2006. aastal on lüpsikarja geneetilise hindamise korraldamises toimunud mitu äramärkimist väärt sündmust. Liitumine välimikutunnuste rahvusvahelise hindamisega käesoleva aasta kevadel võimaldab meil esitada kõikide rahvusvahelises hindamises olevate holsteini tõugu pullide välimikutunnuste aretusväärtused Eesti skaalal. Teiseks oluliseks sündmuseks võib pidada paljude aretajate poolt soovitud üldindeksi juurutamist kevadisel hindamisel. Nende kahe sündmuse samaaegne toimumine oli igati tervitatav, sest üldindeksi saame arvutada nendele pullidele, kellel lisaks jõudluse ja udara tervise üldaretusväärtusele on ka välimiku üldaretusväärtus Eesti skaalal. Seega võimaldab välimikutunnuste rahvusvaheline hindamine üldindeksi arvutada lisaks Eestis hinnatud holsteini pullidele ka kõikidele teistele rahvusvahelises hindamises olevatele holsteini pullidele.

Tõuloomakasvatuse 2004. a neljandas numbris on kirjeldatud praeguse üldindeksi esialgne saamislugu. Meenutame, et meie käsitluses on üldindeks SKAV erinevaid aretustunnuseid ühendav ja looma geneetilist võimekust ühe numbrina väljendav suhteline koguaretusväärtus. SKAVi eesmärgiks on väärtustada loomi, kelle järglased on eakaaslastega võrreldes kõrgema elupäevatoodanguga kauem karjas püsivad lehmad. Sarnaselt teiste suhteliste aretusväärtustega väljendatakse üldindeks SKAV punktides, kehtestades libiseva baasi pullide aretusväärtuste keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 12 punkti. SKAVis sisalduvad piimajõudluse, udara tervise ja välimiku üldaretusväärtused kaaludega vastavalt 50%, 25% ja 25%.

SKAV arvutatakse tõu piires ja avaldatakse, kui kõik tema komponendid vastavad avaldamistingimustele. SKAVi esmakordsest avaldamisest möödunud pool aastat on liiga lühike aeg tema sobivuse kohta hinnangu andmiseks. Samas usume, et kõrge SKAViga aretuslooma kasutamine on tulus aretajale ja tõhus viis aretuseesmärkide saavutamiseks.

Kolmandaks oluliseks sündmuseks oli geneetilise hindamissüsteemi uuendamine ja eelkõige uue hindamismudeli juurutamine jõudlustunnuste ja udara tervise tunnuste hindamisel. Septembrikuus toimunud rahvusvahelise testhindamise läbisime edukalt ja 14. novembril avaldatud tulemused on saadud juba uut mudelit kasutades.

Järgnev on põgus ülevaade uue mudeli omadustest ja eelistest senisega võrreldes. Seni kasutasime Eestis 1997. aasta algul udara tervise tunnuste ja järgnevalt jõudlustunnuste hindamiseks kasutuselevõetud hindamismudelit. Selle mudeli tähis Interbulli hindamises oli ST ML FR TD AM ja tähendas "ühe tunnuse mitme laktatsiooni (andmetega) fikseeritud regressioonikordajatega kontrollpäeva loomamudelit". Uue mudeli tähises on tähtede FR asemel tähed RR ja mudeli täisnimetuseks on "ühe tunnuse mitme laktatsiooni (andmetega) juhuslike regressioonikordajatega kontrollpäeva loomamudel". Vormiline erinevus on seega väike, aga arvutustehniliselt ja sisuliselt on erinevused olulised. Uus mudel vajab märkimisväärselt suuremat arvuti võimsust ja hindamise aega ning need olid ka põhiliseks takistuseks mudeli varasemal juurutamisel paljudes riikides.

Põhiline sisuline erinevus on laktatsioonikõvera kuju hindamises. Senine mudel eeldas looma kõikidel laktatsioonipäevadel konstantset geneetilist efekti ja hindas ühesuguse laktatsioonikõvera kuju tervele loomade grupile. Iga üksiku looma laktatsioonikõvera kuju oli senise mudeli korral alati paralleelne kogu grupi laktatsioonikõvera kujuga.

