Sigade jõudluskontrolli tulemused 2024. aastal

2024. aasta lõpu seisuga oli sigade jõudluskontrollis 23 karja ja 9724 siga. Sigade arv on aasta taguse seisuga võrreldes 11 sea võrra suurem. Aasta lõpus asus jõudluskontrolli alustest põhikarja sigadest 31,5% (3062) Lääne-Virumaal, 19,4% (1886) Saaremaal ja 13,7% (1333) Harjumaal. Teistes maakondades jäi sigade osakaal alla 7% ning ühtegi jõudluskontrolli siga ei olnud Põlva, Valga, Hiiu ja Pärnu maakonnas. Aastaemiste arv suurenes 309 aastaemise võrra, ehk aasta jooksul oli karjas rohkem emiseid kui 2023. aastal.

Jõudluskontrolli karjades oli aasta lõpus kõige rohkem ristandsigu - 69,5%, puhtatõulisi sigu oli 29,2% ning teadmata tõuga sigade osakaal oli 1,3%. Valgete tõugude omavaheline suhe ja teadmata tõuga sigade osakaal on eelmise aastaga kõige rohkem muutunud. Eesti suurt valget tõugu (Y) sigade osakaal on suurenenud 1,7 protsendipunkti, eesti maatõu (L) osakaal on samavõrra vähenenud. Djuroki tõugu (D) sigu oli aasta lõpus 101, kellest 52 asusid eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETSAÜ) seemendusjaamas.

Ristandsigadest on kõige rohkem esimese põlvkonna ristandeid, LY 48%  ja YL 27% ning seejärel teise põlvkonna ristandeid L*YL 22%. Teadmata tõuga sigade arv on vähenenud 145 sea võrra, mis annab lootust, et käesoleval aastal on aretuses viljakamad emised.

Emiste ja kultide jagunemine tõu järgi

2024. aasta keskmised jõudlusnäitajad on 2023. aastaga võrreldes paranenud, järgides eelmiste aastate trendi. Pesakonnas sündis keskmiselt 15,5 põrsast, neist elusalt 14. Näitajad suurenesid vastavalt 0,3 ja 0,3 põrsa võrra. Viie aastaga on saadud juurde 1,2 elusalt sündinud ja 0,9 võõrutatud põrsast pesakonnas. Vanaemistel sündis pesakonnas keskmiselt 14,3 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,2 võrra, esmapoegijatel oli vastav näitaja 13, suurenedes aastaga 0,4 põrsa võrra. Vanaemised said pesakonnas 1,3 elusat põrast rohkem kui nooremised.

Imikpõrsaste hukkumine vähenes 0,4 protsendipunkti võrra. Pesakonnas võõrutati keskmiselt 12,2 põrsast, mis on 0,3 põrsast rohkem kui 2023. aastal.

Suurima viljakusega emised olid OÜs Hinnu Seafarm, kus pesakonnas sündis keskmiselt 15,8 elusat põrsast, ning OÜs Viru Peekon, kus aastaemise kohta saadi 37,5 elusalt sündinud põrsast.

Kõige rohkem põrsaid võõrutati Saimre Seakasvatuse Osaühingus 13,6 pesakonna kohta ning 33,2 aastaemise kohta.

Emiselt võõrutati enne praakimist 4,5 pesakonda, 2023. aastaga võrreldes saadi emistelt keskmiselt 0,1 pesakonda rohkem. Emikute esmaseemendus toimus keskmiselt 3 päeva hiljem ja esmapoegimine päev hiljem kui 2023. aastal. Ümberindlusi on vähem ja vabaperiood on lühenenud - emiseid kasutatakse efektiivsemalt. Aastaemise kohta kokku sündinud ja ka elusalt sündinud põrsaste arv suurenes aastaga vastavalt ühe ja 0,8 põrsa võrra. Võõrutati aastaemise kohta samuti 1,1 põrsast rohkem kui 2023. aastal.

