Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2023. aastal

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 31. detsembri 2023 seisuga 429 karja 32 734 veisega, sealhulgas 14 130 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv vähenenud 2912 veise võrra, sh vähenes ammlehmade arv 990 võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5090), Saaremaal (4446) ja Lääne-Virumaal (3726), kõige vähem Jõgevamaal (951) ja Viljandimaal (992).

Jõudluskontrollis on loomi 15 lihaveisetõust. Kõige rohkem on aberdiin-anguse (9527), limusiini (6817) ja herefordi (5313) tõugu lihaveiseid. Dexteri tõugu loomi oli aastavahetuse seisuga jõudluskontrollis vaid üks ja piemonte 27.

Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis:

Osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 411 ammlehma;

Mittetulundusühing Looduslikud Niidud, Saaremaa – 276 ammlehma;

Osaühing Rivalte Grupp, Lääne-Virumaa – 208 ammlehma.

Lihaveiste jõudluskontrolli eesmärgiks on välja selgitada veiseliha tootmise eesmärgil kasvatatavate lihaveiste jõudlus, parandades seeläbi lihaveisekarjade kvaliteeti ja tootmisest saadavat tulu. Lihaveiste jõudluskontrolli väga oluline osa on loomade kaalumine.

2023. aastal registreeriti jõudluskontrollis 13 310 sünnimassi. Puhtatõulistest loomadest olid kõige suuremad šarolee tõugu lehmikud (44 kg) ja pullikud (47 kg). Kõige väiksem sünnimass, 28 kilogrammi, registreeriti wagyu ja gallovei tõugu lehmvasikatel. Pullikutest oli kõige väiksem sünnimass wagyu tõugu vasikatel, kes kaalusid 29 kg.

200 päeva mass registreeriti 5584 loomal. Lehmikutest oli suurim 200 päeva mass akviteeni heledat tõugu loomadel, kes kaalusid keskmiselt 275 kg, pullikutest olid suurimad šarolee tõugu loomad 294 kilogrammiga. Kõige väiksem 200 päeva kaal registreeriti gallovei tõugu loomadel – lehmikud 180 kg ja pullikud 179 kg.

365 päeva mass registreeriti 2023. aastal 2142 loomal. Suurima kehamassiga olid simmentali tõugu lehmikud (446 kg) ja akviteeni heledat tõugu pullikud (524 kg). Kõige väiksem kehamass oli šoti mägiveistel – lehmikud 206 kg ja pullikud 184 kg. 

2023. aastal registreeriti lihaveiste jõudluskontrollis 13 471 poegimist, mis on 465 võrra vähem kui 2022. aastal. Elusalt sündis 6488 lehmvasikat (-352 võrreldes 2022. aastaga) ja 6884 pullvasikat (-61). Surnult sündis 423 vasikat (-48). Aborte registreeriti 37 korral (2022. aastal 26).

Esimese poegimise vanus oli 31,7 kuud, mis on võrreldes eelnenud aastaga veidi vähenenud (2022. a 31,9 kuud). Karjasolevate ammlehmade keskmine vanus aastavahetusel oli sarnaselt aastatagusega 6 aastat ja 4 kuud.

Karjast läks välja 1983 ammlehma (2022. aastal 1775). 15,5% neist praagiti sigimisprobleemide ja 14,5% vanuse tõttu. Udarahaigused olid karjast väljamineku põhjuseks 8,3% ja jäsemete haigused 7,4% karjast välja läinud ammedel.

Selleks, et lihaveisekarjast oleks hea ülevaade, on oluline kõik karjas toimunud sündmused (poegimised, seemendused-paaritused, kaalumisandmed, karjast väljaminek jne) registreerida jooksvalt EPJ andmebaasi. Siis on Liisust võimalik kiiresti leida vajalikku infot iga looma või kogu karja kohta. Liisu – Statistika – Karjade võrdlus võimaldab enda karja tulemusi võrrelda karja eelmise aasta tulemustega või kõigi jõudluskontrollikarjade keskmise tulemusega.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.