Sigade jõudluskontrolli tulemused 2023. aastal

2023. aasta lõpu seisuga oli sigade jõudluskontrollis 24 karja ja 9713 siga. Sigade arv on aasta taguse seisuga võrreldes 585 sea võrra suurem. Sigade arv vähenes 2023. aasta esimeses pooles, hakates seejärel maikuust alates vaikselt aga stabiilselt taas tõusma. Aasta lõpus asus jõudluskontrolli alustest põhikarja sigadest 32,4% (3148) Lääne-Virumaal, 20,6% (2005) Saaremaal ja 13,2% (1286) Harjumaal. Teistes maakondades jäi sigade osakaal alla 7% ning ühtegi jõudluskontrolli siga ei olnud Põlva, Valga, Hiiu ja Pärnu maakonnas. Aastaemiste arv aga vähenes 264 aastaemise võrra, ehk aasta jooksul oli karjas vähem emiseid kui 2022. aastal.

Jõudluskontrolli karjades oli aasta lõpus kõige rohkem ristandsigu - 66,9%, puhtatõulisi sigu oli 30,3% ning teadmata tõuga sigu 2,8%. Valgete tõugude omavaheline suhe ja teadmata tõuga sigade osakaal on eelmise aastaga kõige rohkem muutunud. Eesti suurt valget tõugu (Y) sigade osakaal on vähenenud 1,9 protsendipunkti, eesti maatõu (L) osakaal on seevastu suurenenud 2,6 protsendipunkti võrra. Djuroki tõugu (D) sigu oli aasta lõpus 105, kellest 44 asusid ETSAÜ seemendusjaamas.

Ristandsigadest on kõige rohkem esimese põlvkonna ristandeid, LY 52%  ja YL 24% ning seejärel teise põlvkonna ristandeid L*YL 21%. Esimese põlvkonna ristandemistel oli 2023 aastal kõige suurem keskmine viljakus (LY-14,2 ja YL-14,1). Teadmata tõuga sigade arv on vähenenud 110 sea võrra, mis annab lootust et käesoleval aastal on aretuses viljakamad emised.

Emiste ja kultide jagunemine tõu järgi

Tõug

Arv

Osakaal %

Eesti suur valge

1634

16,8

Eesti maatõug

1202

12,4

Ristandid kokku

6500

66,9

Djurok

105

1,1

Tõug teadmata

272

2,8

Kokku

9713

100

2023. aasta keskmised jõudlusnäitajad on 2022. aastaga võrreldes paranenud, järgides eelmiste aastate trendi. Esmakordselt saadi poegimise kohta üle 15 sündinud põrsa. Pesakonnas sündis keskmiselt 15,2 põrsast, neist elusalt 13,7. Näitajad suurenesid vastavalt 0,3 ja 0,2 põrsa võrra. Viie aastaga on saadud juurde 1,3 elusalt sündinud ja 0,6 võõrutatud põrsast pesakonnas. Vanaemistel sündis pesakonnas keskmiselt 14,1 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,4 võrra, esmapoegijatel oli vastav näitaja 12,6, suurenedes aastaga 0,1 põrsa võrra. Vanaemised said pesakonnas 1,5 elusat põrast rohkem kui nooremised. Nii suurt vanaemiste ja nooremiste viljakuse erinevust ei ole varem esinenud.

Imikpõrsaste hukkumise suurenemisele vaatamata jõudis elusalt sündinud põrsastest võõrutuseni natuke rohkem põrsaid kui 2022. aastal. Pesakonnas võõrutati keskmiselt 11,9 põrsast, mis on 0,1 põrsast rohkem kui 2022. aastal. Suurima viljakusega emised olid OÜs Hinnu Seafarm, kus pesakonnas sündis  keskmiselt 15,6 elusat põrsast. Kõige rohkem põrsaid võõrutati OÜs Hinnu Seafarm (13,4) ja OÜs Viru Peekon (13,4).

Emiselt võõrutati enne praakimist 4,4 pesakonda, 2022. aastaga võrreldes saadi emistelt keskmiselt 0,3 pesakonda rohkem. Emikute esmaseemendus toimus keskmiselt 2 päeva ja esmapoegimine 4 päeva varem kui 2022. aastal. Ümberindlusi on vähem ja imetamis- ning vabaperiood on lühenenud - emiseid kasutatakse efektiivsemalt. Aastaemise kohta kokku sündinud ja ka elusalt sündinud põrsaste arv suurenes aastaga 0,6 põrsa võrra. Võõrutati aastaemise kohta aga 0,2 põrsast vähem kui 2022. aastal. Tagasiminek pole kuigi suur kuid viitab raskustele parimate söötmis-pidamistingimuste tagamisel. Imikpõrsaste hukkumise põhjuste välja selgitamine ja nendega tegelemine võimaldab saavutada paremaid tulemusi.

