Mastiit mullikatel

Kuigi mastiidist on palju räägitud ja kirjutatud, ei ole kuigi suurt liikumist paremuse poole toimunud ja mastiit on jäänud üheks peamiseks loomade karjast prakeerimise põhjuseks. Samuti kaasneb mastiidiga arvestatav majanduslik kahju isegi nendes karjades, kus kliinilisi mastiite esineb harva. Üheks põhjuseks miks mastiidiga võitlus pahatihti ainult osaliselt õnnestub, on see, et lisaks lüpsvatele lehmadele võivad udarapõletikke põdeda ka mullikad.
Mullikad võivad haigustekitajaga nakatuda vasikana 2-3 elukuul, ajavahemikus 18 elukuust kuni poegimiseni või veidi enne poegimist. Viimastel aastatel Põhja-Ameerikas läbi viidud uuringud on näidanud, et umbes 60% kõigist poegivatest mullikatest on nakatunud udarapõletiku tekitajaga ja iga kuues neist põeb esimesel laktatsioonil kliinilist mastiiti. 30% neist juhtudest avaldub 14 päeva jooksul pärast poegimist. Tulemuseks on märgatavalt madalam esimese laktatsiooni toodang ja sellest tulenev suur majanduslik kahju.

Mullikatel võivad mastiiti põhjustada:

  • Loomade udaratel elavad bakterid
  • Keskkonnast loomade organismi sattunud bakterid
  • Lendavate putukatega levivad bakterid
  • Loomad, kes imevad teiste nisasid

Mitmete teadlaste arvates põhjustab udarapõletikku ka mastiidihaigete lehmade piim, mida vasikatele joodetakse. Mullikatel ja lehmadel põhjustavad udarapõletikke samad haigustekitajad. Eduka haigustekitajate leviku tõkestamise aluseks on hoida nisadel elavate bakterite hulk võimalikult madalana ja kõrvaldada nende sinna sattumise võimalikud allikad. Laudas peab loomadele olema tagatud kuiv, ventileeritud keskkond ja piisavas koguses kuiva allapanu. Mullikate karjamaal ei tohiks olla madalaid mudaseid kohti ega tiike. Et vältida hulga loomade kogunemist väikesele alale (näiteks on karjamaal loomadele päikesevarjuks ainult üksik puu), on oluline neile rajada rohkem varjumise võimalusi ja kasutada mitut söödaküna ja jootjat.

Vasikate pidamine. Paljud mastiiditekitajad on võimelised elama ka väljaspool udarat - sõnnikus, märjas allapanus, loomade suuõõnes ja sõõrmetes ning nisade pinnal, lüpsja kätel ja praagitud piimas.
Vasikad, kes saavad üksteist imeda, võivad oma suuga haigustekitajaid edasi kanda terva vasika veel välja arenemata udarakudedesse. Seepärast tuleks vasikaid hoida üksteisest eraldi kuni paar nädalat pärast võõrutust. Nii taandub ka nende soov edaspidi teist looma imeda.
Vasikatele ei tohiks joota ei ternespiima ega piima, mis pärineb lehmadelt, kes põevad colibakterist tingitud mastiiti. Kui vasikad ei saa teineteist imeda, ei ole Staphylococcus Aureuse poolt põhjustatud põletik nakkav. Küll võivad seda aga levitada kärbsed, kelle poolt levitatavad haigustekitajad võivad pärineda S. Aureuse baktereid sisaldavast piimast.
Ostetud mullikaid tuleb teistest loomadest hoida eraldi seni, kuni neilt on võetud proov ja nad on terveteks tunnistatud.

Mullikate loomuliku vastupanuvõime tugevdamine.Erinevalt ülejäänud lüpsikarjast ei ole esmaspoegijatel immuunsust paljudele haigustekitajatele veel välja kujunenud. Seleeni ja E-vitamiini (9-10 mg/100 kg elusmassi kohta) lisamisega ratsiooni või ka süstimisega 2-3 nädalat enne poegimist on võimalik vähendada loomade haigestumist mastiiti. Sarnane mõju on ka A-vitamiinil, vasel ja tsingil. Kindlasti peaks pärast lüpsi olema loomadele tagatud vaba juurdepääs värskele söödale.

Kärbsed. Hammustavad kärbsed vigastavad loomade nisaotsi. Kärbsed levitavad ka erinevaid haigustekitajaid. Seepärast tuleks tiineid mullikaid hoida haigetest ja kinnislehmadest eraldi. Kuna kärbsed paljunevad riknevas söödas ja sõnnikus, tuleks alustada just kärbeste võimalike munemiskohtade likvideerimisest. Sellised kohad on söödakünade ümbrus ning randid ja rennid, kuhu söödajäägid ja sõnnik võivad koguneda.
Et kärbeste arvukust laudas kontrolli all hoida, tuleks kasutada nii kärbsepaberit kui sobivat insektitsiidi. Viimase kasutamist tuleks alustada juba aprillis ja korrata pritsimist suvel juunis ja augustis.
Lääne-Euroopas läheb iga üksik kliinilise mastiidi juhtum farmerile maksma 200-300 eurot. Seda summat ei saa küll automaatselt ümber arvestada eesti kroonidesse, kuid pildi mastiidiga kaasnevast majanduslikust kahjust annab see siiski. Kahju suurus sõltub eelkõige sellest, millise haigustekitajaga on tegemist, milline on karja toodangutase ja kui täpselt suudavad loomaomanik ja veterinaar välja selgitada iga kliinilise mastiidi juhtumi.

Infolehe koostamisel on kasutatud internetilehel www.milkproduction.com avaldatud materjale.

                      


Viimati uuendatud 04.07.2014

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
Isikukood:
GSM number:

Smart-ID
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)