Jalavann lehmadele - neli levinumat viga

Ilmselt on iga piimakarjakasvataja lugenud tervet rida artikleid jalavannide vajalikkusest, kuid vaid üksikutes on juttu levinumatest vigadest, mis mõjutavad jalavanni kasutegurit.

Enamusel jalavannitoodetel on nn geneerilised ehk üldised kasutusjuhended, mis tähendab, et vastavalt juhendile segatud töölahus on efektiivne, kui seda õigesti kasutada. Kuigi on palju punkte, kus jalavanni kasutamisel vigu saab teha, on siiski neli neist peamised, mis jalavanni kasu kõige rohkem vähendavad.

Esimene viga – vee kogus

Sageli lähtuvad kasutusjuhendite koostajad eeldusest, et jalavann on paigutatud tasasele pinnale ning on töölahusega täidetud vanni ääreni. Töölahuse koguse arvutamiseks oleks aga õige esmalt paigutada vann laudas oma õigele kohale ja seejärel mõõta vanni sügavus ning arvestada, et töölahuse nivoo jääks vanni serva madalaimast punktist 2-3 cm allapoole. Seda selleks, et esimesed loomad töölahust vannist vähem välja pritsiks ning töölahuse maht ning efektiivsus püsiks kauem soovitud tasemel.

Vanni sügavuse mõõtmiseks tuleks seda teha vanni keskelt, sest nii saadakse vanni keskmine sügavus. Õige veekoguse arvutamine on oluline õige kontsentratsiooniga töölahuse segamiseks ning selle efektiivse toime leidmiseks (mitu looma saab läbida, ilma et nivoo/toime oluliselt langeks). Kui kinnitada jalavanni seina külge plastikust joonlaud või mõõdupulk, millele on märgitud vedeliku max-min tase, siis lihtsustab see töölahuse nivoo kontrollimist ja tuletab meelde, millal on õige aeg lahust lisada.

Teine viga – töölahuse kontsentratsioon

Selleks, et saavutada töölahuse õiget kontsentratsioon, tuleb täpselt teada vanni mahutavust. Paljudes farmides märgitakse pärast jalavanni mahutavuse väljaselgitamist aine konteinerile täpne kogus, mis on vajalik ühe vannitäie töölahuse valmistamiseks.

Liiga palju vett. Kui õigele jalavannivahendi kogusele lisatakse liiga palju vett, on tulemuseks liiga lahja töölahus, mille efektiivne toime loomade jalgadele on soovitust madalam. Täites vanni silma järgi näiteks nii, et ette nähtud 12,5 cm keskmise sügavusega veekihi asemel on vannis vee sügavus hoopis 15 cm, on tulemuseks umbes 20% suurem vee kogus ja ~20% madalama kontsentratsiooniga töölahus.

Liiga vähe vett. Õiges koguses kontsentraadi lisamine ettenähtust väiksemale veekogusele annab soovitust suurema kontsentratsiooniga töölahuse. Lähtudes eelmises näites toodud veekihi sügavustest, kuid täites vanni 15 cm asemel 12,5 cm sügavuseni, on tulemuseks rohkem kui 20% kontsentreeritum töölahus. Sõltuvalt tootest võib selline jalavann olla happelisem (madalam pH), mis võib kahjustada sõrakudet.

Loomapidajad ei oleks kunagi nõus aktsepteerima sarnast kõikumist ratsioonide koostises, nagu on üsna tavaline jalavannide töölahuse kontsentratsioonis isegi parimates lüpsikarjafarmides.

Kolmas viga – jalavanni läbinud lehmade arv enne vanni taastäitmist

On tavaline, et jalavann paigutatakse laudas kohale, täidetakse see töölahusega, paremal juhul loetakse ka loomi, kes vanni läbivad ja eeldatakse, et jalavann täidab oma eesmärgi. Siiski ei piisa vaid vanni läbinud loomade arvu teadmisest. Hoopis olulisem on teada kui mitme looma läbimise järel langeb jalavanni efektiivsus ja lahuse antibakteriaalne toime allapoole kriitilist piiri.

