Jõudluskontrolliorganisatsioonid üle maailma kogunesid juuni alguses Montreali ICARi ja INTERBULLi aastakonverentsile. Viimane traditsiooniline konverents toimus 2019. aastal Prahas, 2020. aasta konverents jäi Covidi kriisi tõttu ära ning 2021. aasta konverentsi korraldajaks oli küll Holland, aga üritus ise toimus lähtuvalt olukorrast virtuaalselt. Seekordse konverentsi korraldajaks oli Kanada jõudluskontrolliorganisatsioon Lactanet. Tegu oli hübriidkonverentsiga - huvilistel oli võimalik konverentsist osa saada ka virtuaalselt. Traditsiooniline programm on koosnenud ICARi töögruppide töökoosolekutest, ICAR üldkoosolekust ning praktilistest ettekannetest, mis on erinevate valdkondade järgi jaotatud paralleelsessioonideks. Kuna jõudluskontrolli olemus on tehnoloogiliselt väga palju muutunud, siis on konverentsidele tekkinud ürituse sponsorina firmad, kes tutvustavad uusi tehnoloogiaid ja korraldavad väiksemaid seminare, kus mõni jõudluskontrolliorganisatsioon tutvustab oma kogemusi tehnoloogia kasutamisest või teeb ülevaate mingist uuringust.

EPJst osalesid konverentsil EPJ juhataja Kaivo Ilves ja klienditeeninduse juht Aire Pentjärv. Kaivo kuulub ICARi märgistamise töögruppi, kus oli teemaks kõrvamärkide testimisprotokolli täiendamine. Olulisema uuendusena on plaanis juurutada heakskiidetud kõrvamärkide kvaliteedikontrolli süsteem selliselt, et kontrollitavad märgid kogutakse kokku kasutajatelt, mitte märkide tootja tehasest. Aire osales ICARi audiitorite töökoosolekul, kus teemaks oli jõudluskontrolliorganisatsioonide kvaliteedimärgi (Certificate of Quality) süsteemi muudatused ja vaadati üle, millised auditid on lähiajal plaanis.

Praktilises osas oli seekordsel konverentsil läbivateks teemadeks andmetega seonduv: metaani mõõtmine ja vähendamine, piima analüüsimisel saadava mitmekülgse info kasutamine, kehakonditsiooni hindamise erinevad võimalused ja saadava info kasutamine, piimatootmise jätkusuutlikus ja seda iseloomustavad indeksid ning loomade heaolu hindamine. Kuna korraldajaks oli Kanada, siis andsid kindlasti tooni Põhja-Ameerika päevakajalised teemad – lüpsirobotite ja sensoritega seonduv, uute tehnoloogiate poolt kogutavate andmete kasutamine ning andmevahetusega seotud teemad. Ettekanded peaksid lähialajal olema kõigile huvilistele kättesaadavad siit.

Konverentsist osavõtjatel on alati olnud võimalus osaleda väljasõidul, mille käigus külastatakse mõnda farmi ja jõudluskontrolli- või aretusorganisatsiooni. Seekord oli meil suurepärane võimalus külastada Lactaneti piimalaborit ja ühte parimat sealset piimafarmi. Piimalaboris oli võimalik teha põgus ringkäik ning lisaks tehti ülevaade Lactaneti tegevusest. Igaüks, kes vaatab maailma kaarti, saab aru kui erineva suurusega on Eesti ja Kanada. See paistab välja kõiges – labori suuruses, inimeste arvus nii igapäevatöös kui nendes, kes tegelevad teenuste arendamisega. Samas on seal teemasid, millele meie igapäevaselt ei mõtle – Kanada on ju prantsus- ja ingliskeelne ning kuna Lactanet töötab klientidega üle Kanada, siis töötavad nad kuues erinevas ajatsoonis ehk kui ühed lõpetavad oma tööpäeva, siis teised on alles alustanud. Farm, mida külastasime, asus üsna Ameerika Ühendriikide piiri ääres. Seal on pisut üle 200 holsteini lehma kelle eelmise aasta keskmine piimatoodang oli 15 587 kg. Esmapilgul oli ehk pisut üllatav farmi saamise lugu. Tegu oli perega, kelle jaoks jäi Šveitsis asuv farm eelmise sajandi lõpul liiga väikeseks ning nad otsustasid terve perega kolida Kanadasse. Kui Kanadas alustati 1997. aastal 15 lüpsilehmaga, siis 2009. aastal koliti 100 lehmani kasvanud kari uude lauta ning tänaseks on farm üle antud lastele, kes on karja veelgi suurendanud.

Eelpoolmainitud sponsorfirmade seminaridest oli EPJ esindatud FOSSi seminaril, kus jagasime somaatiliste rakkude eristamise teenuse Eesti kogemusi ja kuulasime Kanada ülevaadet, kuidas nad kasutavad piimast määratud rasvhapete andmeid. Rasvhapete määramisega tegeleb ka EPJ ning koostöös Eesti Maaülikooliga soovime tulevikus ka meie piimatootjatele pakkuda rohkem infot söötmisalase olukorra kohta. IDEXXi seminaril räägiti tiinuse testi kasutamisest Iisraelis ja Kanadas. Iisraelis on tehtud uuring, kus võrreldi tiinuse testi piimast traditsioonilise tiinuse kontrolli meetodiga ja seda eelkõige loomade heaolu ning taastootmise tulemuste võtmes. Kanada ettekanded teevad meid alati pisut kadedaks, sest sealne loomade arv annab neile võimaluse uurida väga suuri andmemahte. Seekord oli nende uuringus vaadeldud tiinuse testi tulemusi eelkõige tiinuse algstaadiumis. Seminarivälises vestluses teiste osalejatega tõstatus taaskord mistahes testi kõige olulisem faktor – loomade ja proovide täpne identifitseerimine ning sündmuste korrektne registreerimine.

Järgmine ICARi konverents toimub taas Euroopas. 2023. aasta mais võõrustab jõudluskontrolliorganisatsioone üle maailma Hispaania linn Toledo.