Uus mudel hindab laktatsioonikõvera kuju igale loomale eraldi ning see ei pea sarnanema võrdlusloomade laktatsioonikõvera kujuga.

Joonis 1. Pullide Cedric ja Sungar piimatoodangu aretusväärtuse laktatsioonikõvera kuju 1.laktatsiooni andmetel

Näiteks mingi pulli piimatoodangu aretusväärtus senise mudeli korral oli kõikide 305 laktatsioonipäeva ühesuguse aretusväärtuse summa ehk +4 kg x 305 päeva = +1220 kg. Uue hindamismudeli järgi on pullidel Cedric ja Sungar enam-vähem samasugune piimatoodangu aretusväärtus, kuid selle kujunemine laktatsiooni jooksul täiesti erinev (joonis 1). Igapäevases aretustöös saame joonisel esitatud informatsiooni kasutada näiteks paaridevalikul, et vältida tulevaste lehmade kinnijätmisel liiga suurt päevatoodangut.

Piimatootmise arenedes on laienenud ka Jõudluskontrolli Keskuse poolt salvestatava informatsiooni maht ja struktuur. Uus hindamismudel võimaldab kasutada geneetilises hindamises lisandunud informatsiooni senisest usaldusväärsema tulemuse saamiseks. Järgnevas loetelus on esitatud põhilised uue mudeli eelised:

Geneetilise hindamissüsteemi uuendamise raames tuleb esile tõsta veel kahte muudatust:
- baaspullide arvu suurendamine,
- punasekirju holsteini pullidele üldindeksi arvutamine EPK skaalal.

Baaspullide arvu suurendamise eesmärgiks on suhteliste aretusväärtuste erinevuse vähendamine kahel järjestikusel hindamisel seoses hindamisaasta muutumisega. Erinevuste põhjustajaks on olnud pullide väike arv ja geneetilise taseme kõikumine erinevatel sünniaastatel. Hindamisaasta muutumisega kõige vanem pullide aastakäik kustutatakse ja uue aastakäigu pullid liidetakse baaspullide kogumisse.

November 2006 hindamisest alates kasutatakse suhtelise piimatoodangu ja udara tervise üldaretusväärtuse arvutamisel baaspullidena senise kolme aastakäigu pullide asemel eesti holsteini tõul viie aastakäigu pulle ja eesti punasel tõul kaheksa aastakäigu pulle.

Punasekirju holsteini pulle on reeglina kasutatud eesti punase karja aretuses. Nende pullide EPK tütarde lineaarne hindamine on läbi viidud eesti punase tõu hindamisreeglite alusel ja sellest tulenevalt on nende pullide välimikutunnuste geneetiline hindamine toimunud eesti punase tõu raames. Jõudlustunnuste ja udara tervise tunnuste aretusväärtused on nendel pullidel aga tõule vastavalt esitatud holsteini tõu baasil. Rangelt arvutamisreegleid järgides nendele pullidele üldindeksit arvutada ei saa, kuna nendel pole üldindeksi arvutamiseks vajalikke kolme komponenti ühe tõu piires. Sellest olukorrast on väljapääs. Teades, et kahe tõu ühisel hindamisel arvutatakse igale aretustunnusele tõugudevaheline erinevus, saame seda informatsiooni kasutades esitada looma aretusväärtuse mõlema tõu baasil.

Punasekirju holsteini nendele pullidele, kellel on usaldusväärne välimiku aretusväärtus EPK hindamisest, teisendatakse  jõudlustunnuste ja udara tervise tunnuste aretusväärtused EPK baasile. Saadud aretusväärtuste alusel arvutatakse jõudluse ja udara tervise üldaretusväärtus ja omakorda nende alusel üldindeks SKAV EPK baasil. Hindamistulemuste tabelite seas on EPK üldindeksi tabel ainuke koht, kus (punase tärniga tähistatud) punasekirju holsteini pullide kõik aretusväärtused on eesti punase tõu baasil.

Mart Uba

Artikkel on ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 4/2006"