Noorsigade testimine karjades
Sigade karjatesti on karja oma töötajad atesteeritud testijana viinud läbi iseseisvalt nüüdseks aasta. Vaatame, kuidas testimine on läinud. Eelmise aasta novembrist alates hindasid sigu 17 testijat, kolm neist on/olid Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) konsulendid. Testijate arv suurenes kordades. Testima hakkasid eelneva testimiskogemuseta inimesed. Farmide arv, kus sigu testiti, oli sarnaselt varasemaga 22. Karjatestil testitud sigade arv oli 4817, mis on 27 sea võrra suurem, kui aasta varem samal perioodil. Kolm hindajat testisid sigu rohkem kui ühes ettevõttes. Kõige enam sigu (1195) testis hindaja, kes teeb karjatesti viies ettevõttes.
Reeglina hinnatakse teistes aretusega tegelevates maades sigade lihajõudlust katsejaamades, kontrollitud tingimustes ja saadud tulemusi kasutatakse kultide hindamisel. Katsejaama pidamise kalliduse tõttu Eestis katsejaama enam pole. Küll aga on see olemas Norras, kust me toome aretusmaterjali. Meie lahenduseks oli vähese arvu konsulentide kasutamine farmides kasvavate sigade testimisel, mis tagas võimalikult sarnase metoodika kasutamise sigade hindamisel. Nüüd oleme juba aasta kasutanud farmidest saadetud andmeid ja seal testitud sigade andmeid. Neist 90,8% on kasutatud lihajõudluse geneetiliseks hindamiseks. Karjatestidel kogutavate andmete kvaliteet ja testi läbiviimise metoodika järgimine on farmis testimise puhul esmatähtis! Testijad ei tohiks unustada, miks ja mille jaoks neid andmeid kogutakse ja hiljem kasutatakse nii farmis kui ka väljaspool farmi ehk neid kasutatakse kultide järglaste järgi hindamisel.
Testimismass ja vanus
Karjatestile valitud sead olid 18 kuni 37 nädala vanused ehk testile jõudnud siga on väga erinevas arengujärgus. Kas siga, keda kaalutakse ja mõõdetakse 100-kiloselt, on võrreldav seaga, keda on kaalutud näiteks 150 kg raskuselt? Kaalude korrigeerimisel ei kasutata kasvukõverast tingitud erinevat kasvukiirust, seega vastus on „ei“ – need tulemused ka korrigeerituna valetavad ja mida raskem siga, seda väiksem usaldusväärsus on 100-le kg-le korrigeeritud väärtusel. Testimisele valitav siga saavutab 100–150 kg Eesti tingimustes reeglina 23.–28. nädala vanuselt (joonis 1.). NB! tulemused võivad farmiti erineda. Kasutatud on korrigeerimata andmeid, s.t need sead kaalusid testimise ajal 100–115 kg. Esimese põlvkonna ristandid kasvavad kiiremini, mistõttu tuleks neid ka varem testida.
Joonis 1. 2022–2024. a testitud sigade vanus nädalates. Sead testimismassiga 100–115 kg
 |
Liiga raskete sigade testimine on probleem. Kahes farmis oli masside mediaanide võrdlus viimase aasta ja sellele eelnenud aasta vahel suurenenud vastavalt +18 kg ja +19,5 kg! Teistel nii drastilist muutust ei ole toimunud, pigem on hakatud testima nooremaid ja kergemaid sigu, sest testimiseks pole enam vaja konsulenti tellida.
Valik lihajõudluse järgi, testiandmete abil
Kui lihajõudluse järgi sigade aretamine on ettevõttele oluline, tuleb leida võimalus töökorralduse muutmiseks ja testida rohkem ja nooremaid sigu. Ainult kuldi abil lihajõudluse aretust teha ei saa, ka emiseid tuleb selle järgi valida. Tuleb testida rohkem sigu, kui karja võetakse.
