Digitaalne dermatiit noorkarjas

Piimakarja jalahaigusi käsitlevate teadusuuringute hulk on viimase kümne aastaga järsult kasvanud ja peaaegu alati on peamiseks uurimisobjektiks täiskasvanud lehm. Üheks peamiseks jalgade probleeme põhjustavaks haiguseks piimakarjas on digitaalne dermatiit (DD).

Jalahaigustel on oluline mõju nii looma tervisele, heaolule kui ka toodangule. Koos udarapõletiku ja sigimisprobleemidega on jalahaigused üheks peamiseks täiskasvanud lehma karjast praakimise põhjuseks. Kui lisada veel ravile tehtud kulutused ja kaotatud piimatoodang, on tulemuseks väga tõsine rahaline kahju loomapidajale.

Mitmetest uuringutulemustest selgub, et esmaspoeginud on see vanusegrupp, kellel kõige suurema tõenäosusega tekib digitaalne dermatiit. Teadlased kahtlustavad, et esmakordse poegimise ajal saadud stressirohke kogemus, mille on tinginud muutused keskkonnas ja looma ainevahetuses, võib olla haiguse esinemissageduse tõusu põhjuseks. Sageli aga jäetakse tähelepanuta aeg, mis eelneb esimesele poegimisele. Nende väheste uurimistööde, mis on keskendunud DD levikule noorkarjas, tulemused on aga väga huvitavad.

Haiguse esinemissagedus noorkarjas

Kanadas Albertas tehtud uuringus keskenduti digitaalse dermatiidi levikule üle 12 kuu vanuste loomade seas. Üheteistkümnes DD-positiivses karjas oli haiguse esinemissagedus üle 12 kuu vanuste loomade hulgas 9,9% (Jacobs jt, 2017). Taanis viies karjas läbi viidud uuringu tulemuste järgi oli DD esinemissagedus mullikatel neli kuud enne poegimist 15% (Capion jt, 2008). Veel kõrgemat DD esinemissagedust näitas USA Wisconsini uuring, mille tulemuste põhjal oli ühes karjas 21 kuu vanuste mullikate seas haigustunnustega loomi 21%. Grupis, kus loomade keskmine vanus oli 23 kuud, oli haigustunnustega loomi 30% (Gomez jt, 2015).

Need uuringud näitasid ka, kuidas omavahel on seotud DD kõrge esinemissagedus noorloomadel ning nende hilisem tervis ja sigivus.

Digitaalne dermatiit noorloomadel suurendab haiguse tõenäosust ja ägedust pärast poegimist.

DD levik noorkarjas on seotud DD suurema esinemissagedusega lüpsi-karjas. Kui noorkarja peeti kõrge nakatumise riskiga keskkonnas, siis olid neil pärast poegimist DD tekitatud kahjustused märgatavalt ägedamad (Laven ja Logue, 2007; Jacobs jt, 2017; Gomez jt, 2015; Holzhauer jt, 2012).

Madalam DD esinemissagedus mullikatel mõjutab positiivselt esimese laktatsiooni lehmade jalgade tervist ja vähendab ravikulusid.

Gomez ja tema grupp jälgisid oma uuringus loomi, kes esimese laktatsiooni jooksul olid saanud digitaalse dermatiidi ravi. Loomad olid jagatud kolme gruppi: mullikad, kellel üleskasvatamisperioodil (sünnist esimese poegimiseni) ei olnud DD-d tuvastatud; mullikad, kes üleskasvatamisperioodil olid DD ravi saanud ühe korra ja mullikad, kes enne esimest poegimist olid mitu korda DD ravi saanud. Loomi, kes esimese laktatsiooni jooksul said DD ravi, oli gruppides vastavalt 13,7%, 45,6% ja 67,6% (Gomez jt, 2017). Varasemates uuringutes on leitud, et esimese laktatsiooni loomadel on suurem tõenäosus nakatuda digitaalsesse dermatiiti, mis näitab, kui oluline on hoida selles grupis haiguse levik kontrolli all (Somers jt, 2005; Rodriques-Lainz jt, 1999).

Kuidas mõjutab digitaalne dermatiit noorloomadel DD esinemist esimesel laktatsioonil ning tiinestumist esimesest seemendusest

 

DD ravi 1. laktatsioonil

Tiinestuvus 1. seemendusest

DD-vaba enne 1.poegimist

13,7%

42,3%

1 DD ravi enne 1. poegimist

45,6%

36,3%

Mitu DD ravi enne 1. poegimist

67,6%

29,0%

Esmaspoeginute DD staatus mõjutab tiinestuvust 1. laktatsioonil.

Lehmadel, kellel üleskasvatamisperioodil digitaalset dermatiiti ei tuvastatud, oli parem tiinestuvus kui lehmadel, kellel enne esimest poegimist esines DD. Ka esimese seemenduse järgse tiinestumise hindamiseks jagati loomad kolme gruppi. Esimeses grupis olid loomad, kellel enne 1. poegimist ei olnud DD-d tuvastatud; teises grupis loomad, kes olid DD ravi saanud ühe korra ja kolmandas grupis loomad, kes olid DD ravi saanud mitu korda.

Grupiti olid tulemused vastavalt 42,3%, 36,3% ja 29,0% (Gomez jt, 2015), mis taas kord näitab, kui oluline on hoida DD levik noorkarjas kontrolli all.

Noorloomade terved sõrad kui DD reservuaar

Ühe levinud hüpoteesi kohaselt võib noorkari olla DD reservuaar, kus tekitaja “pesitseb” kuni ülekandmiseni piimalehmadele pärast poegimist. Noorkarja sõratervise rutiinne kontroll DD nakkuse ennetamiseks on abinõu, mis võib aidata ära hoida suuri probleeme, sealhulgas DD kroonilisi haigusjuhte loomade põhikarja jõudmisel.

Kuna jalavannid noorkarja jalaprobleemide profülaktikaks ei ole kuigi praktiline lahendus, siis tuleks valida alternatiiv, mis on efektiivne ja lihtsasti kasutatav. Selliseks lahenduseks võiks olla järjest populaarsemaks muutuv individuaalne desovahendi pihustamine näiteks aiapritsi tüüpi käsipritsi kasutades.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel DairyGlobal.net avaldatud materjale


Viimati uuendatud 04.09.2020

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)