Hoia kontrolli all loomade konditsioon, söömus ja haigused

Mastiidi ennetamine on igati parem kui selle ravimine. On rida olulisi punkte, mis määravad mastiidi ennetamise edukuse: looma konditsioon tiinuse lõppstaadiumis, kinnijätmine, päramiste peetuse ennetamine, söömus poegimispäeval, kliinilise ketoosi, viirusliku kõhulahtisuse ja laminiidi ennetamine ning liiga heas toitumuses loomade kehakaalu vähendamine.
Kui kinnisperioodi alguses on loomad õiges konditsioonis, siis on nende immuunsüsteem tugevam ja nad on nakkustele vähem vastuvõtlikud. Sel perioodil peaks loomade kehakonditsiooni indeks olema 3-3,5. Loomadel, kes on kas liiga kõhnad või rasvunud, on immuunsüsteemi efektiivsus madalam. Tähtsal kohal on ka loomade kinnijätmise viis. Sageli nakatuvad loomad just kinnisperioodi ajal, kuid mastiit avaldub alles pärast poegimist, kui looma resistentsus on madalaim.
Kuigi looma söönus on tähtis terve laktatsiooniperioodi jooksul, tuleks sellele erilist tähelepanu pöörata just poegimise päeval. Mida paremini loom poegimispäeval pärast poegimist sööb, seda väiksem on nakkusoht, ehk siis: mida parem on söömus, seda väiksem on komplikatsioonide risk.
Enamusel lehmadest on vahetult pärast poegimist janu ja neile tuleks anda isu järgi leiget vett (20-50 l). Vastpoeginud lehmale võib joota ka “energiajooki”, millest ta saab energiat ja mineraale. See soodustab ka koresööda söömust.

Mastiiti mõjutavad haigused

Ketoosi ennetamine aitab ära hoida mastiiti nakatumist.
Kui lehm ei väljuta päramisi esimese 6 tunni jooksul pärast poegimist, suureneb emakapõletike risk, mis toob kaasa looma organismi nõrgestamise ja omakorda uute nakkuste, k. a mastiidi, sagenemise.

Ketoos

Sageli on mastiidi tekkes süüdi just ketoos. Paljudel juhtudel ei näita loom välja mingeid ketoosi sümptomeid. Siiski näitab piima koostis, et looma organismis on midagi valesti. Piima rasva- ja valgusisalduse erinevus ei tohiks ületada 15%. Kui erinevus on suurem ja rasvasisaldus on väga kõrge, siis tavaliselt on see ketoosi tunnus. Ketoos on peamiselt negatiivse energiabilansi tagajärg, mis tekib juhul kui lehma piimatoodang on kõrge, looma söömus aga madal ja ratsioon ei ole tasakaalus. Selline olukord kurnab looma eriti laktatsiooni alguses. 33% kliinilise mastiidi juhtudest ilmnevad just sel perioodil.

Vatsa atsidoos

Kui piima valgusisaldus on madal, mõningatel juhtudel aga kõrgem kui piima rasvasisaldus, võib loomal olla vatsa atsidoos. Selliste loomade roe on vahutav ja sisaldab gaasimulle.
Ka atsidoosis loomade imuunsüsteem on nõrgestatud ja nende mastiiti nakatumise risk on suur.

Veiste viiruslik kõhulahtisus

Kui loomade somaatiliste rakkude arv on pidevalt kõrge- vanematel lehmadel üle 250 000 ja esmaspoeginutel üle 150 000, siis tuleks kontrollida, kas nad ei ole nakatunud veiste viiruslikku kõhu-lahtisusse(BVD). BVD- vabad loomad on oluliselt tugevama immuun-süsteemiga ja nende mastiiti nakatumise oht on madal.

Laminiit

Poegimisjärgne periood on lehmale väga stressirohke ja see toob sageli kaasa ka jalahädasid nagu laminiit. Haigete jalgadega lehm käib söödaküna juures harvemini ning viibib seal lühemat aega, lõaspidamise korral aga eelistab seismisele lamamist ning nii jääb söödud sööda kogus soovitust väiksemaks. Tulemuseks on organismi talitluse häired ja immuunsüsteemi nõrgenemine.

Keha konditsiooni tähtsus

Kui kinnislehmad on liiga heas toitumuses, tuleks üritada vältida rasvade kiiret lagunemist pärast poegimist. Selleks tuleks loomale süstida glükoosi või sööta propüleenglükooli 300 ml lehma kohta. Alustama peaks sellega 1-2 nädalat enne poegimist. Et tõsta veresuhkru taset, võib loomadele anda lisaks nimetatud kogusele veel lisaannuse mainitud aineid. Selline tegevus aitab tõsta loomade söömust pärast poegimist ning seeläbi vähendab ketoosi ning sellega seotud mastiidi tekkimise riski. Kui piimatoodang ja söömus on tasakaalus, töötab ka immuunsüsteem efektiivselt.

Lehmade kinnijätmine

Kõikidele kinnijäetavatele loomadele tuleks nisadesse süstida pikaajalise toimega antibiootikume. Sellised antibiootikumid ravivad udarasse tunginud infektsioone ja aitavad vältida uusi nakkusi. Antibiootikumide asemel võib kasutada ka vismutsubnitraati sisaldavaid nisasulgueid, kuid neid ei tohiks kasutada lehmadel, kelle somaatiliste rakkude arv kinnijätmisel on suurem kui 200 000. Kui viimasel kolmel kontroll-lüpsil on iga järgmise proovi somaatiliste rakkude arv kõrgem kui eelmisel proovil, tuleks lisaks nisasulguritele kasutada ka antibiootikume.

Mastiidi ennetamise uus võimalus

Antibiootikumide kasutamisel on omad puudused. Aja jooksul saavutavad haigustekitajad nende suhtes resistentsuse ja ravi muutub praktiliselt võimatuks. Paljudes farmides suudetakse ravida vaid 60% mastiidi-juhtudest.
Uus võimalus mastiidi ennetamiseks on probiootikumide kasutamine. Selleks koloniseeritakse nisad lüpsijärgselt mitte-patogeensete bakteritega. Need bakterid võistlevad teiste nisade pinnal olevate bakteritega toidu pärast ning moodustavad stabiilseid kolooniaid. Võimaliku infektsiooni ala võib olla kaetud 100 000 mitte-patogeense kolooniaga. Nii tarbivad probiootikumide kolooniad oma kasvamiseks ja paljunemiseks kogu toidu ning haigustekitajate kolooniad ei ole võimelisd kasvama piisavalt suureks, et põhjustada looma haigestumist.
Paljudes farmides, kus probiootikumid on kasutusel, esineb mastiidijuhtusid vaid umbes 5% lehmadest.

Artiklis on kasutatud ajakirja vEEPRO MAGAZINE materjale.


Viimati uuendatud 12.03.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)