urme, kes on lüpsnud 148 211 kg piima. AS Tartu Agro lehma nr 13657345 eluaja piimatoodang on 148 177 kg, mis annab talle 2025. aasta arvestuses kolmanda ning läbi aegade edetabelis neljanda koha.

Eesti holsteini tõugu lehmade edetabeli tipus oli Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu lehm Kirsik eluajatoodanguga 147 162 kg. Selle tulemusega on ta holsteini tõu läbi aegade edetabelis viiendal kohal. 2025. aasta edetabeli teisel kohal oli lehm nr 12355822 AS Tartu Agro karjast 142 038 kilogrammiga (läbi aegade edetabelis 7. koht) ja kolmandal kohal AS Peetri Põld ja Piim (Järvamaa) lehm nr 10404591, kes on andnud 135 108 kg piima.

Parimad eesti maatõugu lehmad olid Ilse Gošovski (Harjumaa) karja lehmad Pihlakas ja Tiku, kes on elu jooksul lüpsnud vastavalt 75 153 ja 75 140 kg piima. Eesti maatõu läbi aegade edetabelis on Pihlakas viiendal ja Tiku kuuendal kohal. 2025. aasta arvestuses oli kolmandal kohal Muuluka Farm OÜ lehm Nupi (71 338 kg, läbi aegade 10. koht).

Keskmine somaatiliste rakkude arv piimas oli alla 200 000/ml 

Loomade tervist ja piima kvaliteeti iseloomustav somaatiliste rakkude arv piimas (SRA) oli taas parem kui eelmisel aastal – keskmine SRA oli 195 000/ml (2024. aastal 216 000/ml). 2025. aasta jaanuarist juulini püsis SRA kõigil kuudel alla 200 000/ml; aprillis ja mais olid tulemused vastavalt isegi 174 000/ml ja 177 000/ml. Suve lõpus ja sügisel senine rõõmustav trend aga ei jätkunud – keerulised ilmastikuolud soosisid mastiidi levikut, mistõttu tõusis keskmine SRA augustis 236 000/ml ja detsembris 227 000/ml tasemele.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine SRA oli 190 000/ml (2024. aastal 211 000), eesti punast tõugu lehmadel 240 000/ml (2024. a 252 000) ja muud tõugu lehmadel 362 000/ml (2024. a 385 000). Suurim SRA on endiselt eesti maatõugu lehmadel – 459 000/ml (2024. a 438 000).

Kuues maakonnas oli SRA madalam kui 200 000. Parimad olid Põlvamaa karjad, kus keskmine SRA oli 154 000/ml, järgnesid Järvamaa (162 000), Lääne-Virumaa (177 000), Tartumaa (182 000), Läänemaa (185 000) ja Viljandimaa (196 000). Kõige kõrgem oli SRA Ida-Virumaal – 393 000/ml.  

2025. aasta parimad karjad SRAd (tuh./ml) arvestades olid:

3-10 aastalehma:

• Ülle Tislar Lääne-Virumaalt (5 lehma, SRA 79 000)
• Vahur Kuresson Lääne-Virumaalt (9 lehma, SRA 114 000)
• Raja Agro OÜ Lääne-Virumaalt (6 lehma, SRA 130 000)
• Osaühing Tännapere Järvamaalt (3 lehma, SRA 149 000)
• Enno Lohu Viljandimaalt (4 lehma, SRA 149 000)
• Osaühing Karukämmal Harjumaalt (4 lehma, SRA 150 000)

11-100 aastalehma:

• OÜ Udumäe Viljandimaalt (58 lehma, SRA 77 000)
• Atto Farm OÜ Harjumaalt (33 lehma, SRA 94 000)
• Verioja talu Šamarin Boris Valgamaalt (49 lehma, SRA 96 000)
• Osaühing Pihla Hiiumaalt (28 lehma, SRA 96 000)
• Osaühing Vaigu Farm Viljandimaalt (59 lehma, SRA 101 000)
• Tõnise-Baldespordi talu Raplamaalt (23 lehma, SRA 106 000)

Üle 100 aastalehma:

• Osaühing Kaiu LT Raplamaalt (834 lehma, SRA 49 000)
• OÜ Muraka Farm Viljandimaalt (174 lehma, SRA 74 000)
• Nopri talu Võrumaalt (267 lehma, SRA 83 000)
• Simmo-Paavli talu Saaremaalt (222 lehma, SRA 84 000)
• Osaühing Metstaguse Agro Järvamaalt (804 lehma, SRA 89 000)
• Miiaste Põllumajanduslik AS Põlvamaalt (222 lehma, 90 000)

Emaspoeginud on ühe nooremad 

2025. aastal esimest korda poeginud lehmad olid keskmiselt 24,1 kuu vanused (2024. aastal 24,3 kuud). Kõige nooremad esmaspoeginud olid Põlvamaal ja Lääne-Virumaal (23,3 kuud) ning vanimad Hiiumaal (29,2 kuud). Kõigist esmaspoeginutest olid 8,9% nooremad kui 22 kuud ja 3% üle 32 kuu vanused. Keskmine poegimisvahemik oli 395 päeva, uuslüpsiperiood 116 päeva ja kinnisperiood 59 päeva.

Aasta jooksul registreeriti 88 128 poegimist, mida on 2497 võrra enam kui 2024. aastal. Esmaspoegimiste arv suurenes 1149 võrra, ulatudes 29 554 poegimiseni. Kokku sündis 87 092 vasikat, mis on 3173 võrra rohkem kui eelnenud aastal. Tõugude lõikes sündis eesti holsteini tõugu lehmadel 3255 ja eesti maatõugu lehmadel 53 vasikat rohkem kui mullu. Eesti punast tõugu lehmadel sündis vasikaid 120 ja muud tõugu lehmadel 15 võrra vähem.

Sündinud vasikatest 53,2% olid lehmikud ja 46,8% pullikud. Kaksikuid lehmvasikaid sündis 848 poegimisel, kaksikuid pullvasikaid 722 korral ning erisoolisi kaksikuid registreeriti 1215 poegimisel. Surnultsünniga lõppes 5% ehk 4422 poegimist (2024. aastal 5,8%). Esmaspoegimistest lõppes surnultsünniga 6,2%. Karjast praagiti 26 706 lehma, mis on 1030 võrra vähem kui 2024. aastal. Keskmine vanus karjast väljaminekul oli sarnaselt eelnenud aastale 4 aastat ja 10 kuud.

Peamised väljamineku põhjused olid udarahaigused ja -vead (20,4%) ja sigimisprobleemid (19%). Nendel põhjustel praagitute vanus oli vastavalt 5 aastat ja 1 kuu ning 4 aastat ja 11 kuud. Vanuse tõttu praagiti 0,8% (keskmine vanus 9 aastat ja 1 kuu). Madala toodangu tõttu praagitud lehmad olid noorimad (7,2% väljaläinud lehmadest, keskmine vanus 4 aastat ja 2 kuud).

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht