Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2024. aastal

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari 2025 seisuga 406 karja 29 696 veisega, sealhulgas 13 030 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on karjade arv vähenenud 23 ja lihaveiste arv 3038 veise võrra, s.h vähenes ammlehmade arv 1100 võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (4303), Saaremaal (4230) ja Lääne-Virumaal (3233), kõige vähem Jõgevamaal (785) ja Viljandimaal (944).

Jõudluskontrollis on loomi 15 lihaveisetõust. Kõige rohkem on aberdiin-anguse (8949), limusiini (6340) ja herefordi (4693) tõugu lihaveiseid. Dexteri tõugu loomi oli aastavahetuse seisuga jõudluskontrollis vaid üks ja piemonte 30.

Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis:

• Osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 434 ammlehma;
• Mittetulundusühing Looduslikud Niidud, Saaremaa – 218 ammlehma;
• OÜ Lümanda Lihaveis, Saaremaa – 216 ammlehma.

Lihaveiste jõudluskontrolli väga oluline osa on loomade kaalumine. Regulaarne kaalumine ja kaalumistulemuste analüüsimine annab ülevaate, kas karjas on head ammed, kas sööta on piisavalt, kas kari on terve jne

Analüüsisime, kui palju loomapidajad on registreerinud kaalumiste tulemusi EPJ andmebaasis. Reastasime karjad 2024. aastal looma kohta registreeritud kaalumisandmete järgi (arvesse on võetud kõik noorloomad, kes 2024. aastal karjas on olnud).

Parimad karjad kaalumistulemuste registreerimise alusel:

Kuni 100 noorlooma

• Topi Tõukari OÜ, Pärnumaa - 4,6
• MTÜ Lahela Rand, Saaremaa - 4,2
• Mittetulundusühing Rannaniidud ja Metsad, Harjumaa - 3,2
• Sandla Karjamõis OÜ, Saaremaa - 3,1
• Tulundusühistu Pihtla Veis, Saaremaa - 2,7
• Osaühing Hismet, Saaremaa - 2,7

Üle 100 noorlooma

• Tsura Talu OÜ, Valgamaa - 4
• OÜ Topi Mõis, Pärnumaa - 3,9
• Osaühing Ohtla Lihaveis, Läänemaa - 2,3
• Jane Mättik, Harjumaa - 2,3
• Peetri Põllud OÜ, Harjumaa - 2,3
• Osaühing Westfarm, Läänemaa - 2,1

Kokku registreeriti 2024. aastal jõudluskontrollis 12 182 sünnimassi. Puhtatõulistest loomadest olid kõige suuremad tirooli halli tõugu lehmikud (45 kg) ja šarolee tõugu pullikud (47 kg). Kõige väiksem sünnimass, 29 kilogrammi, registreeriti wagyu tõugu lehmvasikatel. Pullikutest oli kõige väiksem sünnimass šoti mägiveise ja gallovei tõugu vasikatel, kes kaalusid 31 kg.

200 päeva mass registreeriti 5218 loomal. Puhtatõulistest lehmikutest oli suurim 200 päeva mass akviteeni heledat tõugu loomadel, kes kaalusid keskmiselt 271 kg, pullikutest olid suurimad simmentali tõugu loomad 291 kilogrammiga. Kõige väiksem 200 päeva kaal registreeriti wagyu tõugu loomadel – lehmikud 165 kg ja pullikud 196 kg.

365 päeva mass registreeriti 2024. aastal 1546 loomal. Suurima kehamassiga olid simmentali tõugu lehmikud (428 kg) ja pullikud (542 kg). Kõige väiksem kehamass oli šoti mägiveiste lehmikutel (214 kg) ja gallovei tõugu pullikutel (274 kg). 

2024. aastal registreeriti lihaveiste jõudluskontrollis 12 343 poegimist, mis on 1128 võrra vähem kui 2023. aastal. Elusalt sündis 6028 lehmvasikat (-460 võrreldes 2023. aastaga) ja 6199 pullvasikat (-685). Surnult sündis 423 vasikat. Aborte registreeriti 31 korral (2023. aastal 37).

Esimese poegimise vanus oli 32,8 kuud, mis on mõnevõrra suurenenud (2023. a 31,7 kuud). Karjasolevate ammlehmade keskmine vanus aastavahetusel oli 6 aastat ja 5 kuud.

Karjast läks välja 1742 ammlehma. 13,3% neist praagiti vanuse tõttu ja 9,8% sigimisprobleemide tõttu. Udarahaigused olid karjast väljamineku põhjuseks 9,1% ja jäsemete haigused 8,2% karjast välja läinud ammedel.

Kui kõik toimunud sündmused regulaarselt EPJ andmebaasi kanda, saab Liisust vajalikud analüüsid nii üksiklooma kui kogu karja kohta kiiresti ja vähese vaevaga.

Aire Pentjärv, EPJ klienditeeninduse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.