Kõikidest testitud sigadest on võetud karja 94%, see on liiga kõrge näitaja. Testimisel saadud/registreeritud näidud pole siiski paljude jaoks määravad sigade karja valimisel. See on mõneti selgitatav sellega, kui kõiki sigu ei testita lõpuni, s.t et niipea kui tuvastatakse mitte sobiv näit, siis seda siga edasi ei testita ja andmeid ei registreerita. Testi andmed on läbinud järgmise sõela ja sea lihajõudluse andmed on kadunud, neid ei saa keegi hiljem kasutada, ka isegi mitte farm ise, analüüsimaks, kes olid need sead ja kes olid nende vanemad. Aretuse seisukohalt lähtudes palume testida sead lõpuni ja need andmed ka registreerida.
Testitud noorsead olid karjavõtu ootel 4–39 päeva üheksas farmis, teised võtsid testitud sead kohe karja. Võrreldes varasema ajaga (1. nov. 2022–31. okt. 2023) testiti viimase aasta jooksul seitsmes karjas rohkem sigu, kui karja võeti. Ülejäänud karjades testitud ja karja võetud sigade osakaal ei muutunud või prakeeritakse testimise järgselt veel vähem kui varem.
Välimik
Sigade välimiku hindamine on muutunud, osa hindajaid on hakanud märkama erinevusi välimikus. Kõige enam märgatakse erinevust sinkide ja selja lihavuse osas ning kere kõrguse ja pikkuse osas. Kuna testitakse eelnevalt välja valitud parimaid sigu, siis on ka andmed välimiku punktide osas vähe varieeruvad. Testimisele jõuavad keskmiste või üle keskmise lihavusega, keskmise kõrgusega ja keskmise pikkusega või keskmisest pikemad sead. Välimiku hindamine vajab veel juhendamist, et kasutatav metoodika oleks kõikidel ühesugune ja andmed farmide lõikes omavahel võrreldavad. Farmisiseselt sigade võrdluseks on need andmed juba praegu kasutatavad, neid saab kasutada valiku tegemisel ühe argumendina.
Mittefunktsioneerivad nisad
Kraaternisasid on märgitud vähem kui varem, nende tuvastamine on keerulisem kui mumifitseerunud nisade puhul. Kraaternisad võivad jääda tuvastamata. Nende nisakanal on lühem ja tuvastamiseks tuleks need „teistsugused“ nisad üle katsuda, aru saamaks, millise nisaga on tegu.
Seljapeki mõõtmine
Seljapeki mõõtmisel tuleb testijatele meelde tuletada, et kui seljapeki kahe mõõtmise (X1 ja X3) erinevus on suurem kui 5 mm, tuleb teha täiendav mõõtmine ja registreerida sarnased väärtused. Kui mõõtmiste erinevus on suurem kui 5 mm, siis on tegemist mõõtmisveaga ja saadud väärtusi ei saa kasutada ei farmis ega ka aretusväärtuste hindamisel.
Kokkuvõtteks
Sigade testimine farmitöötajate poolt on toimunud nüüdseks aasta aega, enamus nendest testib sigu regulaarselt, kuni kaks korda kuus ja neil on tekkinud juba teatud vilumus. Eelpool on peamiselt välja toodud tehtud töö nõrgad ja parandamist vajavad kohad. Kuid arvestades sellega, et töö tegid ära eelneva kogemuseta farmi oma töölised, siis on tulemus kiitust väärt. Testimismaht ei vähenenud, muist kogutud andmetest on võrdlusteks ja geneetilises hindamises kasutatavad.
Nüüd võiks mõelda töökorralduse muutmisele, et testimisele jõuaks nooremad sead ja et testimise ajal jõuaks läbida kõik vajalikud tegevused, nii et saadud andmed oleksid kvaliteetsed ja kasutatavad. Lisaaega on vaja näiteks ka nisade kontrollimiseks. Samuti vajab pidevat kontrolli, et peki mõõtmise näidud oleksid sea kohta võimalikult sarnased ja et uus mõõtmine tehakse kohe, kui näidud on ebaloogilised ja siga on veel hindamisel.