Kõige rohkem põrsaid nii pesakonna kui ka aastaemise kohta võõrutati Saimre Seakasvatuse OÜs, vastavalt 13,6 ja 33,2 põrsast.

Emiste keskmised jõudlusnäitajad

Puhtatõulistest olid suurima viljakusega eesti suurt valget tõugu emised, kelle pesakonnas sündis keskmiselt 14,5 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,5 põrsa võrra. Eesti maatõugu emiste pesakonnas sündis keskmiselt 12,9 elusat põrsast, mis suurenes 0,1 põrsa võrra. Esimese põlvkonna ristandemised LY ja YL on aastaid olnud kõige viljakamad. 2024. aastal olid eesti suurt valget tõugu ja LY emised aga sama viljakusega 14,5 põrsast pesakonnas. YL emiste keskmine viljakus oli 0,2 põrsa võrra madalam - 14,3 elusat põrsast pesakonnas. Võrreldes nende keskmist viljakust tagasiristamisega saadud emiste omaga, tasub aretuskarja täienduse valikul LY ja YL emiste osakaal hoida karjas võimalikult suurena. Djurokite keskmine viljakus on aastaga paranenud 0,3 põrsa võrra (9,8 vrs 10,1). Emise tõu järgi taastootmisnäitajad saate täpsemalt vaadata farmidele saadetud kokkuvõtetes ja aprillis ilmuvas jõudluskontrolli aastaraamatus.

Keskmiselt oli aasta lõpus karjas 417 emist, sh emikud ja nooremised. Kuni 100 ning 101-200 emisega karju oli jõudluskontrolli all kummaski grupis vaid üks. Suurimad jõudluskontrolli karjad on OÜ Hinnu Seafarm, OÜ Viru Peekon ja Saimre Seakasvatuse OÜ Mägise. Juba viis aastat järjest on parimad tulemused suurtes, üle 500 emisega karjades. Neis suurtes karjades sündis 2024. aastal pesakonnas keskmiselt 15,3 elusat põrsast ja võõrutati 13,3, ületades Eesti keskmisi tulemusi vastavalt 1,3 ja 1,1 põrsa võrra.

Keskmised jõudlusnäitajad erineva suurusega karjades

Emakasisese seemendamismeetodiga emiseid 2024. aastal enam ei seemendatud. Kunstlikku seemendust kasutati 99,9% seemenduste puhul, kui meetod oli registreeritud. Paaritamist kasutati vaid 12 emise puhul, kellest poegimiseni jõudis 91,7%.

Kokku testiti 2024. aasta jooksul 4580 siga, mis on 245 siga vähem kui 2023. aastal. Sigade ööpäevane juurdekasv sünnist 100 kg saavutamiseni oli 581,6 g, mis 2023. aastaga võrreldes suurenes 8,9 g, keskmine pekipaksus oli 11,6 mm (+0,5)  ja lihassilma läbimõõt 62,1 mm (-10,5). Seljapeki paksus on märgatavalt suurem eesti suurt valget tõugu emikutel (12,9 mm) võrreldes eesti maatõu (10,2 mm) või isegi djuroki tõugu emikutega (9,8 mm). Nooremiste viljakus oli nendel tõugudel vastavalt 12,9 elusat põrsast pesakonnas ja 12,5 ning 9,6. Eesti suurt valget tõugu emised on paksema seljapekiga ja suurema viljakusega. Nuumikute ehk ristandite puhul tuleks arvestada ühe tõu komponendi suurema seljapeki kasvatamise võimega ning sellele vastavalt võimalusel korrigeerida söötmist ning realiseerimisaega.

Jõudlustulemuste põhjalikum info avaldatakse Eesti jõudluskontrolli aastaraamatus 2024.

Liia Taaler, EPJ andmetöötluse juht

Tagasi EPJ Sõnumitesse.