Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2023. aastal

1. jaanuaril 2024 oli jõudluskontrollis 80 679 lehma, mis moodustab 97% Eesti lehmadest. Võrreldes 2023. aasta algusega on lehmade arv vähenenud 341 võrra. Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 70 998 (88%), eesti punast tõugu lehmi 8724 (10,8%), eesti maatõugu lehmi 693 (0,9%) ning muud tõugu lehmi 264 (0,3%).

Maakondades oli kõige enam lehmi Järvamaal (13 336), Lääne-Virumaal (10 643) ja Pärnumaal (9611). Kõige väiksem oli lehmade arv Hiiumaal (536), Ida-Virumaal (1007) ja Läänemaal (1083).

Piimakarjade arvu vähenemine jätkub

1. jaanuaril 2024 oli jõudluskontrollis 351 piimakarja. See on 20 võrra vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem on karju Lääne-Virumaal – 51, järgnevad Pärnumaa 42 ja Viljandimaa 36 karjaga. Kõige vähem jõudluskontrollikarju (4) on Hiiumaal. Läänemaal on piimajõudluskontrollis 6 ja Ida-Virumaal 7 karja.

Üle 300 lehma oli 83 karjas. See on kahe võrra vähem kui möödunud aastal. Seevastu 101-300 lehmaga karju oli nelja võrra rohkem kui eelmisel aastal – 87. 51-100-pealiste karjade arv vähenes 8 ja kuni 50 lehmaga karjade arv 14 võrra. Keskmine karja suurus oli 230 (+12) piimalehma. Suurimad karjad on Järvamaal keskmiselt 445 lehmaga, Jõgevamaal 420 ja Valgamaal 288 lehmaga, väikseimad Võrumaal 81 ning Hiiumaal 134 lehmaga.

Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta ületas 11 000 kilogrammi piiri

Eesti jõudluskontrollikarjades saadi lehma kohta 11 114 kg piima. Võrreldes 2022. aastaga oli keskmine piimatoodang 486 kg võrra suurem. Kahekümne aastaga on Eesti keskmine piimatoodang pea kahekordistunud. Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa, Valgamaa ja Viljandimaa lehmade toodang on selle aja jooksul suurenenud isegi üle kahe korra (vt graafik 1).

Graafik 1. Piimatoodang aastalehma kohta 2003-2013

Eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodang oli 11 394 kg (+498 kg võrreldes 2022. aastaga). Eesti punast tõugu lehmad andsid 9529 kg (+294 kg) ja eesti maatõugu lehmad 4649 kg piima (+160 kg). Muud tõugu lehmade toodang oli 6857 kg (+941 kg).

Maakondade arvestuses saavutati suurim piimatoodang Järvamaal, kus aastalehma kohta saadi 11 734 kg piima. Teisel kohal on Põlvamaa 11 615 kg-ga ja kolmandal kohal Valgamaa 11 614 kg-ga lehma kohta. Üle 11 000 kg oli keskmine piimatoodang kaheksas maakonnas. Ida-Virumaa, Hiiumaa ja Võrumaa lehmade piimatoodang oli alla 9000 kilogrammi: vastavalt 8447, 8560 ja 8581 kg. Võrreldes eelmise aastaga suurenes toodang kõige enam Ida-Virumaal (+1088 kg), järgnesid Läänemaa (+751) ja Valgamaa (+692).

Kahes karjas saadi lehma kohta üle 14 000 kg piima

Osaühing Kaiu LT (Raplamaa) lehmad on endiselt suurima keskmise piimatoodanguga. Lehma kohta saadi seal 14 506 kg (845 aastalehma). Üle 14 000 kg piima sai lehma kohta ka Osaühing Eikla Agro Saaremaalt (246 aastalehma, 14 153 kg). Lisaks neile ületas veel 13 karja piimatoodang 13 000 kg piiri.

Tabel 1. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi 2023. aastal:

Eesti punast tõugu lehmade laktatsioonitoodangute edetabel sai uue liidri

Parim eesti punast tõugu lehm, Kõljala Põllumajanduslikus Osaühingus piima tootev Messi, tõusis 6. laktatsioonil lüpstud 20 677 kilogrammiga oma tõu läbi aegade parimaks. Teisel kohal oli Paunvere Agro OÜ (Jõgevamaa) lehm Tõusu, kelle 3. laktatsiooni toodang oli 17 468 kg ja kolmandal kohal Osaühing Hekva (Saaremaa) lehm Mendi 17 340 kilogrammiga (3. laktatsioon).

