Et vasikad kasvaksid ka külmal ajal

Kujutage endale ette, et suvel sõidab teie auto kiirusega 90 km/h. Kui õhutemperatuur langeb 0 kraadi ümbrusesse, langeb kiirus 50 kilomeetrini tunnis ja -15 kraadiga jääb auto hoopis seisma. See on üsna hea illustratsioon olukorrale, mis juhtub vasika juurdekasvuga külmal ajal.

Külmal ajal vajavad vasikad endale pesa tegemiseks piisavas koguses põhku. Kui vasikatel lamades jalad paistavad, siis on seda aedikus liiga vähe. Vestide kasutamine vasikatel on samuti soovitatav. Madal temperatuur mõjutab vasikate tarbenorme ning piimaasendaja söötmist talvistele tingimustele vastavaks kohandades on võimalik vältida päevase juurdekasvu langust.

Energia elatuseks, proteiin juurdekasvuks

Vasikate toitainete vajadus jaguneb elatuse ja juurdekasvu vahel. Suures plaanis on asi lihtne: vasikad vajavad kõrget energiasisaldust, kuid madalat proteiinisisaldust elatuseks ja madalat energiasisaldust, kuid kõrget proteiinisisaldust juurdekasvuks.

Energia ja proteiini tarbenormid ei muutu samal määral. Kui arvestada, et 45 kg kaaluv vasikas, kelle energia elatustarve on 100% ja proteiini elatustarve on 100% ja juurdekasv on 0,23 kg päevas, on tema energiavajadus 137% ja proteiinivajadus 290%. Selleks, et vasika juurdekasv oleks 0,9 kg päevas, on tema energiatarve 277% ja proteiinitarvetarve ~870%.

Külma mõju energiatarbele

Külm ilm pidurdab vasika juurdekasvu. Noorkarja kasvatajate eesmärk võiks olla kahekordistada vasika sünnikaal 56. elupäevaks, sest vasikate, kes sellise kiirusega kasvavad, eluaja piimatoodang on suurem võrreldes aeglasemalt kasvavate vasikatega.

Näiteks peaks 27,2 kg kaaluval vasikal soovitud juurdekasvumäära saavutamiseks päevane juurdekasv olema 485 grammi (27,2 kg jagatud 56 päevaga). 20-kraadise õhutemperatuuri juures vajab see vasikas 283 grammi piimaasendajat kaks korda päevas. Kui jätkata sama koguse piimaasendaja söötmist ka siis kui õhutemperatuur on 0 kraadi, kahaneb vasika päevane juurdekasv 245 grammini ja -18 kraadi juures peatub juurdekasv täielikult.

Kuidas saaks vasikas rohkem energiat

Kui vasikate juurdekasv aeglustub, siis oma eesmärgi 485-grammise päevase juurdekasvu saavutamiseks tuleb midagi muuta. Põhimõtteliselt on külma mõju kompenseerimiseks kaks võimalust: kas sööta samas koguses kõrgema energia- ehk siis rasvasisaldusega (kuid madalama laktoosisisaldusega) piimaasendajat või suurendada piimaasendaja päevaseid koguseid.

Kõrgema rasvasisaldusega piimaasendaja on vale valik

Tulles esimese võimaluse juurde ja lähtudes eesmärgist 485 grammi ööpäevas ja söötes 283 grammi piimaasendajat 2 korda päevas, oleks vaja kasutada toodet, mis sisaldab 26% proteiini ja 59% rasva. Sellist poleks aga kuigi lihtne valmistada ja pealegi vasikad seda ilmselt väga süüa ei tahaks. Liikvel on müüt, et piimaasendaja rasvasisalduse suurendamisega saab märgatavalt tõsta selle energiasisaldust. Tegelikult on aga nii, et kahekordistades piimaasendaja rasvasisalduse 10 protsendilt 20 protsendile vähendame asendaja laktoosisisaldust 56 protsendilt 46 protsendile ja energiasisaldus suureneb vaid natuke üle 12%. Kuna aga temperatuuri langedes 20 kraadilt 0 kraadini suureneb energiatarve 23% ja -18 kraadini langedes on energiatarve 42% suurem, siis lihtsalt piimaasendaja rasvasisalduse suurendamisega ei ole võimalik külmal ajal vasika energiatarvet rahuldada.

Lahenduseks on kuivaine söömuse tõstmine

Mida siis ikkagi vasikatele sööta? Vastupidiselt populaarsele müüdile tuleks kõrgema rasvasisaldusega piimaasendaja söötmisest talvel loobuda. Selleks on mitu põhjust: esiteks ei suuda vasikad rasvu väga hästi seedida. Teiseks väheneb kõrgema rasvasisalduse korral startersööda söömus ja päevane summaarne söödud kilokalorite hulk. Startersööda fermenteerumise käigus eralduv soojus on vasikale talvel väga oluline soojuse allikas. Kolmandaks vähendab piimaasendaja rasvasisalduse tõstmine sööda söömust. Kõigele lisaks kasutab vasika organism laktoosi eelistatult kasvuks, söödas leiduvaid rasvu aga pigem keha rasvavaru loomiseks.

Prantsuse teadlaste uuringu tulemuste kohaselt parandab rasva asendamine laktoosiga vasikate ööpäevast juurdekasvu. Cornelli Ülikoolis tehtud uuring näitas, et madala rasvasisaldusega piimaasendajat saanud vasikate keharasva sisaldus oli 8,5%, kõrge rasvasisaldusega piimaasendaja puhul aga 11%.

Vasikakasvatusettevõttes, kus peeti 10 000 vasikat hüttides, muudeti piimaasendaja koostist (vähendati ka rasvasisaldust) ning selle tulemusena suurenes söödetud startersööda kogus mõne päeva jooksul 7650 kilogrammilt 10 250 kilogrammile. Vasikad olid aktiivsemad, nad sõid paremini ja tarbisid rohkem vett ning nende 60 päeva juurdekasv oli parem.

Arvestada tuleks, et külma ilma mõju väikesekasvulistele vasikatele on suurem kui suuremaksvulistele vasikatele, sest väiksemate kehapind kehakaalu kilogrammi kohta on suurem kui suurematel. Näiteks kui 27 kg kaaluval vasikal on kehapinda 344 cm2/kg, siis 42 kilosel on seda 281 cm2/kg.

Selleks, et saada lehmalt maksimaalset eluajatoodangut, tuleks teda vasikana sööta ja pidada nii, et tema sünnikaal kahekordistuks 56. elupäevaks. Soojal ajal ei ole see eriti keeruline, kuid temperatuuri langedes tuleb selle eesmärgini jõudmiseks kasutada kõiki võimalusi. Nii vestid ja palju põhku kui ka kõrge maisisisaldusega startersööt esimesest päevast alates ning 20-25% rohkem piimaasendajat 00 ja 40% rohkem piimaasendajat   -180 õhutemperatuuri korral on selleks omal kohal.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.progressivedairy.com avaldatud materjale


Viimati uuendatud 10.01.2022

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
 
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)