Kõige rohkem sündis aastaemise kohta elusaid põrsaid OÜ Viru Peekon (37,0) järgnesid OÜ Hinnu Seafarm (36,1) ja Saimre Seakasvatuse OÜ (35,1). Üle 34 põrsa saadi veel Valjala Seakasvatuse OÜs (34,7) ja OÜs Linnamäe Peekon (34,3) ülejäänud farmides jäi näitaja alla selle. Kõige rohkem põrsaid aastaemise kohta võõrutati Viru Peekon OÜs (32,0), järgnes OÜ Hinnu Seafarm (31,7) ja Saimre Seakasvatuse OÜ (30,5). Rohkem kui 29 põrsast võõrutati aastaemise kohta veel OÜs Linnamäe Peekon (29,8) ja Valjala Seakasvatuse OÜs (29,5).

Emiste keskmised jõudlusnäitajad

Näitaja

2022. a

2023. a

Pesakonnas sündinud põrsaid

14,9

15,2

             neist elusalt

13,5

13,7

                        nooremiselt

12,5

12,6

                        vanaemiselt

13,7

14,1

Võõrutatud põrsaid pesakonnas

11,8

11,9

Imikpõrsa kadu (%)

11,7

12,3

Imetamisperiood (päeva)

27,7

27,3

Vabaperiood (päeva)

5,7

5,5

Ümberindlemisi (%)

11,2

10,7

Võõrutatud pesakondi emiste praakimisel

4,1

4,4

Võõrutatud pesakondi aastaemisel

2,3

2,3

Sündinud põrsaid aastaemisel

33,7

34,3

       neist elusalt

30,5

31,1

       võõrutati

27,1

26,9

Esmaseemendamise vanus (päeva)

243

241

Esmapoegimise vanus (päeva)

366

362

Puhtatõulistest olid suurima viljakusega eesti suurt valget tõugu emised, kelle pesakonnas sündis keskmiselt 14 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,5 põrsa võrra. Eesti maatõugu emiste pesakonnas sündis keskmiselt 12,8 elusat põrsast, mis suurenes 0,1 põrsa võrra. Esimese põlvkonna ristandemised LY ja YL on kõige viljakamad. Võrreldes nende keskmist viljakust tagasiristamisega saadud emiste omaga tasub aretuskarja täienduse valikul LY ja YL emiste osakaal hoida karjas võimalikult suurena. Djurokite keskmine viljakus on aastaga paranenud 0,9 põrsa võrra (8,9 vrs 9,8). Emise tõu järgi taastootmisnäitajad saate täpsemalt vaadata farmidele saadetud kokkuvõtetes ja aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus.

Keskmiselt oli aasta lõpus karjas 399 emist, sh emikud ja nooremised. Suurimad jõudluskontrolli karjad on OÜ Hinnu Seafarm, OÜ Viru Peekon ja OÜ Vinimex. Juba neli aastat järjest on parimad tulemused suurtes, üle 500 emisega karjades. Neis suurtes karjades sündis 2023. a pesakonnas keskmiselt 14,9 elusat põrsast ja võõrutati 12,9, ületades Eesti keskmisi tulemusi vastavalt 1,2 ja 1 põrsa võrra. Suurtes karjades on hästi ka emiste karjas püsimise ja tiinestumisega. Kõige kesisemaks jäid tulemused 101-200 emisega karjades.

Keskmised jõudlusnäitajad erineva suurusega karjades

Karja suurus

ESP/psk

VP/psk

Imikpõrsa kao%

Poegimise %

Pesakondade arv emise praakimisel

1-100

13,2

11,3

13,8

70,4

2,4

101-200

12,6

10,9

13,0

69,8

3,4

201-300

13,6

12,0

11,4

81,3

3,9

301-400

13,2

11,1

14,4

72,0

4,8

401-500

13,7

12,0

11,8

82,3

4,7

501…

14,9

12,9

10,7

82,8

4,9

Keskmine

13,7

11,9

12,3

78,4

4,4

Emiste kunstlik seemendamine on muutunud valdavaks seemendusmeetodiks (99,7%). Paaritamist kasutatakse üksikute probleemsete emiste puhul, kellest poegimiseni jõuavad 54,7%. Kunstliku seemendamise puhul on see näit 81,4%.

Seoses ETSAÜ töökorralduse muutustega hakkasid karjatesti läbi viima ETSAÜ konsulentide asemel farmide aretusspetsialistid ise. Novembrist aasta lõpuni on kaksteist testijat kaheksateistkümnes farmis läbi viinud 886 karjatesti. Kokku testiti 2023 aasta jooksul 4825 siga, mis on 724 siga rohkem kui 2022. aastal. Sigade ööpäevane juurdekasv sünnist 100 kg saavutamiseni oli 572,7 g, mis 2022. aastaga võrreldes suurenes 11,5 g, keskmine pekipaksus oli 11,1 mm (+0,7)  ja lihassilma läbimõõt 62,6 mm (-1,6). Seljapeki paksus on märgatavalt suurem eesti suurt valget tõugu emikutel (12,6 mm), võrreldes eesti maatõu (10,0 mm) või isegi djuroki tõugu emikutega (11,1 mm).

Jõudlustulemuste põhjalikum info avaldatakse Eesti jõudluskontrolli aastaraamatus 2023.

 

Liia Taaler, EPJ andmetöötluse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)