Parimate eesti holsteini tõugu lehmade 2023. aasta edetabelit juhib Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu (Saaremaa) lehm Kreta, kelle 4. laktatsiooni piimatoodang oli 22 312 kg. Teisel kohal on Aktsiaselts Vändra (Pärnumaa) lehm 19744179, kes 4. laktatsioonil lüpsis 21 846 kg ja kolmandal kohal Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu lehm Laara, kelle 2. laktatsiooni piimatoodang oli 20 267 kg. Kreta ja 19744179 on läbi aegade edetabelis vastavalt 5. ja 6. kohal.

Eesti maatõugu lehmade parimad olid AIX Trading OÜ (Pärnumaa) lehm Laana (3. laktatsiooni piimatoodang 9803 kg) ja Salme Põllumajanduse Osaühingu (Saaremaa) lehmad Ülla-Kari (4. laktatsioon, 9246 kg) ja Taadukari (3. laktatsioon, 9114 kg).

Eesti punast tõugu lehmade elueatoodangute 2023. aasta edetabelis oli parim AS Tartu Agro (Tartumaa) lehm Killi. Killilt on aasta lõpuks saadud 163 078 kg piima. Killi lüpsab praegu 12. laktatsiooni ja ta on esimesel kohal ka oma tõu läbi aegade edetabelis. Nii 2023. aasta kui läbi aegade teine tulemus on OÜ Kesa-Agro (Valgamaa) lehm Urme nimel, kes on andnud 136 779 kg piima. AS Tartu Agro lehm 13658090 eluaja piimatoodang on 131 230 kg, mis annab talle läbi aegade edetabelis 4. koha.

Eesti holsteini tõugu lehmade edetabeli tipus oli Aktsiaselts Metsaküla Piim (Harjumaa) lehm Leenu elueatoodanguga 151 255 kg. Selle tulemusega tõusis ta holsteini tõu läbi aegade edetabelis teisele kohale. 2023. aasta edetabeli teine oli Kabala Agro Osaühingu (Järvamaa) lehm Ubin piimatoodanguga 144 365 kg ja kolmas Kõljala Põllumajandusliku Osaühingu Mille, kelle eluaja toodang on 142 026 kg. Asjatundjad teavad Millet ka kõrgete laktatsioonitoodangute tõttu. Tema nime leiame laktatsioonitoodangute edetabeli 2. ja 3. kohalt.

Parim eesti maatõugu lehm oli Muuluka Farm OÜ (Harjumaa) Tiku, kes on elu jooksul lüpsnud 74 929 kg piima. Eesti maatõu läbi aegade edetabelis on Tiku 5. kohal. 2023. aasta teisel ja kolmandal kohal on Osaühing Karukämmal (Harjumaa) lehmad Pihlakas ja Pung vastavalt 66 420 ja 61 909 kilogrammiga.

Keskmine somaatiliste rakkude arv piimas väheneb jätkuvalt

Loomade tervist ja piima kvaliteeti iseloomustav somaatiliste rakkude arv piimas (SRA) oli taas veidi madalam kui eelnenud aastatel – keskmine SRA oli 221 000/ml (2022. a 225 000/ml). Kõige suurem oli see näitaja septembris (239 000/ml), oktoobris (235 000/ml) ja augustis (233 000/ml). Parim tulemus saavutati juunis, kui SRA oli 203 000/ml.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine SRA oli 216 000/ml (2022. aastal 220 000), eesti punast tõugu lehmadel 262 000/ml (2022. a 258 000) ja muud tõugu lehmadel 331 000/ml (2022: 283 000). Suurim SRA on endiselt eesti maatõugu lehmadel – 455 000/ml (2022. a 396 000).

Kolmes maakonnas on SRA madalam kui 200 000: parimad olid Põlvamaa karjad, kus keskmine SRA oli 159 000/ml, järgnesid Läänemaa (192 000) ning Lääne-Virumaa (193 000). Ida-Virumaal ja Võrumaal ei ole udaratervise näitajad nii head kui võiksid olla – keskmine SRA oli neis maakondades 306 000/ml ja 303 000/ml.

Kõrgema toodangutasemega karjades on keskmine somaatiliste rakkude arv piimas madalam kui väiksema piimatoodanguga karjades. Nendes 45 karjas, kus piimatoodang oli suurem kui 12 000 kg, oli keskmine SRA 191 000/ml; vähem kui 9000 kilogrammise aastatoodanguga karjades ületab keskmine SRA 300 000/ml piiri. Sealhulgas karjades, kus piimatoodang oli alla 5000 kg (36 karja), oli keskmine SRA 496 000/ml. Nende 36 karja seas on kahjuks kolm karja, kus lehmi on rohkem kui 100.