Paljude vahendite kasutusjuhendites pakutakse efektiivseks loomade läbimise arvuks 300–500 (vanni mahutavus 150–200 liitrit). Sageli võtavad loomapidajad aluseks 500 looma, mis on tegelikult mõeldud ideaaltingimustesse, mitte aga madalama numbri, mis on realistlikum ja sobib paremini tavapärastesse pidamistingimustesse.

Mõnel tootel on ära toodud ka optimaalne vee pH vahemik, mida tuleks töölahuse maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks arvestada. Eriti tuleks seda silmas pidada kohtades, kus vesi on keskmisest lubjarikkam.

Jalavanni tõhusus ei sõltu ainult töölahuse kogusest ja kontsentratsioonist, vaid ka jalavanni pikkusest, sest jalavanni pikkus määrab ära mitu korda loom oma tagajalgadega sellesse astub. Oluline on tagajalgade vannitamine seetõttu, et 90% sõraprobleemidest tekivad just tagajalgadel.

Ideaalne oleks, kui mõlemad tagajalad puutuksid vanni läbides vahendiga kokku vähemalt kaks korda. Wisconsini Ülikooli teadlaste uuringust selgub, et jalavanni, mille pikkus on ~180 cm, satuvad looma mõlemad tagajalad vähemalt kaks korda veidi üle 50 protsendilise tõenäosusega. Kolme meetri pikkuse jalavanni puhul satuvad looma mõlemad tagajalad sinna vähemalt kaks korda aga praktiliselt igal jalavanni läbimisel.

Neljas viga – jalavanni sagedus

Toimiva jalavannirutiini mõte on sarnane nisade lüpsieelse desinfitseerimisega. Nisade deso ei ravi mastiiti, küll aga aitab ära hoida selle leviku karjas. Ka jalavanni tuleks kasutada piisavalt sageli selleks, et kontrolli all hoida bakterite põhjustatud sõraprobleeme, mitte aga oodata haiguspuhangut.

Üldiselt sõltub jalavannide sagedus sellest, kui mitut sõraprobleemidega looma loomapidaja oma karjas aktsepteerib. Sagedus varieerub “pärast või enne igat lüpsi” kuni "vajadusel”. Jalavannid on karjas efektiivsed ja täidavad oma eesmärgi sel juhul, kui sõravärkija raporti kohaselt esineb karjas sõraprobleeme vähem kui 10 protsendil loomadest. Sellise tulemuse saavutamiseks vajalik jalavannide sagedus sõltub töölahuse kontsentratsioonist ja sõrgade puhtusest.

Dr Nigel Cook’i (Wisconsini Ülikool) hinnangul aitab jalavanni sagedust määrata loomade jäsemete alaosade puhtuse hindamine:

 

Keskmiselt või väga määrdunud jalgade alaosaga         Jalavannide sagedus

loomi <25%                                                                     vajadusel

loomi 25–50%                                                                 kahel päeval nädalas

loomi 51–75%                                                                 viiel päeval nädalas

loomi >75%                                                                     seitsmel päeval nädalas

 

Arvestada tuleks, et jalavannide antibakteriaalne toime on tõhusam, kui neid tehakse järjest nii mitmel päeval kui soovitatud, mitte aga nt ülepäeviti.

Iga tehtud viga või valearvestus vähendab jalavannide efektiivsust, mitu viga korraga aga võivad praktiliselt nullida nähtud vaeva. Seepärast on oluline, et kogu laudapersonal saaks asjadest ühtmoodi aru. Kõigile kättesaadav kirjalik juhend on selleks igatahes kindlam garantii kui suusõnaline instrueerimine.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud internetiajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale.


Viimati uuendatud 04.09.2018

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)