Möödunud aasta tulemused piimaveiste jõudluskontrollis olid rõõmustavad - 2022. aasta keskmine piimatoodang oli 10 628 kg. Sel aastatuhandel on Eesti lehmade piimatoodang igal aastal tõusnud ning 2022. aastal suurenes võrrelduna 2021. aastaga 144 kg. Rahvusvahelise jõudluskontrolli komitee (ICAR) kodulehel on huvilistel võimalik võrrelda Eesti tulemusi teiste riikidega ja vaadates lähiriikide trende, võib Eesti keskmine piimatoodang ühe lehma kohta  osutuda lausa Euroopa parimaks tulemuseks. Selle edu taga on meie karjakasvatajate hool ja töö ning EPJ aitab siin kaasa, pakkudes teenuseid, mis tagavad piima hea kvaliteedi järjepidevuse.

EPJ õnnitleb 2022. aasta parimaid karjakasvatajaid - piimakarjakasvatajat Leo Hansenit Härjanurme Mõis OÜst ja lihaveisekarjakasvatajat Airi Külvetit. Hea meel on tõdeda, et parimate karjakasvatajate valikul on ka meil võimalik osaleda ning et jõudluskontrolli näitajaid peetakse oluliseks.

Oleme lootusrikkad ka käesoleva aasta suhtes - juba aasta alguses tegi Saaremaal Kõljala POÜ lehm Kreta päevatoodangu rekordi ja andis 9. jaanuaril 2023 kontroll-lüpsil piima 97,6 kg, mis tõstis ta esikohale tabelis "Vabariigi tipplehmad läbi aegade kontroll-lüpside põhjal".

Käesoleva EPJ infokirja põhirõhk on möödunud aasta jõudluskontrolli tulemustel, lisaks tutvustame täiendusi meie rakendustes, mis abiks ravimiarvestuse pidamisel ja looma heaolu jälgimisel. Head lugemist!

Kaivo Ilves, EPJ juhataja

Piimaveiste jõudluskontrolli tulemused 2022

2022. aasta oli piimakarjakasvatajatele tulemuste poolest edukas: piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2023 seisuga 371 karja ja 81 020 lehma, mis moodustab 96,6% Eesti lehmadest, seega annavad jõudluskontrolli tulemused hea pildi Eesti piimakarjakasvatusest. Pikemalt saab lugeda klienditeeninduse juhi Aire Pentjärve artiklist.

Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2022

2022. aastal on jõudluskontrollialuste lihaveiste arv suurenenud ja erinevate tõugude esindatus mitmekesine. Lühiülevaadet saab lugeda siit.

Sigade jõudluskontrolli tulemused 2022

Sigade jõudluskontrolli juht Külli Kersten ja andmetöötluse juht Liia Taaler on koostanud ülevaate möödunud aasta tulemuste kohta, millega saab tutvuda siin.

Lihtsustatud veterinaararvestus ehk raviandmete arvestus ilma veterinaarlaota

Vissukeses võimaldab lihtsustatud versioon piimaveiste ravimise andmeid esitada ilma vet. lao arvestust pidamata. Sarnane võimalus on nüüd ka Liisus - lihaveisekasvatajatel on võimalik registreerida raviandmeid ja saada vajalikud aruanded Liisust. Rohkem loe siit.

Karjatervise protokolli andmed saab EPJst

Perioodi 2023-2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse eesmärgiks on parandada loomade tervist, vähendada antibiootikumide kasutamise vajadust, suurendada loomade tootlikkust ja parandada toodangu kvaliteeti. Piimaveisekasvatajad saavad toetust karjatervise protokolli järgimisel, milles on abiks ka EPJ andmed, pikemalt loe siit.

EPJ personaliuudised

Meie kauaaegne sigade jõudluskontrolli juht Külli Kersten siirdus veebruari lõpus pensionile. Kolleegid ja kliendid jäävad mäletama tema täpsust ja hoolivust nii töö kui inimeste suhtes ning tänavad teda koosveedetud veerandsajandi eest!
EPJs on pikaaegne töötamine pigem erand kui reegel - klienditeenindaja Anita Minin ja juhiabi Aimi Sõrg tähistasid jaanuaris 15. tööaastat. Anita töötulemusi näevad meie kliendid, kui EPJ saadetist pakiautomaadist välja võtavad - tema toimetab kõrvamärkide müügi ja edastamisega ning jagab lahkelt klientidele selgitusi, milline märk kõige paremini tema looma kõrva passib.

Vabariigi aastapäeval oli meil hea meel õnnitleda klienditeeninduse juhti Aire Pentjärve, kes sai maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi - palju õnne!

Pikaajalise töökogemuse kõrvale otsime EPJsse ka uut ja värsket pilku ning osaleme 22. märtsil Maaülikooli tudengimessil, et leida praktikante, võimalik et ka uusi töökaaslasi ning pakkuda ideid teadustöödeks ja -uurimusteks.