2023. aasta parimad karjad SRAd (tuh./ml) arvestades olid:

3-10 aastalehma:

• Sihtasutus Eesti Maaelumuuseum (3 lehma, SRA 89 000)
• Raja Agro OÜ Lääne-Virumaalt (4 lehma, SRA 127 000)
• Enno Lohu Viljandimaalt (5 lehma, SRA 147 000)
• Herard Anto Saaremaalt (8 lehma, SRA 158 000)
• Indrek Kaarelson Pärnumaalt (9 lehma, 163 000)
• Madis Altmann Saaremaalt (10 lehma, 165 000)

11-100 aastalehma:

• Sooaluste Veis OÜ Raplamaalt (11 lehma, SRA 67 000)
• Atto talu Harjumaalt (37 lehma, SRA 91 000)
• Osaühing Maasikamäe Piimakari Lääne-Virumaalt (98 lehma, SRA 118 000)
• Vahur Kuresson Lääne-Virumaalt (11 lehma, SRA 119 000)
• OÜ Udumäe Viljandimaalt (61 lehma, SRA 122 000)
• Osaühing Anikoorma Pärnumaalt (89 lehma, SRA 127 000)

Üle 100 aastalehma:

• Osaühing Kaiu LT Raplamaalt (845 lehma, SRA 63 000)
• Osaühing Metstaguse Agro Järvamaalt (759 lehma, SRA 90 000)
• OÜ Muraka Farm Viljandimaalt (166 lehma, SRA 94 000)
• Miiaste Põllumajanduslik AS Põlvamaalt (217 lehma, 100 000)
• Jurna talu Saaremaalt (126 lehma, SRA 101 000)
• Simmo-Paavli talu Saaremaalt (190 lehma, SRA 102 000)

Poegimisi oli rohkem kui eelmisel aastal

Esimese poegimise vanus oli keskmiselt 24,7 kuud. Kõige nooremad esmaspoeginud olid Valgamaal (23,6 kuud), vanimad Hiiumaal (31,7 kuud). Esmaspoeginutest oli 41,6% nooremad kui kaks aastat ja 1,8% üle 34 kuu vanused.

Keskmine poegimisvahemik oli 396 päeva, mis on kolme päeva võrra lühem kui 2022. aastal. Uuslüpsiperiood oli 118 päeva ja kinnisperiood 60 päeva pikkune.

2023. aastal registreeriti 85 335 poegimist, mis on 327 võrra enam kui 2022. aastal. Samas vähenes esmaspoegimiste arv 519 võrra (28 244 poegimist). Sündis 83 593 vasikat, mis on 579 võrra rohkem kui eelnenud aastal. Eesti holsteini tõugu lehmadel sündis 1078 vasikat enam kui eelmisel aastal, eesti punast tõugu, eesti maatõugu ja muud tõugu lehmadel sündis vasikaid eelnenud aastast vähem. 52,2% sündinud vasikatest olid lehmikud ja 47,8% pullikud. Kaksikud lehmvasikad sündisid 690 poegimisel, kaksikud pullvasikad 696 poegimisel, ja erisoolised kaksikud 1186 poegimisel. Mitmikuid registreeriti 10 korral.

Surnultsünniga lõppes 6,1% ehk 5200 poegimist (2022. aastal oli surnultsünde 6,4 % poegimistest). Esmaspoegimistest lõppes surnultsünniga 8%, mis on samuti parem kui eelmistel aastatel.

Karjast praagiti 27 293 lehma, mis on 418 võrra vähem kui 2022. aastal. Peamised väljamineku põhjused olid jätkuvalt udarahaigused ja -vead (22,3%) ja sigimisprobleemid (20,2%). Vanuse tõttu praagiti karjast 0,8% kõigist väljaläinud lehmadest. Keskmine praakimisvanus oli nendel lehmadel 9 aastat ja 4 kuud. Kõige nooremad olid madala toodangu tõttu praagitud lehmad (4 aastat ja 3 kuud). Keskmine vanus karjast väljaminekul oli 4 aastat ja 11 kuud. Võrreldes eelmise aastaga on praagitud lehmad 1 kuu võrra nooremad.

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus ning EPJ veebilehel www.epj.ee.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.